Põlva rajoon

Põlva rajoon oli haldusüksus Eesti NSV-s.

Rajoon moodustati 1. oktoobril 1950 Ahja ja Kiidjärve vallast tolleaegselt Tartumaalt ning Kanepi, Kõlleste, Laheda, Mooste ja Põlva vallast Võrumaalt. Rajoonikeskuseks oli Põlva alev.

Rajoon koosnes algselt kahekümnest külanõukogust: Ahja, Akste-Kärsa, Laane, Kiidjärve, Vastse-Kuuste, Erastvere, Kanepi, Põlgaste, Häätaru, Karaski, Mustjõe, Vardja, Kauksi, Mooste, Himmaste, Kioma (Kiuma), Peri, Põlva, Vanaküla ja Rasina.

3. maist 1952 kuni 25. aprillini 1953 kuulus Põlva rajoon Tartu oblasti koosseisu.

Kolhooside ühinemise tõttu mitmed külanõukogud liideti. 1954. aastal jäi rajooni neid vaid üheksa. See nö Väike-Põlva rajoon hõlmas praeguse Põlva maakonna keskosa. Ida poole jäi Räpina rajoon ning lääne poole Otepää rajoon.

1959. aastal liideti Põlva rajooniga endise Otepää rajooni idaosa (Kooraste, Valgjärve ja Veski külanõukogud) ning 1961. aastal endise Räpina rajooni kesk- ja lõunaosa (Alaküla, Leevi, Linte, Mikitamäe, Satserinna, Suuremetsa, Veriora, Võõpsu ja Värska külanõukogud). Selleks ajaks olid Põlva rajooni piirid ja suurus võrreldavad tänapäeva maakonnaga.

1963. aastal lisati juurde väike piirkond Suuremetsa külanõukogu haldusalasse rajooni lõunaosas.

1972. aastast oli rajoonis 13 külanõukogu: Ahja, Alaküla, Ihamaru, Kanepi, Mikitamäe, Mooste, Mustajõe, Põlva, Suuremetsa, Valgjärve, Vastse-Kuuste, Veriora, Värska.

Põlva rajoonis ei olnud ühtegi linna. Suuremateks asulateks olid 2 alevit (Põlva ja Räpina) ja 7 alevikku – Ahja, Mooste, Kanepi, Vastse-Kuuste, Veriora, Võõpsu ja Värska.

Rajooni pindala 1989. aasta seisuga oli 2158 km². Rajooni elanike arv 1986. aasta seisuga oli veidi üle 35 000.

1. jaanuaril 1990 nimetati Põlva rajoon ümber Põlva maakonnaks.

Kirjandus

• Põlva rajoonis. Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia kodu-uurimise komisjon, 1978
• Jaan Kappo. Põlva rajoon. Siin- ja sealpool maanteed. Tallinn: Eesti Raamat, 1989