Ordinatsioon: erinevus redaktsioonide vahel
P Valikulised grammatikaparandused. |
Resümee puudub |
||
| 5. rida: | 5. rida: | ||
Inimest, kes valmistub ordinatsiooniks või keda ordineeritakse, nimetatakse vahel ''ordinandiks.'' Ordinatsiooni ajal kasutatavat liturgiat nimetatalse ''ordinaaliks''. |
Inimest, kes valmistub ordinatsiooniks või keda ordineeritakse, nimetatakse vahel ''ordinandiks.'' Ordinatsiooni ajal kasutatavat liturgiat nimetatalse ''ordinaaliks''. |
||
Ordinatsiooniriitus on kasutusel mitmes suures [[religioon]]is, sealhulgas [[kristlus]]es, [[judaism]]is, [[islam]]is ja [[budism]]is. Kristlikus kontekstis samastatakse ordinatsiooni sageli vaimulikuseisuse sakramendiga. |
Ordinatsiooniriitus on kasutusel mitmes suures [[religioon]]is, sealhulgas [[kristlus]]es, [[judaism]]is, [[islam]]is ja [[budism]]is. Kristlikus kontekstis samastatakse ordinatsiooni sageli vaimulikuseisuse [[Sakrament|sakramendiga]]. |
||
==Ordinatsioon roomakatoliku, |
==Ordinatsioon roomakatoliku, õigeusu ja anglikaani kirikus== |
||
Neis kirikutes on kolm |
Neis kirikutes on kolm ordinatsiooniastet: [[piiskop]], [[preester]] ja [[diakon]] (hierarhia on aja jooksul muutunud). Tavaliselt läbitakse need astmed üksteise järel: esmalt diakonaat (diakonina), siis presbüteraat (preestrina) ja viimasena episkopaat (piiskopina). Enamik vaimulikke on enne preestriks ordineerimist "ajutised diakonid". "Alalised diakonid" ei jätka preestriastmel, mis võimaldab [[katoliku kirik]]us pühitseda ka [[abielu]]mehi. Kõik [[peapiiskop]]id, [[kardinal]]id ja [[paavst]]id on piiskopid, ehkki on olnud ka diakonkardinale ja preesterkardinale. |
||
Ordinatsiooni korraldab piiskop [[apostellik suktsessioon|apostelliku suktsessiooni]] alusel. Rooma-katoliku kirik nõuab ka, et piiskopid pühitseksid paavsti õnnistusel, mis tagab kiriku ühtsuse. Preestriks pühitsemine on eeldus, et vaimulik võiks anda [[armulaud]]a. |
Ordinatsiooni korraldab piiskop [[apostellik suktsessioon|apostelliku suktsessiooni]] alusel. Rooma-katoliku kirik nõuab ka, et piiskopid pühitseksid paavsti õnnistusel, mis tagab kiriku ühtsuse. Preestriks pühitsemine on eeldus, et vaimulik võiks anda [[armulaud]]a. |
||
| 15. rida: | 15. rida: | ||
==Naiste ordineerimine== |
==Naiste ordineerimine== |
||
Naiste ordineerimine on tekitanud mitmes religioonis tuliseid vaidlusi, kuna kas ordinatsioon ise või ordineeritud vaimuliku täidetav roll kuulub mitmesugustel [[Teoloogia|teoloogilistel]] põhjustel traditsiooniliselt meestele. [[20. sajand]]i keskpaigast on mõned protestantlikud kirikud (näiteks Rootsi ja [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|Eesti luterlikud kirikud]]) siiski hakanud naisi ordineerima, samuti on liberaalsemates judaistlikes kogudustes nais[[rabi]]d. |
Naiste ordineerimine on tekitanud mitmes religioonis tuliseid vaidlusi, kuna kas ordinatsioon ise või ordineeritud vaimuliku täidetav roll kuulub mitmesugustel [[Teoloogia|teoloogilistel]] põhjustel traditsiooniliselt meestele. [[20. sajand]]i keskpaigast on mõned protestantlikud kirikud (näiteks Rootsi ja [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|Eesti luterlikud kirikud]]) siiski hakanud naisi ordineerima, samuti on liberaalsemates judaistlikes kogudustes nais[[rabi]]d. |
||
==Vaata ka== |
|||
* [[Vaimulikuseisuse sakrament]] |
|||
* [[Vaimulikku ametisse pühitsemise sakrament]] |
|||
==Välislingid== |
==Välislingid== |
||
Redaktsioon: 16. juuni 2015, kell 15:12
|
See artikkel on religioossest mõistest; nime teiste tähenduste kohta vaata artiklit Ordinatsioon (täpsustus) |
Ordinatsioon on vaimulike ametissepühitsemine. Sõna ordinatsioon kasutatakse ka vastava pühitsuse tähistamiseks: "tal on ordinatsioon" tähendab "ta on vaimulikuks pühitsetud".
Inimest, kes valmistub ordinatsiooniks või keda ordineeritakse, nimetatakse vahel ordinandiks. Ordinatsiooni ajal kasutatavat liturgiat nimetatalse ordinaaliks.
Ordinatsiooniriitus on kasutusel mitmes suures religioonis, sealhulgas kristluses, judaismis, islamis ja budismis. Kristlikus kontekstis samastatakse ordinatsiooni sageli vaimulikuseisuse sakramendiga.
Ordinatsioon roomakatoliku, õigeusu ja anglikaani kirikus
Neis kirikutes on kolm ordinatsiooniastet: piiskop, preester ja diakon (hierarhia on aja jooksul muutunud). Tavaliselt läbitakse need astmed üksteise järel: esmalt diakonaat (diakonina), siis presbüteraat (preestrina) ja viimasena episkopaat (piiskopina). Enamik vaimulikke on enne preestriks ordineerimist "ajutised diakonid". "Alalised diakonid" ei jätka preestriastmel, mis võimaldab katoliku kirikus pühitseda ka abielumehi. Kõik peapiiskopid, kardinalid ja paavstid on piiskopid, ehkki on olnud ka diakonkardinale ja preesterkardinale.
Ordinatsiooni korraldab piiskop apostelliku suktsessiooni alusel. Rooma-katoliku kirik nõuab ka, et piiskopid pühitseksid paavsti õnnistusel, mis tagab kiriku ühtsuse. Preestriks pühitsemine on eeldus, et vaimulik võiks anda armulauda.
Naiste ordineerimine
Naiste ordineerimine on tekitanud mitmes religioonis tuliseid vaidlusi, kuna kas ordinatsioon ise või ordineeritud vaimuliku täidetav roll kuulub mitmesugustel teoloogilistel põhjustel traditsiooniliselt meestele. 20. sajandi keskpaigast on mõned protestantlikud kirikud (näiteks Rootsi ja Eesti luterlikud kirikud) siiski hakanud naisi ordineerima, samuti on liberaalsemates judaistlikes kogudustes naisrabid.