T-vitamiin: erinevus redaktsioonide vahel
P ka asemel ehk ja välislink korda |
PResümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
{{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2015}} |
|||
{{keeletoimeta}} |
|||
'''T-vitamiin''' ehk ''' |
'''T-vitamiin''' ehk '''Goetschi vitamiin''' ehk '''torutiline''' ehk '''T-vitamiini kompleks''' on eeldatavasti [[putukad|putukate]] ning [[selgroogsed|selgroogsete]] [[kasv]]u reguleeriva toimega looduslikult mitmetes [[seened|seentes]] leiduv toitumisfaktor. |
||
Keemilise koostise kohta on andmeid vähe, arvatakse et nimetatud vitamiinid koosnevad [[foolhape|foolhappest]], [[B12-vitamiin|B<sub>12</sub>-vitamiinist]] jm. |
Keemilise koostise kohta on andmeid vähe, arvatakse et nimetatud vitamiinid koosnevad [[foolhape|foolhappest]], [[B12-vitamiin|B<sub>12</sub>-vitamiinist]] jm. |
||
T-vitamiin on vesilahustuv |
T-vitamiin on vesilahustuv ja üsna kuumuskindel toitumisfaktor, mida leidub mitmetes seentes, nagu ''torula'' (lad k ''[[Candida utilis]]'') ja ''[[Penicillium]]'' ja [[termiidilised|termiitides]] (termiitide klass, kes neist toituvad (näit ''töölisklassi'' toidetakse valdavalt suhkrutega)). |
||
mitmetes seentes nagu ''torula'' (lad k ''[[Candida utilis]]'') ja ''[[Penicillium]]'' ja [[termiidilised|termiitides]] (termiitide klass, kes neist toituvad (näit ''töölisklassi'' toidetakse valdavalt suhkrutega)). |
|||
Vitamiini kui kasvufaktori ja kasvuregulaatori (kiirendas kasvu) ja selle toime aluseks olid katsed [[putukad|putukatega]], valdavalt [[termiidilised|termiitidega]] kuid vitamiin kiirendas kasvu ka [[hiir]]tel, [[salamander|salamandritel]], [[Päriskonnalised|konnadel]], [[Sipelglased|sipelgatel]] ja [[Harilik äädikakärbes|harilikel äädikakärbestel]]. |
Vitamiini kui kasvufaktori ja kasvuregulaatori (kiirendas kasvu) ja selle toime aluseks olid katsed [[putukad|putukatega]], valdavalt [[termiidilised|termiitidega]] kuid vitamiin kiirendas kasvu ka [[hiir]]tel, [[salamander|salamandritel]], [[Päriskonnalised|konnadel]], [[Sipelglased|sipelgatel]] ja [[Harilik äädikakärbes|harilikel äädikakärbestel]]. |
||
T-vitamiini avastajaks peetakse [[Austria]] [[bioloog]]i dr [[ |
T-vitamiini avastajaks peetakse [[Austria]] [[bioloog]]i dr [[Wilhelm Goetsch]]i ([[1947]]). Goetsch avastas, et termiidid ei tooda vitamiini ise, vaid saavad seda toiduga. <ref>Kumar Krishna, Frances M. Weesner, Biology of Termites, Academic Press, lk 414, 1969, London, Card nr 68-26643, [http://books.google.ee/books?id=zSHMz5OwevwC&pg=PA414&dq=W.Goetsch+vitamin+from+insects&hl=et&sa=X&ei=JvX0UfD-H4iztAb004HwCw&ved=0CD0Q6AEwAg#v=onepage&q=W.Goetsch%20vitamin%20from%20insects&f=false Google`i raamatu osaline veebiversioon], (vaadatud 28.07.2013)</ref> |
||
== Viited == |
== Viited == |
||
Redaktsioon: 1. aprill 2015, kell 21:18
 | See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2015) |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
T-vitamiin ehk Goetschi vitamiin ehk torutiline ehk T-vitamiini kompleks on eeldatavasti putukate ning selgroogsete kasvu reguleeriva toimega looduslikult mitmetes seentes leiduv toitumisfaktor.
Keemilise koostise kohta on andmeid vähe, arvatakse et nimetatud vitamiinid koosnevad foolhappest, B12-vitamiinist jm.
T-vitamiin on vesilahustuv ja üsna kuumuskindel toitumisfaktor, mida leidub mitmetes seentes, nagu torula (lad k Candida utilis) ja Penicillium ja termiitides (termiitide klass, kes neist toituvad (näit töölisklassi toidetakse valdavalt suhkrutega)).
Vitamiini kui kasvufaktori ja kasvuregulaatori (kiirendas kasvu) ja selle toime aluseks olid katsed putukatega, valdavalt termiitidega kuid vitamiin kiirendas kasvu ka hiirtel, salamandritel, konnadel, sipelgatel ja harilikel äädikakärbestel.
T-vitamiini avastajaks peetakse Austria bioloogi dr Wilhelm Goetschi (1947). Goetsch avastas, et termiidid ei tooda vitamiini ise, vaid saavad seda toiduga. [1]
Viited
- ↑ Kumar Krishna, Frances M. Weesner, Biology of Termites, Academic Press, lk 414, 1969, London, Card nr 68-26643, Google`i raamatu osaline veebiversioon, (vaadatud 28.07.2013)