Inari saami keel: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 27. detsember 2016, kell 12:48

Inari saami keel (Inari saami keeles anarâškielâ) on uurali keelte rühma kuuluv saami keel, mida kõneleb umbes 400 inimest Soomes Inari järve ümbruses.

Emakeelena kõneles aastal 2008 kokku 279 inimest Inari saami keelt.^[1]

Inari saami keelt õpetatakse keelepesas, lasteaias ja algkoolis.

Inari saami keeles ilmub ajaleht Anarâš ja ajakiri Kierâš.

Inari saami tähestik

А а	(Â â)	B b	C c	Č č	D d	Đ đ	E e
F f	G g	H h	I i	J j	K k	L l	M m
N n	Ŋ ŋ	O o	P p	R r	S s	Š š	T t
U u	V v	Y y	Z z	Ž ž	Ä ä	(Á á)

Grammatika

Asesõnad

Inari saami keeles on kolm isikuliste asesõnade arvu: ainsus, kaksus ja mitmus. Need käänduvad järgmistes käänetes: nominatiiv (nimetav), genitiiv (omastav), akusatiiv (sihitav), illatiiv, lokatiiv, komitatiiv (kaasaütlev), abessiiv, essiiv (olev) ja partitiiv (osastav) ning samuti nende käänete mitmuse vormides.

		nominatiiv		genitiiv
Ainsuse esimene isik	mina	mun	minu	muu
Ainsuse teine isik	sina	tun	sinu	tuu
Ainsuse kolmas isik	tema	sun	tema	suu
Kaksuse esimene isik	meie kaks	muoi	meie kahe	munnuu
Kaksuse teine isik	teie kaks	tuoi	meie kahe	tunnuu
Kaksuse kolmas isik	nemad kaks	suoi	nende kahe	sunnuu
Mitmuse esimene isik	meie	mij	meie	mii
Mitmuse teine isik	teie	tij	teie	tii
Mitmuse kolmas isik	nemad	sij	nende	sii

Noomenid

Inari saami keele noomenid käänduvad üheksas käändes kahes arvus: ainsuses ja mitmuses. Käänded on nominatiiv (nimetav), genitiiv (omastav), akusatiiv (sihitav), illatiiv, lokatiiv, komitatiiv (kaasaütlev), abessiiv, essiiv (olev) ja partitiiv (osastav).

Verbid

Inari saami keele verbid pöörduvad kõigis üheksas isikus ja kõigis ajavormides. Aegu on neli: olevik, lihtminevik, täisminevik ja enneminevik.

Viited

↑ Alueellisia kieliä tai vähemmistökieliä koskeva eurooppalainen peruskirja. Peruskirjan soveltaminen Suomessa. 4. valvontakierros A. Asiantuntijakomitean peruskirjaa koskeva raportti B. Euroopan neuvoston ministerikomitean suositus peruskirjan soveltamisesta Suomessa. Euroopa Nõukogu, Strasbourg, 14.3.2012. (Kasutatud 15.12.2016.)

Vaata ka

Petter Morottaja

[1] Alueellisia kieliä tai vähemmistökieliä koskeva eurooppalainen peruskirja. Peruskirjan soveltaminen Suomessa. 4. valvontakierros A. Asiantuntijakomitean peruskirjaa koskeva raportti B. Euroopan neuvoston ministerikomitean suositus peruskirjan soveltamisesta Suomessa. Euroopa Nõukogu, Strasbourg, 14.3.2012. (Kasutatud 15.12.2016.)

[1]

@@ 48. rida: / 48. rida: @@
 |
 |}
+==Grammatika==
+===Asesõnad===
+Inari saami keeles on kolm isikuliste asesõnade [[arv (keeleteadus)|arvu]]: [[ainsus]], [[kaksus]] ja [[mitmus]]. Need käänduvad järgmistes käänetes: [[nominatiiv]] (nimetav), [[genitiiv]] (omastav), [[akusatiiv]] (sihitav), [[illatiiv]], [[lokatiiv]], [[komitatiiv]] (kaasaütlev), [[abessiiv]], [[essiiv]] (olev) ja [[partitiiv]] (osastav) ning samuti nende käänete mitmuse vormides.
+{| class="wikitable"
+!&nbsp;
+!&nbsp;
+!nominatiiv
+!&nbsp;
+!genitiiv
+|-
+|Ainsuse esimene isik || mina || '''mun''' || minu || '''muu'''
+|-
+|Ainsuse teine isik || sina || '''tun''' || sinu || '''tuu'''
+|-
+|Ainsuse kolmas isik || tema || '''sun''' || tema || '''suu'''
+|-
+|Kaksuse esimene isik || meie kaks || '''muoi''' || meie kahe || '''munnuu'''
+|-
+|Kaksuse teine isik || teie kaks || '''tuoi''' || meie kahe || '''tunnuu'''
+|-
+|Kaksuse kolmas isik || nemad kaks || '''suoi''' || nende kahe || '''sunnuu'''
+|-
+|Mitmuse esimene isik || meie || '''mij''' || meie || '''mii'''
+|-
+|Mitmuse teine isik || teie || '''tij''' || teie || '''tii'''
+|-
+|Mitmuse kolmas isik || nemad || '''sij''' || nende || '''sii'''
+|}
+===Noomenid===
+Inari saami keele noomenid käänduvad üheksas käändes kahes arvus: ainsuses ja mitmuses. Käänded on [[nominatiiv]] (nimetav), [[genitiiv]] (omastav), [[akusatiiv]] (sihitav), [[illatiiv]], [[lokatiiv]], [[komitatiiv]] (kaasaütlev), [[abessiiv]], [[essiiv]] (olev) ja [[partitiiv]] (osastav).
+===Verbid===
+Inari saami keele verbid pöörduvad kõigis üheksas isikus ja kõigis ajavormides. [[Aeg (keeleteadus)|Aegu]] on neli: [[olevik]], [[lihtminevik]], [[täisminevik]] ja [[enneminevik]].
 ==Viited==