AIDS: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P HC: eemaldatud Kategooria:AIDS; lisatud Kategooria:HIV/AIDS
toim.
19. rida: 19. rida:
== Nimetus ==
== Nimetus ==


AIDS on lühend [[inglise keel|ingliskeelsest]] nimetusest '''''A'''cquired '''i'''mmuno'''d'''eficiency '''s'''yndrome ''või'' '''A'''cquired '''i'''mmunodeficiency '''s'''yndrome''.
AIDS on lühend [[inglise keel|ingliskeelsest]] nimetusest '''''a'''cquired '''i'''mmune '''d'''eficiency '''s'''yndrome ''või'' '''a'''cquired '''i'''mmuno'''d'''eficiency '''s'''yndrome''.


Lühend AIDS võeti terminina kasutusele 1982. aastal.
Lühend AIDS võeti terminina kasutusele [[1982]]. aastal.


== Kaasuvad haiguslikud seisundid ==
== Kaasuvad haiguslikud seisundid ==
27. rida: 27. rida:
Inimese omandatud immuunpuudulikkuse sündroomile on iseloomulikud oportunistlikud [[infektsioon]]id ja [[kasvaja]]d.
Inimese omandatud immuunpuudulikkuse sündroomile on iseloomulikud oportunistlikud [[infektsioon]]id ja [[kasvaja]]d.


Vähiseisundite tekke põhjused pole seni selged, tähtsat rolli nimetatud seisundite tekkes HI-infektsiooniga inimestel võib mängida immunosupressiooni esilekutsuvate ravimite pikemajaline tarvitamine.
Vähiseisundite tekke põhjused pole seni selged, tähtsat rolli nimetatud seisundite tekkes [[HIV]]-infektsiooniga inimestel võib mängida [[immunosupressioon]]i esilekutsuvate ravimite pikemajaline tarvitamine.


== Oportunistlikud mükoosid ==
== Oportunistlikud mükoosid ==


AIDSihaigetel esinevad sagedasti oportunistlikud [[mükoos]]id: suu ja neelu soor, [[söögitoru]] [[kandidiaas]] (põhjustateks ''[[Candida]]'' sp.), [[dermatofütoos]]id (''[[Trichophyton]]''<nowiki>'</nowiki>i liigid, ''Epidermopythin floccosum''), pneumotsüstis-pneumoonia (''[[Pneumocystis jiroveci]]''), [[kopsukrüptokokoos]], peaajukrüptokokoos, nahakrüptokokoos (''[[Cryptococcus neoformans]]''), süsteemne [[histoplasmoos]] (''[[Histoplasma capsulatum]]''), mikrosporidioos (''[[Enterocytozoon bieneusi]]''), [[kopsuaspergilloos]] (''[[Aspergillus fumigatus]]'') jt.<ref>[[Raivo Masso]], [[Anu Saag]], [[Marika Masso]], "Inimese parasitoloogia. Ainuraksed ja hulkraksed parasiidid", Õppevahend arstiteaduskonna üliõpilastele, Tartu Ülikool Üld- ja molekulaarpatoloogia instituut, Tartu, lk 100, 2008</ref>
AIDS-i haigetel esinevad sageli oportunistlikud [[mükoos]]id: suu ja neelu [[soor]], [[söögitoru]] [[kandidiaas]] (põhjustateks ''[[Candida]] sp.''), [[dermatofütoos]]id (''[[Trichophyton]]''<nowiki>'</nowiki>i liigid, ''Epidermopythin floccosum''), pneumotsüstis-pneumoonia (''[[Pneumocystis jiroveci]]''), [[kopsukrüptokokoos]], peaajukrüptokokoos, nahakrüptokokoos (''[[Cryptococcus neoformans]]''), süsteemne [[histoplasmoos]] (''[[Histoplasma capsulatum]]''), mikrosporidioos (''[[Enterocytozoon bieneusi]]''), [[kopsuaspergilloos]] (''[[Aspergillus fumigatus]]'') jt.<ref>[[Raivo Masso]], [[Anu Saag]], [[Marika Masso]], "Inimese parasitoloogia. Ainuraksed ja hulkraksed parasiidid", Õppevahend arstiteaduskonna üliõpilastele, Tartu Ülikool Üld- ja molekulaarpatoloogia instituut, Tartu, lk 100, 2008</ref>


== Ajalugu ==
== Ajalugu ==
AIDSi laialdasem levik sai alguse 1920. aastatel [[Kongo Demokraatlik Vabariik|Kongo Demokraatlikus Vabariigis]] (tollal [[Belgia Kongo]]). Pärast riigi iseseisvumist 1960. aastal ja kaasnenud kultuurilisi muutusi levis viirus kiiresti ülejäänud Lõuna-Aafrika riikidesse. Esimene nakatamisjuhtum registreeriti alles [[1981]]. aastal ja HI-viirus isoleeriti [[1983]]. aastal.<ref>[http://teadus.err.ee/v/tervis/4f876fa9-e7bd-4afc-aded-162ac0d5955a "AIDS-i pandeemia taga on täiuslik torm"] ERR Teadus, 3. oktoober 2014</ref>
AIDS-i laialdasem levik sai alguse 1920. aastatel [[Belgia Kongo]]s. Pärast maa iseseisvumist 1960. aastal ([[Kongo Demokraatlik Vabariik]]) ja kaasnenud kultuurilisi muutusi levis viirus kiiresti ülejäänud Lõuna-Aafrika riikidesse. Esimene nakatamisjuhtum registreeriti alles [[1981]]. aastal ja HI-viirus isoleeriti [[1983]]. aastal.<ref>[http://teadus.err.ee/v/tervis/4f876fa9-e7bd-4afc-aded-162ac0d5955a "AIDS-i pandeemia taga on täiuslik torm"] ERR Teadus, 3. oktoober 2014</ref>


==Vaata ka==
==Vaata ka==
57. rida: 57. rida:
* Tavares Marques MA, Alves V, Duque V, Botelho MF., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/17492233 Deep lung--cellular reaction to HIV.], Rev Port Pneumol. märts-aprill 2007 ;13(2):175-212., veebiversioon (vaadatud 14.11.2014)<small>(''inglise keeles'')</small>
* Tavares Marques MA, Alves V, Duque V, Botelho MF., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/17492233 Deep lung--cellular reaction to HIV.], Rev Port Pneumol. märts-aprill 2007 ;13(2):175-212., veebiversioon (vaadatud 14.11.2014)<small>(''inglise keeles'')</small>


[[Kategooria:Nakkushaigused]]
[[Kategooria:HIV/AIDS| ]]
[[Kategooria:HIV/AIDS| ]]

Redaktsioon: 3. juuni 2017, kell 14:55

Omandatud immuunpuudulikkuse sündroom
Syndroma Immunodefectus Acquisiti
Punane lint sümboliseerib solidaarsust HIV-positiivsete inimestega.
Klassifikatsioon ja välisallikad
RHK-10 BB.24
RHK-9 042
DiseasesDB 5938
MedlinePlus 000594
eMedicine emerg/253
MeSH D000163

AIDS ehk omandatud immuunpuudulikkuse sündroom (OIPS) on inimese immuunsüsteemi kahjustavate sümptomite ja infektsioonide kogum, mida põhjustab HI-viiruse nakkus.

Nimetus

AIDS on lühend ingliskeelsest nimetusest acquired immune deficiency syndrome või acquired immunodeficiency syndrome.

Lühend AIDS võeti terminina kasutusele 1982. aastal.

Kaasuvad haiguslikud seisundid

Inimese omandatud immuunpuudulikkuse sündroomile on iseloomulikud oportunistlikud infektsioonid ja kasvajad.

Vähiseisundite tekke põhjused pole seni selged, tähtsat rolli nimetatud seisundite tekkes HIV-infektsiooniga inimestel võib mängida immunosupressiooni esilekutsuvate ravimite pikemajaline tarvitamine.

Oportunistlikud mükoosid

AIDS-i haigetel esinevad sageli oportunistlikud mükoosid: suu ja neelu soor, söögitoru kandidiaas (põhjustateks Candida sp.), dermatofütoosid (Trichophyton'i liigid, Epidermopythin floccosum), pneumotsüstis-pneumoonia (Pneumocystis jiroveci), kopsukrüptokokoos, peaajukrüptokokoos, nahakrüptokokoos (Cryptococcus neoformans), süsteemne histoplasmoos (Histoplasma capsulatum), mikrosporidioos (Enterocytozoon bieneusi), kopsuaspergilloos (Aspergillus fumigatus) jt.[1]

Ajalugu

AIDS-i laialdasem levik sai alguse 1920. aastatel Belgia Kongos. Pärast maa iseseisvumist 1960. aastal (Kongo Demokraatlik Vabariik) ja kaasnenud kultuurilisi muutusi levis viirus kiiresti ülejäänud Lõuna-Aafrika riikidesse. Esimene nakatamisjuhtum registreeriti alles 1981. aastal ja HI-viirus isoleeriti 1983. aastal.[2]

Vaata ka

Viited

  1. Raivo Masso, Anu Saag, Marika Masso, "Inimese parasitoloogia. Ainuraksed ja hulkraksed parasiidid", Õppevahend arstiteaduskonna üliõpilastele, Tartu Ülikool Üld- ja molekulaarpatoloogia instituut, Tartu, lk 100, 2008
  2. "AIDS-i pandeemia taga on täiuslik torm" ERR Teadus, 3. oktoober 2014

Välislingid