August Georg Wilhelm Pezold: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 21. rida: | 21. rida: | ||
}} |
}} |
||
'''August Georg Wilhelm Pezold''' ([[5. august]] [[1794]] [[Rakvere]] – [[12. märts]] [[1859]] [[Peterburi]]) oli baltisaksa [[maalikunstnik]] ja [[graafik (kunstnik)|graafik]]. |
'''August Georg Wilhelm Pezold''' ([[5. august]] [[1794]] [[Rakvere]] – [[12. märts]] [[1859]] [[Peterburi]]) oli baltisaksa [[maalikunstnik]] ja [[graafik (kunstnik)|graafik]]. |
||
[[File:Fohr, Carl Philipp- Porträts von Otto Friedrich Ignatius (Links), August Georg Wilhelm Pezold (Mitte) und Gustav Adolf Hippius (Rechts).jpg|thumb|left|228px|<center>''Carl Philipp Fohr'' :<br /> Otto Friedrich Ignatius, August Georg Wilhelm Pezold, Gustav Adolf Hippius]] |
|||
Sündis Rakveres maakonnaarsti viielapselisse perekonda. Sai pärast vanemate surma esialgu Virumaal [[Udriku mõis]]as krahv [[Karl von Rehbinder|Karl von Rehbinderi]] juures koduõpetust, seejärel õppis alates [[1808]] [[Tallinna toomkool]]is ja [[1812]]–[[1814|14]] [[Tartu ülikooli arstiteaduskond|Tartu ülikooli arstiteaduskonnas]]. Ülikooliajal avastas Pezold aga enda tõelise kutsumuse - kunsti ning 1814 siirduski koos [[Otto Friedrich Ignatius]]ega [[Berliin]]i kunsti õppima. Seal tegid nad Johann Gottfried Schadowi õpetamisel tutvust tollase Berliini klassitsismiga. [[1815]]–[[1816]] elas Pezold [[Viin]]is, kus õppis põgusalt Viini Kunstiakadeemias ja Caroline Pichleri ateljees. 1817–1818 rändas koos Ignatiuse ja [[Gustav Adolf Hippius]]ega [[Itaalia]]s ning 1819-20 [[Saksamaa]]l ja [[Šveits]]is, seejärel viibis veel [[Prantsusmaa]]l, [[Inglismaa]]l ja jälle Saksamaal. |
Sündis Rakveres maakonnaarsti viielapselisse perekonda. Sai pärast vanemate surma esialgu Virumaal [[Udriku mõis]]as krahv [[Karl von Rehbinder|Karl von Rehbinderi]] juures koduõpetust, seejärel õppis alates [[1808]] [[Tallinna toomkool]]is ja [[1812]]–[[1814|14]] [[Tartu ülikooli arstiteaduskond|Tartu ülikooli arstiteaduskonnas]]. Ülikooliajal avastas Pezold aga enda tõelise kutsumuse - kunsti ning 1814 siirduski koos [[Otto Friedrich Ignatius]]ega [[Berliin]]i kunsti õppima. Seal tegid nad Johann Gottfried Schadowi õpetamisel tutvust tollase Berliini klassitsismiga. [[1815]]–[[1816]] elas Pezold [[Viin]]is, kus õppis põgusalt Viini Kunstiakadeemias ja Caroline Pichleri ateljees. 1817–1818 rändas koos Ignatiuse ja [[Gustav Adolf Hippius]]ega [[Itaalia]]s ning 1819-20 [[Saksamaa]]l ja [[Šveits]]is, seejärel viibis veel [[Prantsusmaa]]l, [[Inglismaa]]l ja jälle Saksamaal. |
||
Redaktsioon: 4. november 2015, kell 12:38
| August Georg Wilhelm Pezold | |
|---|---|
 Autoportree, pastell, 1855 Teos asub Eesti Kunstimuuseumi maalikogus | |
| Sündinud |
5. august 1794 Rakvere |
| Surnud |
12. märts 1859 Peterburi |
| Rahvus | sakslane |
| Tegevusala | maalikunstnik, graafik |
| Kunstivool | akademism |
August Georg Wilhelm Pezold (5. august 1794 Rakvere – 12. märts 1859 Peterburi) oli baltisaksa maalikunstnik ja graafik.
,_August_Georg_Wilhelm_Pezold_(Mitte)_und_Gustav_Adolf_Hippius_(Rechts).jpg)
Otto Friedrich Ignatius, August Georg Wilhelm Pezold, Gustav Adolf Hippius
Sündis Rakveres maakonnaarsti viielapselisse perekonda. Sai pärast vanemate surma esialgu Virumaal Udriku mõisas krahv Karl von Rehbinderi juures koduõpetust, seejärel õppis alates 1808 Tallinna toomkoolis ja 1812–14 Tartu ülikooli arstiteaduskonnas. Ülikooliajal avastas Pezold aga enda tõelise kutsumuse - kunsti ning 1814 siirduski koos Otto Friedrich Ignatiusega Berliini kunsti õppima. Seal tegid nad Johann Gottfried Schadowi õpetamisel tutvust tollase Berliini klassitsismiga. 1815–1816 elas Pezold Viinis, kus õppis põgusalt Viini Kunstiakadeemias ja Caroline Pichleri ateljees. 1817–1818 rändas koos Ignatiuse ja Gustav Adolf Hippiusega Itaalias ning 1819-20 Saksamaal ja Šveitsis, seejärel viibis veel Prantsusmaal, Inglismaal ja jälle Saksamaal.
Aastast 1821 töötas Eesti- ja Liivimaal, sh Tartus ning Riias portretistina. Aastatel 1824–1830 oli õpetaja Smolnõi instituudis Peterburis, hiljem tegutses jälle Baltimail. 1837 reisis Soomes ja Kesk-Euroopas, 1839 sai Peterburi kunstiakadeemialt vabakunstniku nimetuse. Osales 1842 Eestimaa Kirjanduse Ühingu asutamises, samast aastast töötas Peterburi ülikooli ning mere- ja pedagoogilise instituudi joonistusõpetajana.
Viinis ja Itaalias tegi peamiselt maastikuvisandeid ja portreid, 1820. aastaist on teada mitmesuguseid rahvatüüpe kujutavad portreejoonistused. Ka õlimaalidest ja litodest on tuntuimad portreed. Tõi ühena esimestest baltisaksa kunsti eesti, liivi ja ka soome ainestiku. Pezoldi väheste religiooniteemaliste maalide hulka kuuluvad Türi Püha Martini kiriku altarimaalid „Kolgata“ ja "Püha Õhtusöömaaeg" (1856). Teema poolest on „Kolgata“ tüüpiline näide historitsismiperioodi altarimaalist[1].
Viited
Allikas
- Eesti Kunsti ja Arhitektuuri Biograafiline leksikon, Tallinn, 1996