Aed-mustköömen: erinevus redaktsioonide vahel
| 59. rida: | 59. rida: | ||
* [[Ain Raal]], "[[Maailma ravimtaimede entsüklopeedia]]", lk 608, Tallinn: [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]], [[2010]] |
* [[Ain Raal]], "[[Maailma ravimtaimede entsüklopeedia]]", lk 608, Tallinn: [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]], [[2010]] |
||
* [http://eol.org/pages/485246/overview Sissekanne [[Elu entsüklopeedia]]s] |
* [http://eol.org/pages/485246/overview Sissekanne [[Elu entsüklopeedia]]s] |
||
; Teadusuuringutes |
|||
* [[PubMed Central]]: [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/?term=nigella+sativa Nigella sativa] |
|||
[[Kategooria:Tulikalised]] |
[[Kategooria:Tulikalised]] |
||
Redaktsioon: 5. märts 2015, kell 12:12
| Aed-mustköömen | |
|---|---|
 Aed-mustköömen | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Katteseemnetaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Tulikalaadsed Ranunculales |
| Sugukond |
Tulikalised Ranunculaceae |
| Alamsugukond |
Ranunculoideae |
| Perekond |
Mustköömen Nigella |
| Liik |
Aed-mustköömen |
| Binaarne nimetus | |
|
Nigella sativa L., 1753 | |
| Sünonüümid | |
| |
Aed-mustköömen (Nigella sativa) on tulikaliste sugukonda mustköömne perekonda kuuluv rohttaim.
Botaanilised tunnused
See üheaastane taim kasvab 20–40 cm kõrguseks. Aed-mustköömne vars on püstine. Lehed on niitjate hõlmadega. Õied on viie kroonlehega ja valget, violetset või sinist värvi.
Aed-mustköömne vili on paljuseemneline kupar.[2]
Levila
Looduslikult kasvab taim Lõuna-Euroopas, Põhja-Aafrikas ja Lääne-Aasias.
Taimi kasvatakse seemnete saamiseks ka Egiptuses, Indias, Pakistanis, Iraanis, Iraagis ja Türgis.
Saadused
Pikemalt artiklis Aed-mustköömne seemned
Aed-mustköömne peamiseks saaduseks on vili (seemned) aed-mustköömne seemned – neist valmistatakse rasvõli, eeterlikku õli ja neid kasutatakse maitsetaime ning droogina[3].
Seemneõlid
Aed-mustköömne rasvõli
- Pikemalt artiklis Aed-mustköömne rasvõli
Seemnete (Nigella semen) külmpressimisel saadakse aed-mustköömne rasvõli.
Ajalugu
Taim on kasutusele võetud Mesopotaamias või Vana-Egiptuses, Kesk-Idas kasutatud ravimtaimena juba 3000 aastat.[2]
Hippokrates Kosilt olevat väitnud, et taim aitab kehalise ja vaimse kurnatuse korral.[3]
Viited
Kirjandus
- Caroli Linnaei ... Species plantarum :exhibentes plantas rite cognitas, ad genera relatas, cum differentiis specificis, nominibus trivialibus, synonymis selectis, locis natalibus, secundum systema sexuale digestas...,Nigella, biodiversitylibrary.org.
- S. Piippo, U. Salo, "Meelte ja tunnete taimed". Tallinn, "Varrak", lk 326–329, 2007
- Ain Raal, "Maailma ravimtaimede entsüklopeedia", lk 608, Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2010
- Sissekanne Elu entsüklopeedias
- Teadusuuringutes