Arutelu:Matkateed Narva lähistel ehk Vaivara radadel

Protesteerin. --Epp 20. mai 2016, kell 00:38 (EEST)

Ma ju ei kustutanud, vaid panin kustutamismärkuse. Ootame ära, mis teised arvavad.--Morel (arutelu) 20. mai 2016, kell 00:40 (EEST)

See artikkel on sellisel kujul palju mõttetum kui mõned Estopedisti nupukesed.--Morel (arutelu) 20. mai 2016, kell 00:41 (EEST)

Pole nõus eelnenud väitega. See artikkel ei tekita kellelegi tüli ja keegi võib seda edaspidi täiendada. Link autori nimele annab autori kaudu aluse otsustada raamatu väärtuse üle. Ssgreporter (arutelu) 20. mai 2016, kell 00:53 (EEST)

Vikipeedia ei ole tõesti raamatukogukataloog.--Morel (arutelu) 20. mai 2016, kell 01:12 (EEST)

Täpsusta, mille poolest teeb see artikkel Vikipeedia raamatukogukataloogiks. Andres (arutelu) 22. mai 2016, kell 18:58 (EEST)

Siin ei ole rohkem sisu kui bibliograafiakirjes. Entsüklopeediaartikkel peab olema rohkem kui bibliograafiakirje. Adeliine 22. mai 2016, kell 21:08 (EEST)

Kordan ka siin üle, et mina pole mitte kunagi öelnud, et artikkel ei tohi lühike olla. Ja nende mainitud "nupukeste" puhul on ikka muud probleemid olnud (ja mina pole ka neid kunagi nupukesteks nimetanud). Kui lühidusest lähtuda, saab pooltele artiklitele kustutusmärkuse panna. --Epp 20. mai 2016, kell 01:07 (EEST)

Vabanda, kui ma seda Sulle asjatult inkrimineerisin. Ma tõesti ei kontrollinud enne kirjutamist üle.--Morel (arutelu) 20. mai 2016, kell 01:12 (EEST)

Kui sellele raamatule on Vikipeedias üheksa korda viidatud, siis võiks ehk artikkel olla. Siin võiks olla kirjas, milliseid kohti raamat käsitleb. Andres (arutelu) 20. mai 2016, kell 11:07 (EEST)

Minu arvates ei ole see argument piisavalt tugev, et Vikipeedias seda allikana kasutatakse. Kuna Vikipeediasse saab kirjutada kes iganes ja Vikipeedia on pooleli, siis ei saa olla kindel, et artiklites kasutatud allikad on objektiivselt autoriteetsed, usaldusväärsed ja tähtsad ning vastaval teemal kõikide saadaolevate hulgas parimate seas. Adeliine 20. mai 2016, kell 14:34 (EEST)

Ideaaljuhul saaks artikkel aidata allika headust hinnata. Andres (arutelu) 20. mai 2016, kell 15:07 (EEST)

Igatahes see, et raamatut kasutatatakse, näitab, et raamatu vastu on huvi. Andres (arutelu) 20. mai 2016, kell 15:10 (EEST)

Muide, see on minu meelest küll tõsi, et CD puhul ei tõstatata küsimust, kas see väärib artiklit. Ma ei mäleta ühtki sellist juhtu. Andres (arutelu) 20. mai 2016, kell 15:31 (EEST)

Sellest ajast, kui mina vikis olen olnud, ei meenu ühtki juhtu. Ja ma justkui oleks kõiki arutelusid lugenud. --Epp 21. mai 2016, kell 00:15 (EEST)

Tõesti, siselingid või ka Vikipeedias allikana kasutamiste arv iseenesest ei saa ju tähelepanuväärsuse kohta midagi näidata. Eriti siis, kui kui keegi paneb mõnd raamatut või teatmikku Vikipeediasse ümber sõna haaval või pisut paremal juhul lausehaaval, mida siin ühtelugu ette tuleb.

Huvitundmisest oli hiljuti juttu Madagaskari küla juures. Iga asja vastu võib keegi huvi tunda. Puudub igasugune mõte sellist asja esile tuua, kui jutt on tähelepanuväärsusest. 90.190.59.22 22. mai 2016, kell 17:43 (EEST)

Ma ei ole üldse nõus. Vikipeediat kirjutatakse lugejate jaoks just sellepärast, et asjade vastu tuntakse huvi. Vikipeedia eesmärk on süstematiseerida ja esitada eri allikatesse hajutatud entsüklopeediline info. See ei ole kirjutajate mäng, kus kõige olulisemad on reeglid. Inimesi, kes millegi vastu huvi tunnevad, ei ole tarvis alavääristada. Andres (arutelu) 22. mai 2016, kell 18:13 (EEST)

Kuidas ma alavääristan? Ma ei arva kuidagi halvasti inimestest, kes tunnevad huvi asjade vastu, mida entsüklopeedias eraldi artiklst leia, aga leiab mõne muu artikli raames või siis mõnest asjakohasemast väljaandest. Lihtsalt, kui määrav oleks ainuüksi kellegi huvi, siis me ei räägiks tähelepanuväärsusest. 90.190.59.22 22. mai 2016, kell 18:33 (EEST)

Nõus, ja tahan veel lisada seda, et huvi võib olla argument küll, aga see peab olema tõestatud huvi ehk väljenduma kajastustes, mis sobivad allikaks. Adeliine 22. mai 2016, kell 21:08 (EEST)

Tähelepanuväärsusest räägitakse mitmes mõttes. Esiteks, mittetähelepanuväärseks nimetatakse sellist asja, millest oleks täiesti normaalne artikkel teha, aga usaldatavate allikate puudumise või nappuse tõttu ei saa tagada artikli piisavat kvaliteeti. Teiseks nimetatakse mittetähelepanuväärseks sellist asja, millest ei peeta sobivaks artiklit kirjutada (või ka teises artiklis kirjutada), sest see info ei sobi entsüklopeediasse, ükskõik kui usaldatav see ka poleks. Kui Sa ütled, et huvitundmine ei loe, siis saab jutt olla ainult teisest tähendusest, kas pole? Nii et tähelepanuväärsusest saab esimeses mõttes ikka rääkida. Minu meelest tuleb nende kahe asja vahel vahet teha. Mulle tundub, et Sa paned need ühte patta ning ütled, et kui info on puudulik, siis inimeste huvi asja entsüklopeediast leida ei ole õigustatud. Kui on selge, et info on entsüklopeediale sobilik, siis ei ole minu arvates tarvis pikalt vaielda, kas mõni asi peaks olema eraldi artiklis. Siin ei ole küll mingit objektiivset kriteeriumi peale selle, et eraldi artiklis peab olema öelda midagi, mida saab teises artiklis ütlemata jätta. Eraldi artikli kasuks räägib see, et inimene, kes otsib infot konkreetselt ühe asja kohta, saab selle ühest kohast kätte. Minu meelest on see nii, ja artikli lühidus ei loe. Ma tean, et on olemas teine arvamus. Aga kui artikli lühidus loeb, miks siis tavalistes entsüklopeediates on olemas üherealised artiklid?

Minu meelest sel konkreetsel juhul ei ole vajadust eraldi artiklit teha (mina ei teeks, vaid jätaksin autori artiklisse), aga ei ole ka põhjust seda ära keelata. Andres (arutelu) 22. mai 2016, kell 18:58 (EEST)

Aga sellisel juhul peab selles artiklis olema rohkem sisu, sest praegu ei ole siin midagi sellist, mida autori artiklist üldse saaks välja jätta. Minu ettepanek oli lisada teemade (külade) loetelu. Aga ka see võib jääda autori artiklisse. Mõlemat moodi oleks võimalik teha. Arvata on, et autori artikkel oleks nii või teisiti lühike, nii et infot raamatu kohta poleks raske leida. Seega, kummalgi juhul ei oleks minu meelest midagi katki. Andres (arutelu) 22. mai 2016, kell 19:02 (EEST)

Mida õigupoolest tähendab "info on entsüklopeediale sobilik"? Meil on siin tohutu hulk asju, mida varem pole entsüklopeediakõlbulikuks peetud. --Epp 22. mai 2016, kell 19:06 (EEST)

Mina igatahes olen tihti neid allikana kasutatud raamatuid nähes mõelnud, et võiks olla link artiklile. Kuidas saab selline asi kellelegi ette jääda, veelgi enam, rohkem ette jääda kui suvalised täiesti ebakvaliteetsed artiklid, sellest ei saa aru. --Epp 22. mai 2016, kell 19:06 (EEST)

Näiteks ei avaldata ka selles entsüklopeedias telefoninumbreid ja meiliaadresse ning rongide väljumisaegu. Ja see on ka tõsi, et me ei tee iga trükise kohta artiklit, mille sisu on bibliograafiline kirje. Juhul, kui muud ei öelda, siis me paneme selle kirjena autori alla või teema alla. Teatmeraamatu puhul on oluline märkida, mille kohta ja mis laadi infot see sisaldab. See oleks küll osalt originaaluurimus :)

Ma olen täitsa nõus, et see artikkel ei jää ette. Siiski peaks siin olema rohkem sisu, ja sisu on ka võimalik lisada.

Sellest ma saan küll aru, miks ta rohkem ette jääb. Sest küsimärgi all ei ole artikli sisu, vaid selle vajalikkus. Andres (arutelu) 22. mai 2016, kell 19:18 (EEST)

Sellest mina ei saa aru. Kui me lähtume sellest, mis kahju või kasu lugeja saab, siis kui ta ka kasu ei saa, ei saa ta sellest igatahes ka mingit kahju, erinevalt artiklist, mis on täis eksitavat infot. Ka Vikipeedia mainet ei kahjusta see kuidagi. --Epp 22. mai 2016, kell 19:37 (EEST)

Ma pean silmas seda, et ei tohiks tekkida niisugust olukorda, et on siselink artiklile, ja sealt ei saa midagi teada peale selle, mis linkivas artiklis on juba kirjas, kusjuures seda olukorda ei saa parandada. Niisugusel juhul võiks öelda, et see artikkel ei ole vajalik ning on mingis mõttes kahjulik. Andres (arutelu) 22. mai 2016, kell 20:19 (EEST)

Jah, sellisel juhul küll. Kui ei saagi rohkemat kirjutada. Muidu on meil ka artikleid inimestest, kus pole peale sünnikuupäevade midagi rohkemat kui loendis. --Epp 22. mai 2016, kell 20:23 (EEST)

Mida siia artiklisse saab juurde kirjutada? Adeliine 22. mai 2016, kell 21:08 (EEST)

Sina võib-olla räägid tähelepanuväärsusest neis kahes tähenduses, aga Vikipeedias ja selle keeleversioonides tähendab tähelepanuväärsus seda, kas antud teema väärib eraldi artiklit. Kui puuduvad usaldatavad allikad, siis on probleem viidatavuses, mitte tähelepanuväärsuses. Kuna tegu on praktilise küsimusega, siis mina räägin tähelepanuväärsusest ainult tavatähenduses. Seos asjadega, mis ei kuulu entsüklopeediasse või ei vääri siin mainimist on selline, et üks osa sellistest asjadest on ühtlasi mittetähelepanuväärsed.

Sa küll esitad asja nii, nagu sellest poleks varem korduvalt juttu olnud, aga ka argumendid selle poolt, miks mittetähelepanuväärsetest asjadest ei peaks olema eraldi artiklit, on täiesti objektiivsed. Kuna kõik siin on ilmselt hiljutisi arutelusid lugenud, siis ma ei hakka neid kordama.

Need asju, millest tavaentsüklopeedias on üherealine artikkel, on ju tähelepanuväärseks peetud harilikult ka siin (või inglise vikis), lihtsalt artikkel võib olla pikem.

Nojah, ma saan aru, et kui siin öelda, et võiks olla link, siis tuntakse asja vastu huvi, aga sellisel juhul ei teadvustata, et entsüklopeediates ei kirjutata ja ei pea kirjutama kõikidest asjadest eraldi artiklites. 90.190.59.22 22. mai 2016, kell 19:58 (EEST)

en:Wikipedia:Notability (books)

mitmetes vikides on teemat arutatud, nt enwiki en:Wikipedia:Notability (books) (vt seal ka iw-sid)--Estopedist1 (arutelu) 20. mai 2016, kell 18:36 (EEST)

Virve Orava kolme raamatu kohta on ilmunud ühine arvustus: [1] (vale eesnimega). Nii et midagi ikka on. Andres (arutelu) 21. mai 2016, kell 00:23 (EEST)

Inglise viki kriteeriumite järgi sellest ei piisa: arvustus pole just sellest raamatust ja see oleks ainus käsitlus. Need kriteeriumid tunduvad üldjoontes mõistlikud. 90.190.59.22 22. mai 2016, kell 17:43 (EEST)

Seda, mitut arvustust nõuda ja kas arvustus peab olema ühe raamatu kohta (ei ole öeldud nii, et kogu arvustus peab rääkima ühest raamatust), ei saa minu meelest reeglitega täpselt ette kirjutada. Formaalsed reeglid on mõeldud ikka selleks puhuks, kui asja pole võimalik sisuliselt otsustada. Siin on mõeldud minu meelest ikkagi seda, et mingist marginaalsest väljaandest, mida keegi ei loe ja mis on mõeldud ainult enese tähtsaks tegemiseks, pole mõtet kirjutada. Ja ka inglise vikis on öeldud, et reeglid pole absoluutsed ja võidakse rakendada ka teisi kriteeriume, tuginedes tervele mõistusele. Andres (arutelu) 22. mai 2016, kell 18:08 (EEST)

Muidugi ei ole kriteeriumid absoluutsed. Küllap harvadel juhtudel juhtudel võib esineda mingi kaalukas asjaolu, mille tõttu ollakse nõus pidama asja tähelepanuväärseks ka siis, kui kriteeriumid on täitmata. Aga kuidas sa loed välja sellist asja, et kriteeriumid on ainult neile raamatutele, mida arvatavalt keegi ei loe ja kus artikkel on vaid enese tähtsaks tegemiseks? See tähendaks oluliselt madalamat lävendit ja siis ju ei saaks olla kriteeriumid sellised nagu nad on. 90.190.59.22 22. mai 2016, kell 18:33 (EEST)

Minu meelest see ongi asja mõte. Kui raamat on ise välja antud või midagi selle lähedast ning pakub huvi ainult autori sõpradele, siis raamat ei ole tähelepanuväärne. Samuti kui raamat ei pälvi ühtegi arvustust, tähendab see üldjuhul, et raamatul pole erilist tähtsust. Sellisest raamatust tavaliselt ka artiklit ei tehta, ja kui tehakse, siis tuleb konkreetselt vaadata, kas sel raamatul võiks ikkagi olla mingi tähtsus. Praegusel juhul on siiski selge, et raamatut mainitakse Vikipeedias sellepärast, et sel on mingi väärtus, ja artikkel ei ole tehtud selleks, et enda või sõbra üllitist promoda. Andres (arutelu) 22. mai 2016, kell 19:10 (EEST)

Viidatud kriteeriumite järgi peaks küll olema nii, et eraldi artikleid ei tehta raamatutest, mis pakuvad huvi ainult autori sõpradele, aga mitte ainult. Nende kriteeriumite järgi on nii, et raamat võib olla kui tahes kasulik (s.o siis mõne Vikipeedia kirjutaja meelest subjektiivselt väärtuslik), aga kui raamat ikkagi avalikult märkimisväärselt tähelepanu pälvinud pole, siis ei tarvitse seda tähelepanuväärseks pidada. 90.190.59.22 22. mai 2016, kell 19:58 (EEST)

Selleks ongi terve mõistus ja erandid. Muidugi ei saa keegi üksinda neid asju otsustada. Mina pean silmas seda, et kui on ilmne, et artikli teeb raamatu autori suhtes erapooletu inimene, sest ta peab raamatut väärtuslikuks, ja on ka selge, milles see väärtus seisneb (vaieldav saab olla ainult see, kui suur see väärtus on), siis pole minu arvates põhjust sellist artiklit keelata. Andres (arutelu) 22. mai 2016, kell 20:12 (EEST)

Sina võib-olla seaksid tähelepanuväärsuse väga madalale, aga see ei tähenda seda, et teised, kes näiteks inglise vikis selle kõrgemale on seadnud, oleks seda teinud terve mõistuse vastaselt. Ma arvan, et see on vastupidi mõistuspärane, kui tahetakse, et on üldised ja võimalikult objektiivsed (kuigi muidugi kokkuleppelised) kriteeriumid, mille järgi tähelepanuväärsuse üle otsustada, selle asemel, et vaielda selle üle, mis on iga üksiku Vikipeedia tegija meelest väärtuslik.

Inimene võib olla erapooletu, aga see ei tähenda seda, et ta oskab hinnata, kui tähelepanuväärne mingi asi on, või õigemini seda, et Vikipeedia tegijana tema hinnangul tähtsust oleks. 90.190.59.22 22. mai 2016, kell 21:22 (EEST)

---

Nüüd on see sama asja arutelu kolmes eri kohas. Osa asju võib-olla ei kehti kõige kolme kohta ühtviisi. Ülejäänud on Arutelu:1001 maali, mida elu jooksul peab nägema ja Arutelu:Ida-Virumaa mõisad ja mõisnikud. --Epp 22. mai 2016, kell 19:37 (EEST)