Aed-mustköömen: erinevus redaktsioonide vahel
Uus lehekülg: '{{Taksonitabel | nimi = Aed-mustköömen | värv = #{{taksoboksi värvus|taimed}} | pilt = Nigella_sativa_-_Köhler–s_Medizinal-Pflanzen-227.jpg | pild...' |
PResümee puudub |
||
| 3. rida: | 3. rida: | ||
| värv = #{{taksoboksi värvus|[[taimed]]}} |
| värv = #{{taksoboksi värvus|[[taimed]]}} |
||
| pilt = Nigella_sativa_-_Köhler–s_Medizinal-Pflanzen-227.jpg |
| pilt = Nigella_sativa_-_Köhler–s_Medizinal-Pflanzen-227.jpg |
||
| pildi_seletus = |
| pildi_seletus = Aed-mustköömen |
||
| pildi_laius = 240px |
| pildi_laius = 240px |
||
| riik = [[Taimed]] ''Plantae'' |
| riik = [[Taimed]] ''Plantae'' |
||
Redaktsioon: 5. märts 2015, kell 09:13
| Aed-mustköömen | |
|---|---|
 Aed-mustköömen | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Katteseemnetaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Tulikalaadsed Ranunculales |
| Sugukond |
Tulikalised Ranunculaceae |
| Alamsugukond |
Ranunculoideae |
| Perekond |
Mustköömen Nigella |
| Liik |
Aed-mustköömen |
| Binaarne nimetus | |
|
Nigella sativa L., 1753 | |
| Sünonüümid | |
| |
Aed-mustköömen (Nigella sativa) on tulikaliste sugukonda mustköömne perekonda kuuluv rohttaim.
Botaanilised tunnused
See üheaastane taim kasvab 20–40 cm kõrguseks. Aed-mustköömne vars on püstine. Lehed on niitjate hõlmadega. Õied on viie kroonlehega ja valget, violetset või sinist värvi.
Aed-mustköömne vili on paljuseemneline kupar.[2]
Levila
Looduslikult kasvab taim Lõuna-Euroopas, Põhja-Aafrikas ja Lääne-Aasias.
Taimi kasvatakse seemnete saamiseks ka Egiptuses, Indias, Pakistanis, Iraanis, Iraagis ja Türgis.
Saadused
Aed-mustköömne peamiseks saaduseks on vili (seemned) aed-mustköömne seemned – neist valmistatakse rasvõli, eeterlikku õli ja neid kasutatakse maitsetaime ning droogina[3].
Seemneõlid
Aed-mustköömne rasvõli
Pikemalt artiklis Aed-mustköömne rasvõli
Seemnete (Nigella semen) külmpressimisel saadakse aed-mustköömne rasvõli.
Ajalugu
Taim on kasutusele võetud Mesopotaamias või Vana-Egiptuses, Kesk-Idas kasutatud ravimtaimena juba 3000 aastat.[2]
Hippokrates Kosilt olevat väitnud, et taim aitab kehalise ja vaimse kurnatuse korral.[3]
Viited
Kirjandus
- Caroli Linnaei ... Species plantarum :exhibentes plantas rite cognitas, ad genera relatas, cum differentiis specificis, nominibus trivialibus, synonymis selectis, locis natalibus, secundum systema sexuale digestas...,Nigella, biodiversitylibrary.org.
- S. Piippo, U. Salo, "Meelte ja tunnete taimed". Tallinn, "Varrak", lk 326–329, 2007
- Ain Raal, "Maailma ravimtaimede entsüklopeedia", lk 608, Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2010
- Sissekanne Elu entsüklopeedias