Pinge (mehaanika): erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
P näpukas |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
{{viita}} |
{{viita}} |
||
{{See artikkel| räägib mehaanika mõistest; sõna teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Pinge]]}} |
{{See artikkel| räägib mehaanika mõistest; sõna teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Pinge]]}} |
||
'''Pinge''' ehk '''mehaanilise pinge''' all mõistetakse [[tugevusõpetus]]es [[sisejõud|sisejõu]] intensiivsust mõttelisel pinnal ehk iseloomustab [[keha]] sees mõjuva surve-, tõmbe- või nihkejõu suurust keha pindalaühiku kohta. Pinge jõud tekib |
'''Pinge''' ehk '''mehaanilise pinge''' all mõistetakse [[tugevusõpetus]]es [[sisejõud|sisejõu]] intensiivsust mõttelisel pinnal ehk see iseloomustab [[keha]] sees mõjuva surve-, tõmbe- või nihkejõu suurust keha pindalaühiku kohta. Pinge jõud tekib väljastpoolt kehale mõjuvat jõudu tasakaalustava sisemise[[elastsusjõud|elastsusjõu]] toimimise kaudu. |
||
Valemina: |
Valemina: |
||
| 9. rida: | 9. rida: | ||
Pinge [[dimensioon]]iks on jõu ja [[pinnaühik]]u jagatis; [[mõõtühik]]una kasutatakse <math>\frac{N}{m^2}</math> (Pa) või <math>\frac{N}{mm^2}</math> (MPa). Pinge on kõige üldisem ja tähtsam [[sisejõud]]u kirjeldav suurus, mille kasutuselevõtmine tekitas murrangu tugevusõpetuse arengus. |
Pinge [[dimensioon]]iks on jõu ja [[pinnaühik]]u jagatis; [[mõõtühik]]una kasutatakse <math>\frac{N}{m^2}</math> (Pa) või <math>\frac{N}{mm^2}</math> (MPa). Pinge on kõige üldisem ja tähtsam [[sisejõud]]u kirjeldav suurus, mille kasutuselevõtmine tekitas murrangu tugevusõpetuse arengus. |
||
Pingevektor annab keha vaadeldavas punktis seda punkti läbivate erinevatele lõiketasanditele ka erinevad projektsioonid. Järelikult on pinge alati seotud nii keha punkti kui ka seda punkti läbiva pinnaelemendi orientatsiooniga. Niisiis, igal läbi mingi punkti asetatud lõikepinnal tekivad nii suuruselt kui ka suunalt erinevad pinged. Et selliseid pindu võime läbi ühe punkti panna lõpmatu hulga, siis ei saa |
Pingevektor annab keha vaadeldavas punktis seda punkti läbivate erinevatele lõiketasanditele ka erinevad projektsioonid. Järelikult on pinge alati seotud nii keha punkti kui ka seda punkti läbiva pinnaelemendi orientatsiooniga. Niisiis, igal läbi mingi punkti asetatud lõikepinnal tekivad nii suuruselt kui ka suunalt erinevad pinged. Et selliseid pindu võime läbi ühe punkti panna lõpmatu hulga, siis ei saa rääkida üksnes pingest keha mingis punktis, vaid mõjuvate pingete hulgast (pingeseisundist) ehk [[pingus]]est selles punktis. |
||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
Redaktsioon: 8. november 2015, kell 00:29
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
|
See artikkel räägib mehaanika mõistest; sõna teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Pinge |
Pinge ehk mehaanilise pinge all mõistetakse tugevusõpetuses sisejõu intensiivsust mõttelisel pinnal ehk see iseloomustab keha sees mõjuva surve-, tõmbe- või nihkejõu suurust keha pindalaühiku kohta. Pinge jõud tekib väljastpoolt kehale mõjuvat jõudu tasakaalustava sisemiseelastsusjõu toimimise kaudu.
Valemina:
Pinge dimensiooniks on jõu ja pinnaühiku jagatis; mõõtühikuna kasutatakse (Pa) või (MPa). Pinge on kõige üldisem ja tähtsam sisejõudu kirjeldav suurus, mille kasutuselevõtmine tekitas murrangu tugevusõpetuse arengus.
Pingevektor annab keha vaadeldavas punktis seda punkti läbivate erinevatele lõiketasanditele ka erinevad projektsioonid. Järelikult on pinge alati seotud nii keha punkti kui ka seda punkti läbiva pinnaelemendi orientatsiooniga. Niisiis, igal läbi mingi punkti asetatud lõikepinnal tekivad nii suuruselt kui ka suunalt erinevad pinged. Et selliseid pindu võime läbi ühe punkti panna lõpmatu hulga, siis ei saa rääkida üksnes pingest keha mingis punktis, vaid mõjuvate pingete hulgast (pingeseisundist) ehk pingusest selles punktis.