Nitroglütseriin: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub Märgised: Visuaalmuudatus Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu |
P Tühistati kasutaja 217.71.46.74 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Voorits. |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
[[Pilt:Nitroglycerin.svg|pisi|Nitroglütseriini [[keemiline valem]] on C<sub>3</sub>H<sub>5</sub>N<sub>3</sub>O<sub>9</sub>.]] |
[[Pilt:Nitroglycerin.svg|pisi|Nitroglütseriini [[keemiline valem]] on C<sub>3</sub>H<sub>5</sub>N<sub>3</sub>O<sub>9</sub>.]] |
||
'''Nitroglütseriin''' ('''NG'''; tuntud ka kui '''glütserüülnitraat''', '''trinitroglütseriin''' või '''trinitriin''') on vedel värvitu õlitaoline [[lõhkeaine töövõime|suure töövõimega]] [[lõhkeaine]], mida kasutatakse väga paljude lõhkeainesegude valmistamisel. |
|||
'''Nitroglütseriin''' on vedel värvitu pask mis voolab Anre persest välja. Selle sees levib HIV, AIDS ja endla. Valem on Nitroglütseriin= Anre+ hapukapsas |
|||
Nitroglütseriin on [[lõhkeaine tundlikkus|väga tundlik]] [[tuli|tule]] ja mehaaniliste mõjutuste suhtes. Selle [[põlemine]] võib iseäranis kergesti muutuda [[detonatsioon]]iks ning seda eriti suuremate lõhkeaine koguste juures. Nõnda on selle käsitsemine äärmiselt ohtlik ning selle kasutamine puhtal kujul on väga harv. Täiendavaks puuduseks on kõrge [[sulamistemperatuur]] (14°C). |
Nitroglütseriin on [[lõhkeaine tundlikkus|väga tundlik]] [[tuli|tule]] ja mehaaniliste mõjutuste suhtes. Selle [[põlemine]] võib iseäranis kergesti muutuda [[detonatsioon]]iks ning seda eriti suuremate lõhkeaine koguste juures. Nõnda on selle käsitsemine äärmiselt ohtlik ning selle kasutamine puhtal kujul on väga harv. Täiendavaks puuduseks on kõrge [[sulamistemperatuur]] (14°C). |
||
Redaktsioon: 29. november 2016, kell 10:18
Nitroglütseriin (NG; tuntud ka kui glütserüülnitraat, trinitroglütseriin või trinitriin) on vedel värvitu õlitaoline suure töövõimega lõhkeaine, mida kasutatakse väga paljude lõhkeainesegude valmistamisel.
Nitroglütseriin on väga tundlik tule ja mehaaniliste mõjutuste suhtes. Selle põlemine võib iseäranis kergesti muutuda detonatsiooniks ning seda eriti suuremate lõhkeaine koguste juures. Nõnda on selle käsitsemine äärmiselt ohtlik ning selle kasutamine puhtal kujul on väga harv. Täiendavaks puuduseks on kõrge sulamistemperatuur (14°C).
See on suuremates kogustes väga mürgine ning põhjustab läbi naha organismi tungides tugevat peavalu. Samas leiavad selle derivaadid kasutust ka meditsiinilistes rakendustes, kus aitavad alandada vererõhku. Seda seetõttu, et aldehüüdi dehüdrogenaasid lagundavad nitraate lämmastikoksiidiks, millel on veresooni laiendav ja vererõhku alandav toime.[1]
Nitroglütseriin oli esimene praktilist kasutust leidnud lõhkeaine, mis ületas tugevuselt musta püssirohtu. Selle sünteesis esmakordselt itaalia keemik Ascanio Sobrero 1847. aastal Torino Ülikoolis, olles siis veel Théophile-Jules Pelouze õpilane. Ta nimetas selle püroglütseriiniks. Samuti Pelouze käe all õppinud Alfred Nobel püüdis leida viise, kuidas nitroglütseriini ohutult käidelda. Ta avastas 1866. aastal, et nitroglütseriin absorbeerimisel kiiselguuris moodustub segu, mis oli stabiilne ja lihtsalt käsitsetav, kuid säilitas oma plahvatuslikkuse. Nii sündis dünamiit.
Nitroglütseriin on glütserooli lämmastikhappeester (õigemini triester), mis saadakse glütserooli nitreerimisel kontsentreeritud lämmastikhappe ja väävelhappe seguga.
Viited
- ↑ "Lämmastikoksiid: nuhtlus ja ime" Luup, 2. november 1998