Põlva rajoon: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Põlva rajoon''' oli haldusüksus [[Eesti NSV]]-s. |
'''Põlva rajoon''' oli haldusüksus [[Eesti NSV]]-s. |
||
Rajoon moodustati 1. oktoobril 1950 [[Ahja vald (1939)|Ahja]] ja [[Kiidjärve vald (1939)|Kiidjärve]] vallast tolleaegselt [[Tartumaa]]lt ning [[Kanepi vald (1939)|Kanepi]], [[Kõlleste vald (1939)|Kõlleste]], [[Laheda vald (1939)|Laheda]], [[Mooste vald (1939)|Mooste]] ja [[Põlva vald (1939)|Põlva]] vallast [[Võrumaa]]lt. Rajoonikeskuseks oli [[Põlva]] |
Rajoon moodustati 1. oktoobril 1950 [[Ahja vald (1939)|Ahja]] ja [[Kiidjärve vald (1939)|Kiidjärve]] vallast tolleaegselt [[Tartumaa]]lt ning [[Kanepi vald (1939)|Kanepi]], [[Kõlleste vald (1939)|Kõlleste]], [[Laheda vald (1939)|Laheda]], [[Mooste vald (1939)|Mooste]] ja [[Põlva vald (1939)|Põlva]] vallast [[Võrumaa]]lt. Rajoonikeskuseks oli [[Põlva]] alev.<ref name="polvamaa">[http://www.polvamaa.ee/index.php?page=561& Ajalugu] www.polvamaa.ee (vaadatud 8. veebruar 2012)</ref> |
||
Rajoon koosnes kahekümnest [[külanõukogu]]st: Ahja, Akste-Kärsa, Laane, Kiidjärve, Vastse-Kuuste, Erastvere, Kanepi, Põlgaste, Häätaru, Karaski, Mustjõe, Vardja, Kauksi, Mooste, Himmaste, Kioma (Kiuma), Peri, Põlva, Vanaküla ja Rasina.<ref name="loodus">[http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel3349_3333.html "Nooruke Põlvamaa"] Eesti Loodus, 6-7/2010</ref> |
Rajoon koosnes algselt kahekümnest [[külanõukogu]]st: Ahja, Akste-Kärsa, Laane, Kiidjärve, Vastse-Kuuste, Erastvere, Kanepi, Põlgaste, Häätaru, Karaski, Mustjõe, Vardja, Kauksi, Mooste, Himmaste, Kioma (Kiuma), Peri, Põlva, Vanaküla ja Rasina.<ref name="loodus">[http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel3349_3333.html "Nooruke Põlvamaa"] Eesti Loodus, 6-7/2010</ref> |
||
3. maist 1952 kuni 25. aprillini 1953 kuulus Põlva rajoon [[Tartu oblast]]i koosseisu.<ref name="polvamaa"/> |
3. maist 1952 kuni 25. aprillini 1953 kuulus Põlva rajoon [[Tartu oblast]]i koosseisu.<ref name="polvamaa"/> |
||
| 12. rida: | 12. rida: | ||
1963. aastal lisati juurde väike piirkond Suuremetsa külanõukogu haldusalasse rajooni lõunaosas.<ref name="loodus"/> |
1963. aastal lisati juurde väike piirkond Suuremetsa külanõukogu haldusalasse rajooni lõunaosas.<ref name="loodus"/> |
||
1972. aastast oli rajoonis 13 külanõukogu: [[Ahja külanõukogu|Ahja]], [[Alaküla külanõukogu|Alaküla]], [[Ihamaru külanõukogu|Ihamaru]], [[Kanepi külanõukogu|Kanepi]], [[Mikitamäe külanõukogu|Mikitamäe]], [[Mooste külanõukogu|Mooste]], [[Mustajõe külanõukogu|Mustajõe]], [[Põlva külanõukogu|Põlva]], [[Suuremetsa külanõukogu|Suuremetsa]], [[Valgjärve külanõukogu|Valgjärve]], [[Vastse-Kuuste külanõukogu|Vastse-Kuuste]], [[Veriora külanõukogu|Veriora]], [[Värska külanõukogu|Värska]].<ref>Nõukogude Eesti. Tallinn: Valgus, 1978, lk 367</ref> |
|||
Põlva rajoonis ei olnud ühtegi [[linn]]a. Suuremateks asulateks olid 2 [[alev]]it ([[Põlva]] ja [[Räpina]]) ja 7 [[alevik]]ku – [[Ahja]], [[Mooste]], [[Kanepi]], [[Vastse-Kuuste]], [[Veriora]], [[Võõpsu]] ja [[Värska]].<ref name="JK">Jaan Kappo. Põlva rajoon. Siin- ja sealpool maanteed. Tallinn: Eesti Raamat, 1989, lk. 8</ref> |
|||
Rajooni pindala 1989. aasta seisuga oli 2158 km². Rajooni elanike arv 1986. aasta seisuga oli veidi üle 35 000.<ref name="JK" /> |
|||
1. jaanuaril 1990 nimetati Põlva rajoon ümber [[Põlva maakond|Põlva maakonnaks]].<ref name="polvamaa"/> |
1. jaanuaril 1990 nimetati Põlva rajoon ümber [[Põlva maakond|Põlva maakonnaks]].<ref name="polvamaa"/> |
||
Redaktsioon: 11. august 2015, kell 08:46
Põlva rajoon oli haldusüksus Eesti NSV-s.
Rajoon moodustati 1. oktoobril 1950 Ahja ja Kiidjärve vallast tolleaegselt Tartumaalt ning Kanepi, Kõlleste, Laheda, Mooste ja Põlva vallast Võrumaalt. Rajoonikeskuseks oli Põlva alev.[1]
Rajoon koosnes algselt kahekümnest külanõukogust: Ahja, Akste-Kärsa, Laane, Kiidjärve, Vastse-Kuuste, Erastvere, Kanepi, Põlgaste, Häätaru, Karaski, Mustjõe, Vardja, Kauksi, Mooste, Himmaste, Kioma (Kiuma), Peri, Põlva, Vanaküla ja Rasina.[2]
3. maist 1952 kuni 25. aprillini 1953 kuulus Põlva rajoon Tartu oblasti koosseisu.[1]
Kolhooside ühinemise tõttu mitmed külanõukogud liideti. 1954. aastal jäi rajooni neid vaid üheksa. See nö Väike-Põlva rajoon hõlmas praeguse Põlva maakonna keskosa. Ida poole jäi Räpina rajoon ning lääne poole Otepää rajoon.[2]
1959. aastal liideti Põlva rajooniga endise Otepää rajooni idaosa (Kooraste, Valgjärve ja Veski külanõukogud) ning 1961. aastal endise Räpina rajooni kesk- ja lõunaosa (Alaküla, Leevi, Linte, Mikitamäe, Satserinna, Suuremetsa, Veriora, Võõpsu ja Värska külanõukogud).[1] Selleks ajaks olid Põlva rajooni piirid ja suurus võrreldavad tänapäeva maakonnaga.[2]
1963. aastal lisati juurde väike piirkond Suuremetsa külanõukogu haldusalasse rajooni lõunaosas.[2]
1972. aastast oli rajoonis 13 külanõukogu: Ahja, Alaküla, Ihamaru, Kanepi, Mikitamäe, Mooste, Mustajõe, Põlva, Suuremetsa, Valgjärve, Vastse-Kuuste, Veriora, Värska.[3]
Põlva rajoonis ei olnud ühtegi linna. Suuremateks asulateks olid 2 alevit (Põlva ja Räpina) ja 7 alevikku – Ahja, Mooste, Kanepi, Vastse-Kuuste, Veriora, Võõpsu ja Värska.[4]
Rajooni pindala 1989. aasta seisuga oli 2158 km². Rajooni elanike arv 1986. aasta seisuga oli veidi üle 35 000.[4]
1. jaanuaril 1990 nimetati Põlva rajoon ümber Põlva maakonnaks.[1]