Aloisius Gonzaga: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Epp (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Epp (arutelu | kaastöö)
15. rida: 15. rida:


«Kumb meist on õnnelikum? Kindlasti mina». Keiser pidi sellega leppima.
«Kumb meist on õnnelikum? Kindlasti mina». Keiser pidi sellega leppima.






Kaks aasta hiljem teatas vaimne juht [[Roberto Belarmino]] Luis'le isa Claudio Acquaviva käsust kolida Castiglionisse, et säilitada rahu vend Rodolfo ja Mantua hertsogi vahel, kes tülitsesid Soferino lossi pärast. Rahu sobitamine õnnestus. Samal ajal õhutas ta Rodolfot avalikustama oma salajast abielu Elena Aliprandiga.
Kaks aasta hiljem teatas vaimne juht [[Roberto Belarmino]] Luis'le isa Claudio Acquaviva käsust kolida Castiglionisse, et säilitada rahu vend Rodolfo ja Mantua hertsogi vahel, kes tülitsesid Soferino lossi pärast. Rahu sobitamine õnnestus. Samal ajal õhutas ta Rodolfot avalikustama oma salajast abielu Elena Aliprandiga.

Redaktsioon: 22. juuni 2016, kell 08:32

Püha Aloisius Gonzaga

Püha Aloisius Gonzaga (itaalia keeles Luigi Gonzaga; 9. märts 1568 Castiglione delle Stiviere Mantova lähedal – 21. juuni 1591 Rooma) oli Itaalia kõrgaadlikust jesuiit, katoliku kiriku pühak.

19. oktoobril 1605 kuulutas paavst Paulus V ta õndsaks ja 13. detsembril 1726 kanoniseeris paavst Benedictus XIII ta pühakuks ja ühtlasi noorte ja üliõpilaste patrooniks. Tema püha tähistatakse 21. juunil.

Elulugu

Luis Gozaga oli Castiglione delle Stiviere markiis ja Ferrante Gonzaga esmasündinu, kelle isa, olles aastal 1566 Hispaania kuninga Felipe II teenistuses, abiellus kuninganna Isabel de Valois õukonnadaami Marta Tanaga. Luis oli esimene seitsmest lapsest ja omakorda ka tiitlipärija.

Pärast Leppanto lahingut (1571) kolisid don Ferrante ja ta poeg Luis Castelmagiorisse. Poeg elas nelja või viie aasta jooksul sõdurite seas. Kui aastal 1573 alustas tema isa teed Aafrikasse, läks Luis tagasi Castiglionesse, kus elas ema ja vendadega sügavas vagaduses. 1576. aasta katk sundis tema isa viima vanemad lapsed, Luis'i ja Rodolfo Firenzesse. Luisi ja Rodolfo eest hoolitses 1580. aastani türklasest õpetaja Pierfrancesco, kes palkas neile õpetajaid kalligraafias, ladina keeles ja ratsutamises. Kui aastal 1579 määrati hertsog don Ferrante Mantua Guillermo Gonzaga Monferrato kuberneriks, andis ta oma lapsed hertsogi teenistusse. Mantuas hoidis Austria hertsoginna Leonor Luis'i nagu ema. 12-aastaselt võttis ta seal vastu esimese armulaua.

Aastal 1581 kolis Gonzaga isa Madriidi. Kuuludes endise Habsburgi keisrinna Maria ( Carlos I tütar ja Maximiliano II lesk) saatjaskonda, pidid Luis ja Rodolfo olema printsi (don Diego, Felipe II pärija) sulased. Hispaanias oli tema vaimseks teejuhiks Granada Luis'i raamat palvest ja meditatsioonist . Samal ajal õppis ta erinevaid teadusi dr. Dimas Migueli juures. 

Usuline kutsumus

Gonzaga õppis kirjandust, teadust ja filosoofiat. Ta luges ka religioosseid tekste, mis aitasid tal vastu võtta otsust siseneda Jeesuse seltsi (Societas Jesu). Isa pingutused poega kinni hoida osutusid asjatuks, ehkki ta usaldas Luis'ile lahendada tähtsaid perekondlikke ülesandeid Lombardias. 2. novembril 1583 loovutas Gonzaga de Matua palees kõik oma esmasünniõigused vend Rodolfole, öeldes:

«Kumb meist on õnnelikum? Kindlasti mina». Keiser pidi sellega leppima.

Kaks aasta hiljem teatas vaimne juht Roberto Belarmino Luis'le isa Claudio Acquaviva käsust kolida Castiglionisse, et säilitada rahu vend Rodolfo ja Mantua hertsogi vahel, kes tülitsesid Soferino lossi pärast. Rahu sobitamine õnnestus. Samal ajal õhutas ta Rodolfot avalikustama oma salajast abielu Elena Aliprandiga.

Surm

Altar of St. aloysius Gonzaga aastal Rooma, skulptor Pierre Legros noorem (1697-1699).

Katk tekitas aastatel 1590-1591 Roomas palju kahju, põhjustades tuhandete inimeste surma, nende seas olid ka paavstid Sixtus V, Urban VII ja Gregorius XIV. Luis hoolitses kangelaslikult haigete eest S. Giacomo degli incurabilis, S. Maria de la consolacionis ja improviseeritud haiglas Jeesuse kiriku kõrval, kus ta ka ise nakatus ja suri 23-aastaselt. Ta tunnistas : "Issand andis talle suure pühendumise vaeste aitamiseks" lisades, et ... "Kui sul on elada vähe aega, julgustab Jumal sind rohkem tegutsema." Maakonna vanemale, kes külastas teda enne surma, ütles ta: 

  • Me juba lahkume, isa, me juba lahkume...!
  • Kuhu, Luis?
  • Taevasse!
  • Kuulake vaid seda noormeest!, hõiskas isa. Ta räägib taevasse minekust nii, nagu meie räägime Frascatisse minekust. 

Kirjandus

  • Lettere e Scritti Spirituali di S. L. G., ed. E. ROSSA, Firenze 1926;
  • Acta Sanct., iunü, IV,847-1172; Copiae processum, ms. 72 kaar. Taotluse geen. S. I.;
  • V. CEPARI, Vita del beato L. G., Rooma 1606 (trad. loo. märgib C. Gonzalez Rodeles, Einsiedeln, 1891, uus-ed. koostanud L. Rocci, Rooma 1926);
  • C. MARTINDALE, prints viriili. S. Luis Gonzaga, Barcelona 1949;
  • M. MESCHLER, Elu st. aloysius Gonzaga, patroon kristlike noorte, Freiburg B. 1906;
  • M. SCADUTO, Il mondo di L. G., Rooma 1968;
  • F. BAUMANN ja A. KARDINAL, Luigi Gonzaga, Bibl. Sanct. 8,348-357.

Välised lingid