Tallinna Olümpiapurjespordikeskus: erinevus redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
P
PResümee puudub
[[1980. aasta suveolümpiamängud|1980. aasta suveolümpiamängudeks]] rajatud hoone võeti [[1997]]. aastal [[arhitektuurimälestis]]ena riikliku [[muinsuskaitse]] alla. [[1981]]. aastal pälvis keskus NSVL riikliku preemia
 
== Projekteerimise planeerimine ==
Kuigi [[Moskva]] ja [[Tallinn]] valiti suvemängude linnadeks alles [[1974]]. aasta oktoobris,. plaanitiUue spordikeskuse ehitust plaaniti juba aasta varem. Projekteerimine oli intriigiderohke. [[1973]]. aastal toimunud arhitektuurivõistluse võitis noorte arhitektide [[Avo-Himm Looveer]]i, [[Kristin Looveer]]i, [[Tiit Kaljund]]i, [[Harry Shein]]i juhitud kollektiiv märgusõnaga "Onu", kes asus projekteerima. Kuid hiljem organiseeriti järelkonkurss, mille võitis sama grupp. Noori mitte usaldades mängiti 1975 autorite kollektiiv ümber: juhtima asus [[Henno Sepmann]], juurde tulid [[Peep Jänes]] ja [[Ants Raid]], algsest kollektiivist jätkas vaid [[Avo-Himm Looveer]]. Jänes oli peamiselt olümpiaküla, Looveer jahtklubi ja tseremooniaväljaku autor. [[1976]] mais pani Rahvusvahelise Purjespordiliidu president [[Peppe Croce]] keskusele nurgakivi. Enne ehituse algust tuli lammutada spordilaevade katsetehase (kolis Paljassaarde) ning sõjaväe jahtklubi majad.
 
[[1976]] mais pani [[Rahvusvahelise Purjespordiliit|Rahvusvahelise Purjespordiliidu]] president [[Giuseppe Croce]] uuele keskusele nurgakivi. Enne ehituse algust tuli lammutada spordilaevade katsetehase (kolis [[Paljassaare|Paljassaarde]]) ning sõjaväe jahtklubi majad.
 
== Olümpia sõpruspuu ==

Navigeerimismenüü