Koonuselõige: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
2. rida: | 2. rida: | ||
'''Koonuselõige''' ehk '''koonuslõige''' on [[joon]], mis tekib, [[kaksikkoonus]]e ([[pind|pinna]]) [[lõikamine|lõikamisel]] [[tasand]]iga. Kaksikkoonus on selline [[geomeetria|geomeetriline]] kujund, kus kaks [[koonus]]t, mis asuvad samal sümmeetriateljel puutuvad tippudega kokku, moodustades ühise tipu. Tegemist on koonustega, millel põhi puudub. Kaksikkoonuse külgpinda moodustavaks sirgeks on lõpmatult pikk [[sirge]]. |
'''Koonuselõige''' ehk '''koonuslõige''' on [[joon]], mis tekib, [[kaksikkoonus]]e ([[pind|pinna]]) [[lõikamine|lõikamisel]] [[tasand]]iga. Kaksikkoonus on selline [[geomeetria|geomeetriline]] kujund, kus kaks [[koonus]]t, mis asuvad samal sümmeetriateljel puutuvad tippudega kokku, moodustades ühise tipu. Tegemist on koonustega, millel põhi puudub. Kaksikkoonuse külgpinda moodustavaks sirgeks on lõpmatult pikk [[sirge]]. |
||
Kui [[lõikepind]] sisaldab [[koonuse tipp]]u, siis lõige on kas [[punkt (matemaatika)|punkt]], sirge või [[lõikuvate sirgete paar]]. Selliseid koonuste tippu läbivaid tasandi lõikeid nimetatakse koonuselõigete [[kidunud lahend]]iteks. Kui lõikepind ei sisalda koonuse tippu, siis tekib [[ellips]], [[parabool]] või [[hüperbool]]. Traditsiooniliselt vaadeldakse koonuselõigetes [[ |
Kui [[lõikepind]] sisaldab [[koonuse tipp]]u, siis lõige on kas [[punkt (matemaatika)|punkt]], sirge või [[lõikuvate sirgete paar]]. Selliseid koonuste tippu läbivaid tasandi lõikeid nimetatakse koonuselõigete [[kidunud lahend]]iteks. Kui lõikepind ei sisalda koonuse tippu, siis tekib [[ellips]], [[parabool]] või [[hüperbool]]. Traditsiooniliselt vaadeldakse koonuselõigetes [[ringjoon]]t kui ellipsi erijuhtu, kui ellipsit, mille [[ekstsentrilisus]] on 0. |
||
Seda, et siis tekivad tõesti need [[geomeetriline koht|geomeetriliste kohtadena]] tasandil defineeritud jooned, seda saab ilma [[arvutus]]teta tõestada [[Dandelini kera]]de abil.<ref>''Kleine Enzyklopädie Mathematik'', VEB Verlag Enzyklopädie, Leipzig 1977, lk 325–326.</ref> |
Seda, et siis tekivad tõesti need [[geomeetriline koht|geomeetriliste kohtadena]] tasandil defineeritud jooned, seda saab ilma [[arvutus]]teta tõestada [[Dandelini kera]]de abil.<ref>''Kleine Enzyklopädie Mathematik'', VEB Verlag Enzyklopädie, Leipzig 1977, lk 325–326.</ref> |
Redaktsioon: 31. oktoober 2015, kell 02:06
Koonuselõige ehk koonuslõige on joon, mis tekib, kaksikkoonuse (pinna) lõikamisel tasandiga. Kaksikkoonus on selline geomeetriline kujund, kus kaks koonust, mis asuvad samal sümmeetriateljel puutuvad tippudega kokku, moodustades ühise tipu. Tegemist on koonustega, millel põhi puudub. Kaksikkoonuse külgpinda moodustavaks sirgeks on lõpmatult pikk sirge.
Kui lõikepind sisaldab koonuse tippu, siis lõige on kas punkt, sirge või lõikuvate sirgete paar. Selliseid koonuste tippu läbivaid tasandi lõikeid nimetatakse koonuselõigete kidunud lahenditeks. Kui lõikepind ei sisalda koonuse tippu, siis tekib ellips, parabool või hüperbool. Traditsiooniliselt vaadeldakse koonuselõigetes ringjoont kui ellipsi erijuhtu, kui ellipsit, mille ekstsentrilisus on 0.
Seda, et siis tekivad tõesti need geomeetriliste kohtadena tasandil defineeritud jooned, seda saab ilma arvutusteta tõestada Dandelini kerade abil.[1]
Koonuselõiget võib vaadelda ka kvadriku kahemõõtmelise erijuhuna ning kirjeldada koonuselõike üldvõrrandiga, mis on 2. astme võrrand.
Koonuselõigete võrrandid
Koonuselõikeid saab sobivas x-y-koordinaadistikus kirjeldada 2. astme võrranditega:
- Ellips keskpunktiga M punktis (0,0) ja peateljega x-teljel:
- (vaata joonist). (Kui , saame ringjoone.)
- Parabool haripunktiga punktis (0,0) ja teljega y-teljel:
- (vaata joonist).
- Hüperbool keskpunktiga M punktis (0,0) ja peateljega x-teljel:
- (vaata joonist).
- Lõikuvate sirgete paar lõikepunktiga punktis (0,0):
- Sirge läbi punkti (0,0):
- Punkt, punkt (0,0):
Täielikkuse huvides võetakse juurde veel kaks juhtumit, mis ei ole päris koonuselõiked, mida aga saab samuti kirjeldada 2. astme võrranditega:
- või .
Viimased kaks juhtumit esinevad püstise ringsilindri tasandiliste lõigetena. Silindrit saab võtta koonuse erijuhuna, mille korral koonuse tipp on lõpmatuses. Sellepärast arvatakse ka need juhtumid koonuselõigete hulka.
Ühikkoonuse tasandilised lõiked
Selleks et näidata, et ülalpool koonuselõigeteks nimetatud jooned ja punktid tõepoolest tekivad koonuse lõikamisel tasandiga, lõikame ühikkoonust (püstist ringkoonust) tasandiga, mis on paralleelne y-teljega.
Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |
Vaata ka
Viited
- ↑ Kleine Enzyklopädie Mathematik, VEB Verlag Enzyklopädie, Leipzig 1977, lk 325–326.