Tulumaks: erinevus redaktsioonide vahel
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
|||
| 5. rida: | 5. rida: | ||
==Ajalugu== |
==Ajalugu== |
||
Esimene tulumaks maailmas kehtestati Suurbritannias ajutiselt [[1799]]. aastal ajutise maksuna Napoleoni-vastase sõja finantseerimiseks. |
Esimene tulumaks maailmas kehtestati Suurbritannias ajutiselt [[1799]]. aastal ajutise maksuna Napoleoni-vastase sõja finantseerimiseks. |
||
19. sajandi lõpuks oli tulumaks laialt levinud alaline maks. |
|||
Algusaegade maksud olid paari protsendi suurused. Tulu deklareerimine leidis maksu kehtestamise algusaastatel tugevat vastuseisu, kuna seda peeti erasfääri autonoomia vastuvõetamatuks rikkumiseks. |
|||
==Tulumaks Eestis== |
==Tulumaks Eestis== |
||
| 12. rida: | 16. rida: | ||
Alates 01.01.1994 hakkas kehtima tulumaksuseadus,<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/28610 Tulumaksuseadus] (RT 1993,79,1184), jõustunud 01.01.1994</ref> milles kasutati eeskujuna [[Harvardi ülikool]]is koostatud USA maksuõiguse lihtsustatud kodifikatsiooni ''Basic World Tax Code'', mille järgi kehtestati isikule 26% tulumaksumäär maksustatavast tulust ([[proportsionaalne tulumaks]]). |
Alates 01.01.1994 hakkas kehtima tulumaksuseadus,<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/28610 Tulumaksuseadus] (RT 1993,79,1184), jõustunud 01.01.1994</ref> milles kasutati eeskujuna [[Harvardi ülikool]]is koostatud USA maksuõiguse lihtsustatud kodifikatsiooni ''Basic World Tax Code'', mille järgi kehtestati isikule 26% tulumaksumäär maksustatavast tulust ([[proportsionaalne tulumaks]]). |
||
2000. aastast kehtib Eestis uus [[tulumaksuseadus]] (TuMS), mis on maailmas unikaalne selle poolest, et juriidiliste isikute reinvesteeritud kasumit ei maksustata.<ref name="seadus" /> |
2000. aastast kehtib Eestis uus [[tulumaksuseadus]] (TuMS), mis on maailmas unikaalne selle poolest, et juriidiliste isikute reinvesteeritud kasumit ei maksustata.<ref name="seadus" /> Samas on seda lähenemist ka kritiseeritud. Näiteks Soome majandusekspertide hinnangul on Eesti süsteem regresseeruv, vähendab huvi uute investeeringute tegemisele, langetab Eesti atraktiivsust välisinvestorite silmis, tõstab aruandluskeerukust ning soodustab maksudega manipuleerimist.<ref>[[Viktor Trasberg]]: [http://www.err.ee/588022/viktor-trasberg-ettevotetele-tuleks-kehtestada-kohustuslik-kasumimaks "Ettevõtetele tuleks kehtestada kohustuslik kasumimaks"] ERR, 4. aprill 2017</ref> |
||
Eestis kehtiv tulumaksumäär [[2009]]. aastal oli 21%. 2009. aasta lõpus võttis Riigikogu vastu "Tulumaksuseaduse ja sellega seonduva seaduse muutmise seaduse", mille kohaselt peatati tulumaksuseaduses sätestatud tulumaksumäära alanemine 2010. aastal 20%-le ning fikseeriti tulumaksumäär 21% tasemele. |
|||
Samuti arvestatakse seaduse kohaselt residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulust maha maksuvaba tulu |
Samuti arvestatakse seaduse kohaselt residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulust maha [[maksuvaba tulu]], mis on 2017. aastal 2160 eurot ja 2018. aastal 2280 eurot.<ref name="seadus">[https://www.riigiteataja.ee/akt/123122014004?leiaKehtiv Tulumaksuseadus] Riigi Teataja (vaadatud 4. aprillil 2017)</ref> |
||
16. juunil 2011 võttis Riigikogu vastu seaduseparanduse, mille järgi langes tulumaksumäär 2015. aastast ühe protsendipunkti võrra, 20 protsendini.<ref>Kristin Aasma [http://www.ohtuleht.ee/431393 "Riigikogu võttis vastu tulumaksu vähendamise seaduse"] Õhtuleht, 16. juuni 2011</ref> |
Eestis kehtiv tulumaksumäär oli [[2009]]. aastal 21%. Sama aasta lõpus võttis Riigikogu vastu "Tulumaksuseaduse ja sellega seonduva seaduse muutmise seaduse", mille kohaselt peatati tulumaksuseaduses sätestatud tulumaksumäära alanemine 2010. aastal 20%-le ning fikseeriti tulumaksumäär 21% tasemele. 16. juunil 2011 võttis Riigikogu vastu seaduseparanduse, mille järgi langes tulumaksumäär 2015. aastast ühe protsendipunkti võrra, 20 protsendini.<ref>Kristin Aasma [http://www.ohtuleht.ee/431393 "Riigikogu võttis vastu tulumaksu vähendamise seaduse"] Õhtuleht, 16. juuni 2011</ref> |
||
==Tulumaks |
==Tulumaks NSV Liidus== |
||
Huvitav on märkida, et |
Huvitav on märkida, et Nõukogude okupatsiooni ajal pidid raamatupidajad üksikisiku tulumaksu suurust vaatama vastavast tabelist ja seda ei arvutatud. Tabeli järgi oli mingil ajavahemikul 80 rubla maksuvaba aga 81 rubla puhul oli maks 40 kopikat ehk 40% summast, mis maksuvaba miinimumi ületas. See % vähenes summa suurenemisel ja jäi peatuma umbes 14% juurde, kui palk oli üle 100 rubla kuus. Tabelit oli võimalik osta raamatupoest. |
||
jäi peatuma umbes 14% juurde kui palk oli üle 100 rubla kuus. Tabelit oli võimalik osta raamatupoest. |
|||
==Viited== |
==Viited== |
||
Redaktsioon: 4. aprill 2017, kell 22:48
| Riigi rahandus |
|---|
 |
|
See artikkel on osa teemast: Rahandus ja maksud |
|
Maksustamine maailmas
|
Tulumaks on füüsiliste ja juriidiliste isikute sissetulekult võetav maks. Maksusüsteemide erinevuse tõttu võivad juriidilise ja füüsilise isiku tulumaks olla erinevad maksuliigid, samuti võivad erinevad tulu liigid olla maksustatud erinevate maksuliikidega. Põhimõtteliselt võib tulumaks olla nii riiklik kui kohalik maks. Eestis kehtiv tulumaksumäär on 20%.[1]
Tulumaks võib olla kas progressiivne, proportsionaalne või regressiivne tulumaks.
Ajalugu
Esimene tulumaks maailmas kehtestati Suurbritannias ajutiselt 1799. aastal ajutise maksuna Napoleoni-vastase sõja finantseerimiseks.
19. sajandi lõpuks oli tulumaks laialt levinud alaline maks.
Algusaegade maksud olid paari protsendi suurused. Tulu deklareerimine leidis maksu kehtestamise algusaastatel tugevat vastuseisu, kuna seda peeti erasfääri autonoomia vastuvõetamatuks rikkumiseks.
Tulumaks Eestis
Tulumaks kehtis okupatsiooni-eelses Eestis, samuti Nõukogude Liidus. Iseseisvuse taastamise järel kehtisid Eestis eraldi tulumaksuseadused füüsiliste ja juriidiliste isikute jaoks.[2][3] Üksikisikule kehtis 3-astmeline tulumaksumäär — 16%, 24% ja 33% (progressiivne tulumaks). Alates 1. augustist 1992 lisandus üksikisiku tulumaksule veel lisaks 50% maksumäär.
Alates 01.01.1994 hakkas kehtima tulumaksuseadus,[4] milles kasutati eeskujuna Harvardi ülikoolis koostatud USA maksuõiguse lihtsustatud kodifikatsiooni Basic World Tax Code, mille järgi kehtestati isikule 26% tulumaksumäär maksustatavast tulust (proportsionaalne tulumaks).
2000. aastast kehtib Eestis uus tulumaksuseadus (TuMS), mis on maailmas unikaalne selle poolest, et juriidiliste isikute reinvesteeritud kasumit ei maksustata.[1] Samas on seda lähenemist ka kritiseeritud. Näiteks Soome majandusekspertide hinnangul on Eesti süsteem regresseeruv, vähendab huvi uute investeeringute tegemisele, langetab Eesti atraktiivsust välisinvestorite silmis, tõstab aruandluskeerukust ning soodustab maksudega manipuleerimist.[5]
Samuti arvestatakse seaduse kohaselt residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulust maha maksuvaba tulu, mis on 2017. aastal 2160 eurot ja 2018. aastal 2280 eurot.[1]
Eestis kehtiv tulumaksumäär oli 2009. aastal 21%. Sama aasta lõpus võttis Riigikogu vastu "Tulumaksuseaduse ja sellega seonduva seaduse muutmise seaduse", mille kohaselt peatati tulumaksuseaduses sätestatud tulumaksumäära alanemine 2010. aastal 20%-le ning fikseeriti tulumaksumäär 21% tasemele. 16. juunil 2011 võttis Riigikogu vastu seaduseparanduse, mille järgi langes tulumaksumäär 2015. aastast ühe protsendipunkti võrra, 20 protsendini.[6]
Tulumaks NSV Liidus
Huvitav on märkida, et Nõukogude okupatsiooni ajal pidid raamatupidajad üksikisiku tulumaksu suurust vaatama vastavast tabelist ja seda ei arvutatud. Tabeli järgi oli mingil ajavahemikul 80 rubla maksuvaba aga 81 rubla puhul oli maks 40 kopikat ehk 40% summast, mis maksuvaba miinimumi ületas. See % vähenes summa suurenemisel ja jäi peatuma umbes 14% juurde, kui palk oli üle 100 rubla kuus. Tabelit oli võimalik osta raamatupoest.
Viited
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Tulumaksuseadus Riigi Teataja (vaadatud 4. aprillil 2017)
- ↑ Eesti Vabariigi üksikisiku tulumaksu seadus (RT 1990,14,151), jõustunud 01.01.1991
- ↑ Eesti Vabariigi ettevõtte tulumaksu seadus (RT 1991,36,446), jõustunud 01.01.1992
- ↑ Tulumaksuseadus (RT 1993,79,1184), jõustunud 01.01.1994
- ↑ Viktor Trasberg: "Ettevõtetele tuleks kehtestada kohustuslik kasumimaks" ERR, 4. aprill 2017
- ↑ Kristin Aasma "Riigikogu võttis vastu tulumaksu vähendamise seaduse" Õhtuleht, 16. juuni 2011