Karl IV: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 29. oktoober 2016, kell 22:08

See artikkel räägib Saksa-Rooma keisrist, teiste samanimeliste valitsejate kohta vaata Karl IV (täpsustus)

Karl IV (sündinud Wenceslaus (Václav) 14. mai 1316 Praha – 29. november 1378 Praha) oli Luksemburgi dünastiast pärinev Saksa-Rooma keiser ja Böömi kuningas (Karel I.).

Böömi kuninga ja keisrina

Praha linnus – Tšehhi hertsogite, kuningate ja keisrite iidne residents; pärast aastat 1918 Tšehhoslovakkia ja Tšehhi presidentide residents

Vltava jõgi Prahas, tagaplaanil Karli sild, Malá Strana ja Hradčany.

Karl IV (tšehhipäraselt Karel I) rajas Böömimaa pealinna Prahasse Karli ülikooli ning valitses sealt ka impeeriumi. Praha õitseaeg oli 14. sajandil, mil sellest sai Saksa-Rooma riigi keskus. Tema ajal toimusid linnas suured ehitustööd: rajati Karli sild, alustati Nové Město rajamist ja Svatý Víti (Viituse) katedraali (Hradčanys) ümberehitamist. Karl IV asutas ka Kesk-Euroopa esimese ülikooli Karli ülikooli. Praha oli sel ajal suuruselt kolmas linn Euroopas^[viide?] (umbes 40 000 elanikku). Ta on tänapäevalgi üks suuremaid tšehhide rahvuskangelasi, ehkki pärines tegelikult saksa Luksemburgi dünastiast.

1349. aastal oli Saksa vastukuningasks Günther von Schwarzburg (1304–1349). Günther oli olnud keiser Ludwig IV ustav liitlane ning peale tolle surma proovis ta Wittelsbachide juhtimisel koos mõningate teiste Saksa vürstidega vastu seista kuningas Karl IV-le, kuid ebaõnnestunult. Ta sai Karli käest lüüa ning pidi oma taotlustest loobuma.

Karl IV (tšehhipäraselt Karel I) laiendas Tšehhi kuninga valdusi: Ülem-Lausitziga, endine Lausitzi mark, mis omandati Brandenburgi markkrahvilt Otto V aastal 1367; Ülem-Pfalzi põhjaosaga ("Uus Tšehhia") Sulzbachis, liidendati aastal 1355; Brandenburgi kuurvürstkond, omandati Wittelsbachi hertsogilt Otto V-lt aastal 1373. Karl IV liidendas oma pärusvaldustega (Luksemburgi krahvkonna ja Tšehhi kuningriigiga) Sileesia, Brandenburgi, osa Saksimaast, Tüüringist ja Alam-Lausitzist.

Pikemalt artiklis Ülem-Sileesia, Alam-Sileesia

1356. aasta Kuldbulla

Karl IV andis 1356. aastal välja Kuldbulla, mis määras kindlaks Saksa-Rooma keisririigi keisrite valimise korra ja andis eriprivileegid kuurvürstidele, samas Brandenburgi kuurvürstkonna omandamine andis Tšehhi kuningriigile kaks häält Saksa-Rooma keisri valimiskogus. Kuldbulla väljakuulutamine Nürnbergi riigipäeval defineeris rohkem kui neljasajaks aastaks Saksa-Rooma riigi põhiseadusliku struktuuri.

Keiser Karl IV eraldas aastal 1361 Burgundia kuningriigist Savoia krahvkonna.

Vaata ka

Luksemburgi dünastia

Eelnev: Ludwig IV	Saksa-Rooma keiser 1346–1378	Järgnev: Wenzel
Eelnev: Johann von Luxemburg	Böömimaa kuningas 1346–1378	Järgnev: Wenzel
Eelnev: Otto V Baierist	Brandenburgi markkrahv koos Wenzeliga 1373–1378	Järgnev: Sigismund

@@ 8. rida: / 8. rida: @@
 [[Pilt:Vltava.jpg|pisi|left|[[Vltava]] jõgi Prahas, tagaplaanil [[Karli sild]], [[Malá Strana]] ja [[Hradčany]].]]
 Karl IV (tšehhipäraselt Karel I) rajas [[Böömimaa]] pealinna [[Praha]]sse [[Karli ülikool]]i ning valitses sealt ka impeeriumi. Praha õitseaeg oli [[14. sajand]]il, mil sellest sai [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] keskus. Tema ajal toimusid linnas suured ehitustööd: rajati [[Karli sild]], alustati [[Nové Město (Praha)|Nové Město]] rajamist ja [[Svatý Víti katedraal|Svatý Víti (Viituse) katedraal]]i ([[Hradčany]]s) ümberehitamist. Karl IV asutas ka Kesk-Euroopa esimese ülikooli [[Karli ülikool]]i. Praha oli sel ajal suuruselt kolmas linn [[Euroopa]]s{{lisa viide}} (umbes 40 000 elanikku).  Ta on tänapäevalgi üks suuremaid tšehhide rahvuskangelasi, ehkki pärines tegelikult saksa [[Luksemburgi dünastia|Luksemburgi]] [[dünastia]]st.
+. aastal oli [[Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend|Saksa vastukuningas]]ks [[Günther von Schwarzburg]] (1304–1349).  Günther oli olnud keiser [[Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser)|Ludwig IV]] ustav liitlane ning peale tolle surma proovis ta [[Wittelsbachid]]e juhtimisel koos mõningate teiste Saksa vürstidega vastu seista kuningas Karl IV-le, kuid ebaõnnestunult. Ta sai Karli käest lüüa ning pidi oma taotlustest loobuma.
 Karl IV (tšehhipäraselt Karel I) laiendas Tšehhi kuninga valdusi: [[Ülem-Lausitz]]iga, endine [[Lausitzi mark]], mis omandati [[Brandenburgi mark|Brandenburgi]] markkrahvilt [[Otto V (Baieri)|Otto V]] aastal 1367; [[Ülem-Pfalz]]i põhjaosaga ("Uus Tšehhia") [[Sulzbach-Rosenberg|Sulzbachis]], liidendati aastal 1355; [[Brandenburgi mark|Brandenburgi kuurvürstkond]], omandati Wittelsbachi hertsogilt Otto V-lt aastal 1373. Karl IV liidendas oma pärusvaldustega ([[Luksemburgi krahvkond|Luksemburgi krahvkonna]] ja Tšehhi kuningriigiga) [[Sileesia]], [[Brandenburgi mark#Luksemburgid|Brandenburg]]i, osa [[Saksimaast]], [[Tüüring]]ist ja [[Alam-Lausitz]]ist.