Inari saami keel: erinevus redaktsioonide vahel
| 89. rida: | 89. rida: | ||
==Viited== |
==Viited== |
||
{{viited}} |
{{viited}} |
||
== Kirjandus == |
|||
* Erkki Itkonen: ''Inarilappisches Wörterbuch''. Lexica societatis fenno-ugricae: 20. [[Suomalais-Ugrilainen Seura]]. Helsinki. ISBN 951-9019-94-4. |
|||
* Pekka Sammallahti, Matti Morottaja: ''Säämi-suoma sänikirje. Inarinsaamelais-suomalainen sanakirja''. Girjegiisá. Ykkösoffset Oy, Vaasa 1993. ISBN 951-8939-27-6. |
|||
* Marja-Liisa Olthuis: ''Kielâoppâ''. [Inari] : Sämitigge, 2000. |
|||
* Kari Østmo: ''Sämikielâ vieres kiellân vuáđuškoovlâst''. Helsinki : Valtion painatuskeskus, 1988. |
|||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
Redaktsioon: 27. detsember 2016, kell 13:10
Inari saami keel (Inari saami keeles anarâškielâ) on uurali keelte rühma kuuluv saami keel, mida kõneleb umbes 400 inimest Soomes Inari järve ümbruses.
Emakeelena kõneles aastal 2008 kokku 279 inimest Inari saami keelt.[1]
Inari saami keelt õpetatakse keelepesas, lasteaias ja algkoolis.
Inari saami keeles ilmub ajaleht Anarâš ja ajakiri Kierâš.
Inari saami tähestik
| А а | (Â â) | B b | C c | Č č | D d | Đ đ | E e | |
| F f | G g | H h | I i | J j | K k | L l | M m | |
| N n | Ŋ ŋ | O o | P p | R r | S s | Š š | T t | |
| U u | V v | Y y | Z z | Ž ž | Ä ä | (Á á) |
Grammatika
Asesõnad
Inari saami keeles on kolm isikuliste asesõnade arvu: ainsus, kaksus ja mitmus. Need käänduvad järgmistes käänetes: nominatiiv (nimetav), genitiiv (omastav), akusatiiv (sihitav), illatiiv, lokatiiv, komitatiiv (kaasaütlev), abessiiv, essiiv (olev) ja partitiiv (osastav) ning samuti nende käänete mitmuse vormides.
| nominatiiv | genitiiv | |||
|---|---|---|---|---|
| Ainsuse esimene isik | mina | mun | minu | muu |
| Ainsuse teine isik | sina | tun | sinu | tuu |
| Ainsuse kolmas isik | tema | sun | tema | suu |
| Kaksuse esimene isik | meie kaks | muoi | meie kahe | munnuu |
| Kaksuse teine isik | teie kaks | tuoi | meie kahe | tunnuu |
| Kaksuse kolmas isik | nemad kaks | suoi | nende kahe | sunnuu |
| Mitmuse esimene isik | meie | mij | meie | mii |
| Mitmuse teine isik | teie | tij | teie | tii |
| Mitmuse kolmas isik | nemad | sij | nende | sii |
Noomenid
Inari saami keele noomenid käänduvad üheksas käändes kahes arvus: ainsuses ja mitmuses. Käänded on nominatiiv (nimetav), genitiiv (omastav), akusatiiv (sihitav), illatiiv, lokatiiv, komitatiiv (kaasaütlev), abessiiv, essiiv (olev) ja partitiiv (osastav).
Verbid
Inari saami keele verbid pöörduvad kõigis üheksas isikus ja kõigis ajavormides. Aegu on neli: olevik, lihtminevik, täisminevik ja enneminevik.
Viited
- ↑ Alueellisia kieliä tai vähemmistökieliä koskeva eurooppalainen peruskirja. Peruskirjan soveltaminen Suomessa. 4. valvontakierros A. Asiantuntijakomitean peruskirjaa koskeva raportti B. Euroopan neuvoston ministerikomitean suositus peruskirjan soveltamisesta Suomessa. Euroopa Nõukogu, Strasbourg, 14.3.2012. (Kasutatud 15.12.2016.)
Kirjandus
- Erkki Itkonen: Inarilappisches Wörterbuch. Lexica societatis fenno-ugricae: 20. Suomalais-Ugrilainen Seura. Helsinki. ISBN 951-9019-94-4.
- Pekka Sammallahti, Matti Morottaja: Säämi-suoma sänikirje. Inarinsaamelais-suomalainen sanakirja. Girjegiisá. Ykkösoffset Oy, Vaasa 1993. ISBN 951-8939-27-6.
- Marja-Liisa Olthuis: Kielâoppâ. [Inari] : Sämitigge, 2000.
- Kari Østmo: Sämikielâ vieres kiellân vuáđuškoovlâst. Helsinki : Valtion painatuskeskus, 1988.
Vaata ka
 |
Vikisõnastiku artikkel: Kategooria:Inari saami |
