Droog: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
| 5. rida: | 5. rida: | ||
Droogid liigitatakse: |
Droogid liigitatakse: |
||
*[[taimsed droogid|taimseteks droogideks]] – [[juur]]ed, [[juurikas|juurikad]], [[mugul]]ad, [[ürt|ürdid]], [[leht|lehed]], [[õis|õied]], [[õisik]]ud, [[vili|viljad]], [[koor]]ed jpm. |
*[[taimsed droogid|taimseteks droogideks]] – [[juur]]ed, [[juurikas|juurikad]], [[mugul]]ad, [[ürt|ürdid]], [[leht|lehed]], [[õis|õied]], [[õisik]]ud, [[vili|viljad]], [[koor]]ed jpm. |
||
*[[loomsed droogid|loomseteks droogideks]] – maomürk (nt [[harilik rästik|hariliku rästiku]] ''Vipera berus'' L. kogutud mürk jpt) ja maomürgiallikad. |
*[[loomsed droogid|loomseteks droogideks]] – maomürk (nt [[harilik rästik|hariliku rästiku]] ''Vipera berus'' L. kogutud [[hariliku rästiku mürk]] jpt) ja maomürgiallikad. |
||
==Meditsiin== |
==Meditsiin== |
||
Meditsiinis mõeldakse droogina taimse või loomse päritoluga |
Meditsiinis mõeldakse droogina taimse või loomse päritoluga [[ravim]]it või ka ravimi valmistamiseks kasutatavaid looduslikke aineid.<ref>"[[Meditsiinisõnastik]]", 150:2004</ref> |
||
==Farmakognoosia== |
==Farmakognoosia== |
||
Farmakognoosia ehk droogiõpetus tegeleb nii [[taimsed droogid|taimsete droogide]] |
Farmakognoosia ehk droogiõpetus tegeleb nii [[taimsed droogid|taimsete droogide]] |
||
kui ka [[loomsed droogid|loomsete droogidega]] ning nende töötlemisel saadud farmakoloogilist toimet omavate saadustega, mida klassifitseeritakse keemilist ehitust silmas pidades ja kasutatakse valdavalt meditsiinilisel eesmärgil.<ref>Ain Raal,''Farmakognoosia: Õpik kõrgkoolidele'', lk 17, 2010, Tartu Ülikooli Kirjastus, ISBN 978-9949-194-12-4, [http://www.tyk.ee/admin/upload/files/raamatud/1306411231.pdf]</ref> Droogide klassifikatsioone on mitu, nii klassifitseeritakse näiteks [[kõrvenõges]] [[K-vitamiin]]i kaudu [[kinoondroog]]iks, [[astelpaju]] aga [[karotenoidid]]e sisaldusest lähtuvalt [[tetraterpeenid]]e ja [[kibuvits]]a [[C-vitamiin]]i sisaldusest lähtuvalt [[süsivesinik]]e kaudu.<ref>Ain Raal,''Farmakognoosia: Õpik kõrgkoolidele'', lk 444, 2010, Tartu Ülikooli Kirjastus, ISBN 978-9949-194-12-4</ref> |
kui ka [[loomsed droogid|loomsete droogidega]] ning nende töötlemisel saadud farmakoloogilist toimet omavate saadustega, mida klassifitseeritakse keemilist ehitust silmas pidades ja kasutatakse valdavalt meditsiinilisel eesmärgil.<ref>[[Ain Raal]],''Farmakognoosia: Õpik kõrgkoolidele'', lk 17, 2010, Tartu Ülikooli Kirjastus, ISBN 978-9949-194-12-4, [http://www.tyk.ee/admin/upload/files/raamatud/1306411231.pdf]</ref> Droogide klassifikatsioone on mitu, nii klassifitseeritakse näiteks [[kõrvenõges]] [[K-vitamiin]]i kaudu [[kinoondroog]]iks, [[astelpaju]] aga [[karotenoidid]]e sisaldusest lähtuvalt [[tetraterpeenid]]e ja [[kibuvits]]a [[C-vitamiin]]i sisaldusest lähtuvalt [[süsivesinik]]e kaudu.<ref>Ain Raal,''Farmakognoosia: Õpik kõrgkoolidele'', lk 444, 2010, Tartu Ülikooli Kirjastus, ISBN 978-9949-194-12-4</ref> |
||
===Ravimiseadus=== |
===Ravimiseadus=== |
||
EV Ravimiseadus § 8. lõige (3) : "Droog on kuivatatud või värsked terved, fragmenteeritud või peenestatud taimeosad, vetikad, seened, samblikud töötlemata kujul. Droogide hulka loetakse ka raviks mittemõeldud eksudaate. Drooge defineeritakse kasutatava taimeosa alusel ja botaanilisele süstemaatikale vastava botaanilise nimega (perekond, liik, varieteet ja autor)." <ref>EV Riigikogu seadus, Ravimiseadus,[https://www.riigiteataja.ee/akt/108112010006 Veebiversioon (vaadatud 13.08.2013)]</ref> |
EV Ravimiseadus § 8. lõige (3) : "Droog on kuivatatud või värsked terved, fragmenteeritud või peenestatud taimeosad, vetikad, seened, samblikud töötlemata kujul. Droogide hulka loetakse ka raviks mittemõeldud eksudaate. Drooge defineeritakse kasutatava taimeosa alusel ja botaanilisele süstemaatikale vastava botaanilise nimega (perekond, liik, varieteet ja autor)." <ref>EV Riigikogu seadus, Ravimiseadus,[https://www.riigiteataja.ee/akt/108112010006 Veebiversioon (vaadatud 13.08.2013)]</ref> |
||
| 22. rida: | 25. rida: | ||
== Viited == |
== Viited == |
||
{{ |
{{viited}} |
||
[[Kategooria:Meditsiin]] |
[[Kategooria:Meditsiin]] |
||
Redaktsioon: 30. märts 2015, kell 08:26
 | See artikkel vajab toimetamist. |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Droog on mitmes sellises teaduses nagu farmaatsia, farmakognoosia, meditsiin jt kasutatav mõiste, millel on igale teadusharule vastav tähendus.
Droogid liigitatakse:
- taimseteks droogideks – juured, juurikad, mugulad, ürdid, lehed, õied, õisikud, viljad, koored jpm.
- loomseteks droogideks – maomürk (nt hariliku rästiku Vipera berus L. kogutud hariliku rästiku mürk jpt) ja maomürgiallikad.
Meditsiin
Meditsiinis mõeldakse droogina taimse või loomse päritoluga ravimit või ka ravimi valmistamiseks kasutatavaid looduslikke aineid.[1]
Farmakognoosia
Farmakognoosia ehk droogiõpetus tegeleb nii taimsete droogide kui ka loomsete droogidega ning nende töötlemisel saadud farmakoloogilist toimet omavate saadustega, mida klassifitseeritakse keemilist ehitust silmas pidades ja kasutatakse valdavalt meditsiinilisel eesmärgil.[2] Droogide klassifikatsioone on mitu, nii klassifitseeritakse näiteks kõrvenõges K-vitamiini kaudu kinoondroogiks, astelpaju aga karotenoidide sisaldusest lähtuvalt tetraterpeenide ja kibuvitsa C-vitamiini sisaldusest lähtuvalt süsivesinike kaudu.[3]
Ravimiseadus
EV Ravimiseadus § 8. lõige (3) : "Droog on kuivatatud või värsked terved, fragmenteeritud või peenestatud taimeosad, vetikad, seened, samblikud töötlemata kujul. Droogide hulka loetakse ka raviks mittemõeldud eksudaate. Drooge defineeritakse kasutatava taimeosa alusel ja botaanilisele süstemaatikale vastava botaanilise nimega (perekond, liik, varieteet ja autor)." [4]
Vaata ka
Viited
- ↑ "Meditsiinisõnastik", 150:2004
- ↑ Ain Raal,Farmakognoosia: Õpik kõrgkoolidele, lk 17, 2010, Tartu Ülikooli Kirjastus, ISBN 978-9949-194-12-4, [1]
- ↑ Ain Raal,Farmakognoosia: Õpik kõrgkoolidele, lk 444, 2010, Tartu Ülikooli Kirjastus, ISBN 978-9949-194-12-4
- ↑ EV Riigikogu seadus, Ravimiseadus,Veebiversioon (vaadatud 13.08.2013)