Vanaaeg: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 6. rida: | 6. rida: | ||
[[ajalugu|Ajaloolise]] mõistena võeti sõna kasutusele [[Renessanss|renessansiajal]] ja vanaajaks ([[antiikaeg|antiikajaks]]) nimetati [[Vana-Kreeka]] ja [[Vana-Rooma]] [[antiikkultuur]]i ajastut{{lisa viide}}; vanaajale järgnenud [[keskaeg]]a alustati umbes [[5. sajand]]ist pKr. Hiljem, kui tekkisid raskused mõiste rakendamisel väljaspool [[Vahemeremaad|Vahemeremaid]], hakati sõna antiikaeg kõrval kasutama üldisema tähendusega mõistet vanaaeg. Konkreetse ajaloo jagamise vana-, kesk- ja [[uusaeg|uusajaks]] kinnistas Saksa ajaloolane [[Christophorus Cellarius]] [[1702]]. aastal. |
[[ajalugu|Ajaloolise]] mõistena võeti sõna kasutusele [[Renessanss|renessansiajal]] ja vanaajaks ([[antiikaeg|antiikajaks]]) nimetati [[Vana-Kreeka]] ja [[Vana-Rooma]] [[antiikkultuur]]i ajastut{{lisa viide}}; vanaajale järgnenud [[keskaeg]]a alustati umbes [[5. sajand]]ist pKr. Hiljem, kui tekkisid raskused mõiste rakendamisel väljaspool [[Vahemeremaad|Vahemeremaid]], hakati sõna antiikaeg kõrval kasutama üldisema tähendusega mõistet vanaaeg. Konkreetse ajaloo jagamise vana-, kesk- ja [[uusaeg|uusajaks]] kinnistas Saksa ajaloolane [[Christophorus Cellarius]] [[1702]]. aastal. |
||
Ajaloo liigendamist |
Ajaloo liigendamist vanaks, keskmiseks ja uueks perioodiks kasutatakse ka vanaaja [[tsivilisatsioon]]ide ([[Egiptus]], [[Assüüria]], [[Babüloonia]], [[hetiidid]]) ajaloos. |
||
==Vanaaeg Eestis== |
==Vanaaeg Eestis== |
||
Redaktsioon: 17. detsember 2015, kell 20:21
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Vanaaeg on ajajärk, mis algas kirja tekkimisega ning lõppes Lääne-Rooma keisririigi lagunemisega.[1] Sellele järgnes keskaeg. Tegemist on aega märkiva suhtelise mõistega, millele vastava aja algus on piirkonniti ja kultuuriti erinev. Vanaajale eelnes "esiaeg", millega peetakse silmas aega enne riikide teket ja kirja kasutuselevõttu.
Ajaloolise mõistena võeti sõna kasutusele renessansiajal ja vanaajaks (antiikajaks) nimetati Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastut[viide?]; vanaajale järgnenud keskaega alustati umbes 5. sajandist pKr. Hiljem, kui tekkisid raskused mõiste rakendamisel väljaspool Vahemeremaid, hakati sõna antiikaeg kõrval kasutama üldisema tähendusega mõistet vanaaeg. Konkreetse ajaloo jagamise vana-, kesk- ja uusajaks kinnistas Saksa ajaloolane Christophorus Cellarius 1702. aastal.
Ajaloo liigendamist vanaks, keskmiseks ja uueks perioodiks kasutatakse ka vanaaja tsivilisatsioonide (Egiptus, Assüüria, Babüloonia, hetiidid) ajaloos.
Vanaaeg Eestis
Eestis vanaaega ei olnud, sest enne 13. sajandit puudus Eestis riiklik korraldus. Ajalooline aeg algas seetõttu keskajaga.
Vaata ka
Vaata ka
- ↑ Vanaaeg: ajalooõpik 6. klassile, I osa. 2010. Lk. 11.