Keemiatööstus: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 5. rida: | 5. rida: | ||
==Eesti keemiatööstus== |
==Eesti keemiatööstus== |
||
Eesti aladel valmistati [[tõrv]]a, [[raud]]a, [[lubi|lupja]], [[viin]]a jm juba palju sajandeid tagasi [[mõis]]ate või [[talu]]de juurde püstitatud ahjudes kohapealseteks vajadusteks põhiliselt Euroopast tulnud oskuste abil. 18. sajandil hakati mõisates asutama tulutoovaid [[vabrik]]uid. Eesti esimesed keemiaettevõtted olid näiteks [[Räpina]] [[paber|paberiveski]] (1734), Rõika-[[Meleski]] [[klaas]]ivabrik (1792), [[Revel]]is Maarjamäel [[suhkur|suhkrutehas]] (1811) ja mitmed vabrikud [[Narva]] jõe piirkonnas nagu [[äädikas|äädikavabrik]] (1826), milles hiljem valmistati ka [[värvid|värve]] ja [[vasevitriol]]i. [[Viljandi]] kirikumõisa maadel asutati [[tuletikud|tikuvabrik]] 1889. |
|||
| ⚫ | Keemiatööstuse alguseks Eestis loetakse Mayeri keemiatehase asutamist [[1876]]. Eesti Keemiatööstuse Liidu (EKTL) koduleheküljel on kokkuvõtlik ülevaade Eesti keemiatööstusest <ref>[http://www.keemia.ee/et/keemiatoeoestusest Keemiatööstusest Eestis]</ref> ja selle ajaloost.<ref>[http://www.keemia.ee/et/keemiatoeoestusest/ajalugu Keemiatööstuse ajalugu]</ref> Lisaks on linke keemiaettevõte lehekülgedele.<ref>[http://www.chem.ttu.ee/teenused/keemiatoostuse_ajalugu_ee Keemiaettevõtete linke]</ref> |
||
| ⚫ | Keemiatööstuse alguseks Eestis loetakse Mayeri keemiatehase asutamist [[1876]] [[Tallinn]]as. Eesti Keemiatööstuse Liidu (EKTL) koduleheküljel on kokkuvõtlik ülevaade Eesti keemiatööstusest <ref>[http://www.keemia.ee/et/keemiatoeoestusest Keemiatööstusest Eestis]</ref> ja selle ajaloost.<ref>[http://www.keemia.ee/et/keemiatoeoestusest/ajalugu Keemiatööstuse ajalugu]</ref> Lisaks on linke keemiaettevõte lehekülgedele.<ref>[http://www.chem.ttu.ee/teenused/keemiatoostuse_ajalugu_ee Keemiaettevõtete linke]</ref> |
||
Eesti tähtsaim maavara, [[põlevkivi]], on olnud selleks „mootoriks”, tänu millele on käivitunud vastav uurimistöö, [[keemik]]ute ja keemiainseneride koolitus ning Eesti suuremate keemiaettevõtete teke ja areng. [[Põlevkivitööstus]] tekkis seoses põlevkivi termilise töötlemise arenguga. [[Eesti Põlevkivitööstus]] andis soojuse ja valguse Eesti majapidamistele alates 1924. aastast, mida loetakse põlevkivikeemiatööstuse ([[põlevkiviõli|õlitööstuse]]) alguseks. Kümne aastaga ehitati kolm tolle aja võimsamat põlevkiviõlivabrikut. |
Eesti tähtsaim maavara, [[põlevkivi]], on olnud selleks „mootoriks”, tänu millele on käivitunud vastav uurimistöö, [[keemik]]ute ja keemiainseneride koolitus ning Eesti suuremate keemiaettevõtete teke ja areng. [[Põlevkivitööstus]] tekkis seoses põlevkivi termilise töötlemise arenguga. [[Eesti Põlevkivitööstus]] andis soojuse ja valguse Eesti majapidamistele alates 1924. aastast, mida loetakse põlevkivikeemiatööstuse ([[põlevkiviõli|õlitööstuse]]) alguseks. Kümne aastaga ehitati kolm tolle aja võimsamat põlevkiviõlivabrikut. |
||
Redaktsioon: 26. juuni 2015, kell 10:30
Keemiatööstus on tööstusharu, kus rakendatakse keemiatehnoloogiat, selleks et keemilise ümbertöötlemise kaudu muuta toorained (nafta, maagaas, õhk, vesi, metallid, mineraalid ja looduslikud orgaanilised materjalid) mitmesugusteks produktideks.
Tänapäeva keemiatööstus valmistab enam kui 70 000 toodet.
Eesti keemiatööstus
Eesti aladel valmistati tõrva, rauda, lupja, viina jm juba palju sajandeid tagasi mõisate või talude juurde püstitatud ahjudes kohapealseteks vajadusteks põhiliselt Euroopast tulnud oskuste abil. 18. sajandil hakati mõisates asutama tulutoovaid vabrikuid. Eesti esimesed keemiaettevõtted olid näiteks Räpina paberiveski (1734), Rõika-Meleski klaasivabrik (1792), Revelis Maarjamäel suhkrutehas (1811) ja mitmed vabrikud Narva jõe piirkonnas nagu äädikavabrik (1826), milles hiljem valmistati ka värve ja vasevitrioli. Viljandi kirikumõisa maadel asutati tikuvabrik 1889.
Keemiatööstuse alguseks Eestis loetakse Mayeri keemiatehase asutamist 1876 Tallinnas. Eesti Keemiatööstuse Liidu (EKTL) koduleheküljel on kokkuvõtlik ülevaade Eesti keemiatööstusest [1] ja selle ajaloost.[2] Lisaks on linke keemiaettevõte lehekülgedele.[3]
Eesti tähtsaim maavara, põlevkivi, on olnud selleks „mootoriks”, tänu millele on käivitunud vastav uurimistöö, keemikute ja keemiainseneride koolitus ning Eesti suuremate keemiaettevõtete teke ja areng. Põlevkivitööstus tekkis seoses põlevkivi termilise töötlemise arenguga. Eesti Põlevkivitööstus andis soojuse ja valguse Eesti majapidamistele alates 1924. aastast, mida loetakse põlevkivikeemiatööstuse (õlitööstuse) alguseks. Kümne aastaga ehitati kolm tolle aja võimsamat põlevkiviõlivabrikut.
Eesti NSV (1940 - 1991) perioodi tähtsamad keemiatööstuse ettevõtted olid:
- "Kombinaat nr 7" (see oli praeguse AS Silmeti kohal paikneva ettevõtte koodnimetus) alustas põlevkivitöötlemise asemel uraanitöötlemist
- Maardu Keemiakombinaat - fosforiidijahu, superfosfaat, väävelhape
- Lenini-nim. Kohtla-Järve Põlevkivitöötlemise Kombinaat - põlevkivigaas, õlisaadused, ammoniaak, karbamiid, fenoolid, liimvaigud, benseen, elektroodikoks
- Kiviõli Põlevkivikeemia Kombinaat - õlisaadused, sünteetilised liimid ja parkained, formaliin
- tootmiskoondis "Flora" ja keemiakombinaat "Orto" - tarbekeemiatooted
- Tallinna Keemia ja Farmaatsia Tehas
- tehas "Estoplast", Kunstsarvetehased, vabrik "Salvo" ja Tartu Kammivabrik - plastmasside töötlemine
Olulisemad keemiatööstuse ettevõtete tooted lisaks põlevkivitoodetele on tsement, lubi, väetised, klaas, paber ja tselluloos ning pesuvahendid.