Valgus: erinevus redaktsioonide vahel
P Röntgenkiirgus > röntgenikiirgus |
|||
1. rida: | 1. rida: | ||
{{See artikkel| räägib füüsikalisest nähtusest; teiste mõistete kohta vaata [[Valgus (täpsustus)]].}} |
{{See artikkel| räägib füüsikalisest nähtusest; teiste mõistete kohta vaata [[Valgus (täpsustus)]].}} |
||
[[Pilt:Spectre.svg|pisi|350px|Nähtava valguse riba elektromagnetlainete spektris: [[gammakiirgus]] – [[ |
[[Pilt:Spectre.svg|pisi|350px|Nähtava valguse riba elektromagnetlainete spektris: [[gammakiirgus]] – [[röntgenikiirgus]] – [[ultraviolettkiirgus]] – nähtav valgus – [[infrapunakiirgus]] ja [[mikrolained]] – [[raadiolained]]]] |
||
'''Valgus''' on [[elektromagnetkiirgus]], mille [[lainepikkus]] on vahemikus 380–700 [[Nanomeeter|nanomeetrit]]. Lainepikkusega 380 nm liikuvat kiirgust tajub [[silm|inimsilm]] lilla värvina ja 700 nm lainepikkusega lõpeb punase [[värvus]]ena tajutava valguse ala. |
'''Valgus''' on [[elektromagnetkiirgus]], mille [[lainepikkus]] on vahemikus 380–700 [[Nanomeeter|nanomeetrit]]. Lainepikkusega 380 nm liikuvat kiirgust tajub [[silm|inimsilm]] lilla värvina ja 700 nm lainepikkusega lõpeb punase [[värvus]]ena tajutava valguse ala. |
||
7. rida: | 7. rida: | ||
Erinevates allikates esinevad sageli lahknevused valguse defineerimisel. Näiteks võidakse nähtava valgusena vaadelda lainepikkuste vahemikku nii kitsalt kui 420–680 nm või nii laialt kui 380–800 nm. Mõnikord mõistetakse valgusena ka [[ultraviolettkiirgus]]t ja [[infrapunakiirgus]]t. |
Erinevates allikates esinevad sageli lahknevused valguse defineerimisel. Näiteks võidakse nähtava valgusena vaadelda lainepikkuste vahemikku nii kitsalt kui 420–680 nm või nii laialt kui 380–800 nm. Mõnikord mõistetakse valgusena ka [[ultraviolettkiirgus]]t ja [[infrapunakiirgus]]t. |
||
Valguskiirgus tekitab [[Inimene|inimese]] [[silm|silmas]] [[aisting|valgusaistingu]]. Erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub inimene erineva [[värvus]]ena. Inimene on võimeline eristama 2 nm suurust muutust valguskiirguse lainepikkuses. Seega on inimene teoreetiliselt võimeline eristama umbes 150 värvust. Samas on leitud, et ideaaltingimustes ja äärmuslikel juhtudel võib inimsilm eristada valgust lainepikkuste vahemikus isegi |
Valguskiirgus tekitab [[Inimene|inimese]] [[silm|silmas]] [[aisting|valgusaistingu]]. Erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub inimene erineva [[värvus]]ena. Inimene on võimeline eristama 2 nm suurust muutust valguskiirguse lainepikkuses. Seega on inimene teoreetiliselt võimeline eristama umbes 150 värvust. Samas on leitud, et ideaaltingimustes ja äärmuslikel juhtudel võib inimsilm eristada valgust lainepikkuste vahemikus isegi 310–1050 nm. |
||
Valguskiirgust mõõdetakse |
Valguskiirgust mõõdetakse näiteks valgusmõõdiku ehk [[fotomeeter|fotomeetriga]]. |
||
Ülekantud tähenduses mõistetakse valguse all ka teadmisi või tarkust. |
Ülekantud tähenduses mõistetakse valguse all ka teadmisi või tarkust. |
Redaktsioon: 4. juuli 2017, kell 18:27
See artikkel räägib füüsikalisest nähtusest; teiste mõistete kohta vaata Valgus (täpsustus). |
Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380–700 nanomeetrit. Lainepikkusega 380 nm liikuvat kiirgust tajub inimsilm lilla värvina ja 700 nm lainepikkusega lõpeb punase värvusena tajutava valguse ala.
Erinevates allikates esinevad sageli lahknevused valguse defineerimisel. Näiteks võidakse nähtava valgusena vaadelda lainepikkuste vahemikku nii kitsalt kui 420–680 nm või nii laialt kui 380–800 nm. Mõnikord mõistetakse valgusena ka ultraviolettkiirgust ja infrapunakiirgust.
Valguskiirgus tekitab inimese silmas valgusaistingu. Erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub inimene erineva värvusena. Inimene on võimeline eristama 2 nm suurust muutust valguskiirguse lainepikkuses. Seega on inimene teoreetiliselt võimeline eristama umbes 150 värvust. Samas on leitud, et ideaaltingimustes ja äärmuslikel juhtudel võib inimsilm eristada valgust lainepikkuste vahemikus isegi 310–1050 nm.
Valguskiirgust mõõdetakse näiteks valgusmõõdiku ehk fotomeetriga.
Ülekantud tähenduses mõistetakse valguse all ka teadmisi või tarkust.