Zoroastrism: erinevus redaktsioonide vahel
→Kirjeldus: siit |
Resümee puudub |
||
| 3. rida: | 3. rida: | ||
'''Zoroastrism''' (pärsia زرتشتی, kurdi Zerdeştîtî), ka '''masdaism''', on vanim [[Monoteism|monoteistlik]] [[usund]]. |
'''Zoroastrism''' (pärsia زرتشتی, kurdi Zerdeştîtî), ka '''masdaism''', on vanim [[Monoteism|monoteistlik]] [[usund]]. |
||
Pärineb I aastatuhandest e.m.a [[Iraan]]<nowiki/>ist. Zoroastrism põhineb prohvet [[Zarathustra|Zarathuštra]] (kreeka keeles ''Zoroaster'') õpetustel, kes seda reformis [[6. sajand |
Pärineb I aastatuhandest e.m.a [[Iraan]]<nowiki/>ist. Zoroastrism põhineb prohvet [[Zarathustra|Zarathuštra]] (kreeka keeles ''Zoroaster'') õpetustel, kes seda reformis [[6. sajand eKr|6. sajandil e.m.a]] ja pani aluse zoroastrismi püha raamatu [[Avesta]]le. <ref name="ENE">ENE 5. köide, Tallinn, 1972, lk 90</ref> |
||
Zoroastrism tekkis [[Ahhemeniidid]]<nowiki/>e ajal (6.–4. sajandil e.m.a) ja oli mõne valitseja soosimisel, vahel, riigi peamine usund. [[Sassaniidid]]<nowiki/>e ajal (3.–7. sajandil m.a.j) oli zoroastrism täielikult Iraanis valitsevaks usundiks. |
Zoroastrism tekkis [[Ahhemeniidid]]<nowiki/>e ajal (6.–4. sajandil e.m.a) ja oli mõne valitseja soosimisel, vahel, riigi peamine usund. [[Sassaniidid]]<nowiki/>e ajal (3.–7. sajandil m.a.j) oli zoroastrism täielikult Iraanis valitsevaks usundiks. |
||
Redaktsioon: 3. märts 2015, kell 17:57
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Zoroastrism (pärsia زرتشتی, kurdi Zerdeştîtî), ka masdaism, on vanim monoteistlik usund.
Pärineb I aastatuhandest e.m.a Iraanist. Zoroastrism põhineb prohvet Zarathuštra (kreeka keeles Zoroaster) õpetustel, kes seda reformis 6. sajandil e.m.a ja pani aluse zoroastrismi püha raamatu Avestale. [1]
Zoroastrism tekkis Ahhemeniidide ajal (6.–4. sajandil e.m.a) ja oli mõne valitseja soosimisel, vahel, riigi peamine usund. Sassaniidide ajal (3.–7. sajandil m.a.j) oli zoroastrism täielikult Iraanis valitsevaks usundiks.
Zoroastrism on varaseim teadaolev dualistlik ja maailmalõpust kõnelev usund ning olles oma aja suurim maailmareligioon, avaldas märgatavat mõju judaismi, kristluse ja uusplatonismi kujunemisele. Zoroastrism hävitati Iraanis 7. sajandi keskpaigal sissetunginud muhameedlaste poolt. Tänapäeval on tulekummardamine säilinud parsidel, kes elutsevad Lääne-Indias Mumbai ümbruskonnas, ja Iraanis, kus on olemas väike zoroastrialaste kogukond.[2]
Usundi õpetuse järgi on peajumalaks, maailma ja inimkonna looja, Ahura Mazda (Tark isand). Talle vastandub Ahriman (Kuri Vaim). Selline kahesuse (dualistlik) idee esineb ka teistes monoteistlikes usundites - kristluses, islamis.
Kirjeldus
Zoroastrismi põhineb kahe vastandliku jõu, kurjuse ja headuse maailma vahelisel võitlusel, millest võtavad osa ka inimesed. Valguse ja headuse maailma valitseb jumal Ahuramazda ning pimeduse ja kurjuse jõudude eesotsas on Ahuramazda kaksikvend jumal Angramanju. Ahuramazdal on sarnaseid jooni varasema Assüüria riigi peajumala Aššuriga. Olenevalt sellest kumba jumalat teenida, ootab inimest surmajärgses elus kas paradiis või põrgu. Taoline dualism võis tuleneda põliselanikest põlluharijate ja vallutajatest rändkarjakasvatajate vastuseisust.
Tavade hulka kuulus tulekultus ja ohverdamine, mida viisid läbi preestriseisuse liikmed atravanid ehk maagid. Surnukehad toimetati katuseta tornidesse - dakmadesse - röövlindudele nokkimiseks.
Zoroastrism arendas esimese indoeuroopa religioonina välja ka õpetuse maailma lõpust ja viimsest kohtumõistmisest, mis saabub koos Zarathustra uue kehastuse Saoshjanti tulemisega, kes sünnib neitsist ja päästab õigeusklikud inimesed. Viimases lahingus kurjuse maailm ja jumal Angramanju hävitatakse.[3]
Iraani rahvuslikus ja riiklikus usundis zoroastrismis suhtuti põlastavalt ja vaenulikult abielust loobumisesse.
Vaata ka
Viited
- ↑ ENE 5. köide, Tallinn, 1972, lk 90
- ↑ Zoroastrianism - Introduction; membership, future survival
- ↑ Zoroastrianism