Asustus: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
artiklist "Eesti asustus"
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
{{See artikkel|räägib maa-ala rahvastikust ja asulastikust; asustuse esialgse kujunemise kohta vaata artiklit [[Asustamine]]}}
{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2013}}
'''Asustuseks''' ehk '''inimasustuseks'''<ref>[https://www.ents.ee/ents.php?artikkel=asustus&art=ENC-11375 TEA entsüklopeedia, asustus]</ref> nimetatakse mingi maa-ala [[rahvastik]]ku koos [[asulastik]]u ehk asulavõrguga<ref>[http://entsyklopeedia.ee/artikkel/asustus1 EE, asustus]</ref> või viisi, kuidas maa-ala on asulastikuga kaetud<ref>[http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_asustus1 EE, Eesti asustus]</ref><ref>[https://www.ents.ee/ents.php?artikkel=asustus&art=ENC-11375 TEA entsüklopeedia, asustus]</ref>.


'''Asustus''' on mingi piirkonna [[rahvastik]]u ja [[asula]]te paiknemise iseloom. Asustust mõjutavad looduslikud, ajaloolise-kultuurilised ja transpordigeograafilised tegurid.
Asustuse iseloomu mõjutavad looduslikud, ajaloolis-kultuurilised ja transpordigeograafilised tegurid.


Eristatakse [[tiheasustus]]t ja [[hajaasustus]]eks.
Asustus on mingi kindla territooriumi, eeskätt inimese alaliseks elamiseks sobiliku maa-ala kattumus asulavõrguga. Asustusüksusteks on erinevate suurustega [[asula]]d: tiheda hoonestusega [[linn]]ad, neist väiksemad [[alev]]id, kohaliku keskuse funktsiooni täitvad [[alevik]]ud ning peamiselt põllumajandusliku tootmisega seotud [[küla]]d <ref>Eesti Entsüklopeedia http://entsyklopeedia.ee/ 24.09.2013</ref>. Asustust iseloomustavaks suuruseks on [[asustustihedus]] (inimest pindalaühiku kohta).

Asustuse kompaktsust mõõdetakse [[asustustihedus]]e ehk rahvastikutihedusega (elanike arv pindalaühiku kohta).

Asulad moodustavad oma funktsioonide järgi hierarhia, mida nimetatakse [[asustussüsteem]]iks.

==Eesti==
{{vaata|Eesti asustus}}
Eestis jaotatatakse kogu territoorium [[asustusüksus]]te ([[linn]]ade, [[alev]]ite, [[alevik]]e ja [[küla]]de) vahel. Linnad võidakse jaotada [[asum]]iteks.

[[Tiheasustus]]t iseloomustatakse [[tiheasustusega paikkond]]ade kaudu.

Fikseeritakse ka [[asustussüsteem]]i, milles muu hulgas eristatakse ühest või mitmest asustusüksusest koosnevaid [[kant (geograafia)|kant]]e.


==Viited==
==Viited==
9. rida: 22. rida:


==Vaata ka==
==Vaata ka==
*[[Eesti asustus]]
*[[Asustussüsteem]]
*[[Asustusarheoloogia]]
*[[Asustuslugu]]


[[Kategooria:Sotsiaalgeograafia]]
[[Kategooria:Sotsiaalgeograafia]]

Redaktsioon: 10. aprill 2015, kell 10:46

 See artikkel räägib maa-ala rahvastikust ja asulastikust; asustuse esialgse kujunemise kohta vaata artiklit Asustamine

Asustuseks ehk inimasustuseks[1] nimetatakse mingi maa-ala rahvastikku koos asulastiku ehk asulavõrguga[2] või viisi, kuidas maa-ala on asulastikuga kaetud[3][4].

Asustuse iseloomu mõjutavad looduslikud, ajaloolis-kultuurilised ja transpordigeograafilised tegurid.

Eristatakse tiheasustust ja hajaasustuseks.

Asustuse kompaktsust mõõdetakse asustustiheduse ehk rahvastikutihedusega (elanike arv pindalaühiku kohta).

Asulad moodustavad oma funktsioonide järgi hierarhia, mida nimetatakse asustussüsteemiks.

Eesti

 Pikemalt artiklis Eesti asustus

Eestis jaotatatakse kogu territoorium asustusüksuste (linnade, alevite, alevike ja külade) vahel. Linnad võidakse jaotada asumiteks.

Tiheasustust iseloomustatakse tiheasustusega paikkondade kaudu.

Fikseeritakse ka asustussüsteemi, milles muu hulgas eristatakse ühest või mitmest asustusüksusest koosnevaid kante.

Viited

Vaata ka