Kinobuss: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 25. veebruar 2015, kell 02:35

Kinobuss parkimas Telliskivi loomelinnakus 13. oktoobril 2012

Aastast 2001 liigub mööda Eestit (ja ka muud maailma) ringi veidi kentsakas buss – Kinobuss. Enamasti teatakse seda nosuninaga sõidukit suviste filmituuritamiste järgi ja paljudele tuleb ikka veel üllatuseks, et tegelikult peitub Kinobussi kui maskoti taga terve organisatsioon. See organisatsioon tegutseb aastaringselt korraldades üle Eesti regulaarset kinoseansse (nii vabas õhus kui siseruumides) ning lisaks koolitab nii noori kui vanu filmi- ja meediahariduse vallas, samuti on seotud mitmete kohalike ja rahvusvaheliste projektidega.

Kinobuss on sõltumatu filmiorganisatsioon, mille peamisteks tegevuseks ja missiooniks on:

rändkino ja filmilevi;
filmi- ja meediahariduse arendamine vaba- ja üldhariduse tasandil;
filmikoolituste ja -töötubade korraldamine laste, noorte ja õpetajate seas;
uute, innovaatiliste ja loominguliste ideede väljatöötamine ning ühendamine teiste (loome)valdkondadega;
uute filmikultuurialaste koostöövõimaluste edendamine nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil.

Üks peamisi eesmärke on ühendada film, meedia ja haridus, pöörates neile kui meid igapäevaselt mõjutavatele meediumidele rohkem tähelepanu; õpetada noori filme analüüsima ja meediat kriitilise pilguga lugema; ühendada filmiharidus erinevate õppeainetega rikastades seeläbi õppeprotsessi ehk „õpetada filmi kaudu”.

Ajalugu

2001 – Kinobussi sünniaasta. Esimene projekt oli suvine rändfilmifestival „Kinobuss tuleb!”, millest aasta hiljem arenes ning kasvas välja organisatsioon ja mittetulundusühing nimega Kinobuss. Kinobuss kutsuti ellu väikese Eesti filmitegijate rühma poolt ühese eesmärgiga taaselustada kinokultuur üle Eesti. Leidnud turbarabast suurepärase vanakooli KAVZ bussi – oligi kontseptsioon koos! Buss ehitati ja kujundati ümber pisut kinosõbralikumaks.

Loomine

Pärast Nõukogude Liidu langemist kukkus kokku ka Eesti kinokett – suleti 90% väikestest maakinodest, mida tõestab ka tolleaegne statistika: kui 1990. aastal tegutses Eestis kokku 611 kino, siis 1992. aastal oli neid juba ainult 452. Ainult 53 tegutsevat kino oli järel aastal 1997 ning ainult 12 neist tegutses regulaarselt. Seega vajadus kino ja kinoskäimise elustamise ning ühtlasi Eesti oma filmide propageerimise järele oli äärmiselt suur.

Kinobussi tegevus kujunes väga kiiresti regulaarseks ja aastaringseks. Selge oli see, et inimesed soovisid kinos käia tihemini kui ainult kord suvel ürituste raames.

Rändkino

Tavalisest kinoseansist eristab Kinobussi kinoseanssi vaid see, et publik ei tule bussi filme vaatama – filmid viiakse publikule otse koju kätte! Koostöös koolide, kultuurimajade ja seltsidega pakutakse väärtfilmielamust kõigile huvitatuile ning filmitegemise oskusteavet koolieelikutest õpetajateni.

Filmi- ja meediaharidus

Kui 2000. aastate alguses pakkus Kinobuss eelkõige töötubasid, kus lastel-noortel avanes esmakordne võimalus kaamerat näha ja ise oma lihtne multikas või film teha, siis tänaseks on Kinobuss keskendunud süvendatud kursuste ja koolituste korraldamisele. Lisaks koolitab Kinobuss ka õpetajaid.

Projektid ja rahvusvaheline koostöö

"Kinobuss tuleb!"

"Kinobuss tuleb!" on kõige laialdasemalt tuntud Kinobussi projekt – suvine rändfilmifestival. Festivali kontseptsioon – üks peatus/üritus igas maakonnas, igal aastal erinevad asulad, kokku 15 päeva üritusi. Programm keskendub Eesti uute filmide ja muu maailma filmide tutvustamisele, lisaks filmiloengud tuntud tegijatelt, filmitöötoad. 2007. toimus formaadi muutus, Kinobussi asemel viidi festival läbi hoopis "Kinolodi" nime all, kus sõiduvahendiks Emajõe Lodjaseltsi Lldi. Peatuspaigad ja üritused toimusid Suure ja Väikese Emajõe, Peipsi ja Võrtsjärve ääres. Esmakordselt Eestis toimus purjekino, filmiprogramm projitseeriti Lodja suurele 10x10 m purjele. 2008 toimus "KiBuRoLo", kus sõiduvahenditeks Kinobuss, KinoRong ja KinoLodi. Toimus nii rongivaguni kui ka purje- ja trümmikino. Kehva majandusliku olukorra tõttu jäid suved 2009 ja 2010 puhkamiseks ning ideede arendamiseks.

Mitmed haridusprojektid on seotud motoga "õppimine filmi kaudu". Koostöös Eesti koolidega on toimunud projektid "Kinobuss narkootikumide vastu" (2004), "Keskkond filmi kaudu – Looduslodi" (2006, 2009), kus film toetab aine omandamist ja analüüsi.

Rahvusvahelise koostöö tulemusena on välja töötatud metoodika ja interaktiivne õppematerjal "Animapuu".

Samuti loodi alus üleriigilisele "Koolifilmifestivalile". Põhjus oli lihtne: üle Eesti oli tekkinud väga palju häid ja aktiivseid noori filmitegijaid, kuid enamasti piirdus nende eneseväljendus väikeste kohalikel tasandil või koolipõhiste festivalidega. Koolinoorte looming vajas laiemat tähelepanu ning tunnustust. Esimene festival kutsuti ellu aastal 2007. Järjekorras teine toimus aga alles aastal 2010 koostöös ETV-ga.

Eesti filmikultuuriga maailmas

Kinobussi on aastate jooksul kutsutud õpetama ja Eesti filmikultuuri tutvustama ka Euroopasse ning isegi üle suure lombi Ameerikasse: Kinobuss on toimetanud Rootsis, Soomes, Lätis, Saksamaal, Austrias, Serbias, Kosovos, Albaanias, Montenegros, Bosnias ja Hertsegoviinas, Horvaatias, Sloveenias, USA-s, Venemaal ja Hollandis. Ameerikas esindas Kinobuss Eestit Washingtonis toimuval ja Euroopa lastekultuuri tutvustaval "Kids Euro Festivalil" (2008 ja 2009). 2008 võeti osa rahvusvahelisest rändkultuurifestivalist "Moving Baltic Sea". See Saksamaalt alguse saanud rändfestival ühendas kultuuri – filmi- ja keskkonnateemad, peatudes kokku 5 riigis (Saksamaa, Poola, Venemaa, Läti ja Eesti).

2010 tõi mahuka Euroopa-ringsõidu. Alustati Balkani poolsaarelt, kus kokku külastati 7 riigi (Serbia, Kosovo, Albaania, Montenegro, Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Sloveenia) noori. Film kui kultuuridevaheline dialoog – pakkus järgnevalt tegevust ka Austrias Euroopa kultuuripealinnas Linzis (koos Emajõe Lodjaseltsiga) ning rahvusvaheliste hansapäevade raames Novgorodis Venemaal.

^[1] ^[2] ^[3]

Viited

Välislingid

Kinobussi koduleht (vaadatud 17.08.2012)

[1] ttp://akamai.kolhoos.ee/kinobuss/animapuu/guide.htm

[2] ttp://www.tallinn2011.ee/?id=184

[3] ttp://www.looveesti.ee/edulood/eestist/49-kinobuss-teeme-seda-mis-meile-suedamest-meeldib.html

[1]

[2]

[3]

@@ 2. rida: / 2. rida: @@
 {{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2011}}
 [[Pilt:Kinobuss.DSCF0235.JPG|pisi|Kinobuss parkimas Telliskivi loomelinnakus 13. oktoobril 2012]]
-Aastast 2001 liigub mööda Eestit (ja ka muud maailma) ringi veidi kentsakas buss - '''Kinobuss.''' Enamasti teatakse seda nosuninaga sõidukit suviste filmituuritamiste järgi ja paljudele tuleb ikka veel üllatuseks, et tegelikult peitub Kinobussi kui maskoti taga terve organisatsioon. See organisatsioon tegutseb aastaringselt korraldades üle Eesti regulaarset kinoseansse (nii vabas õhus kui siseruumides) ning lisaks koolitab nii noori kui vanu filmi- ja meediahariduse vallas, samuti on seotud mitmete kohalike ja rahvusvaheliste projektidega.
+Aastast 2001 liigub mööda Eestit (ja ka muud maailma) ringi veidi kentsakas buss – '''Kinobuss.''' Enamasti teatakse seda nosuninaga sõidukit suviste filmituuritamiste järgi ja paljudele tuleb ikka veel üllatuseks, et tegelikult peitub Kinobussi kui maskoti taga terve organisatsioon. See organisatsioon tegutseb aastaringselt korraldades üle Eesti regulaarset kinoseansse (nii vabas õhus kui siseruumides) ning lisaks koolitab nii noori kui vanu filmi- ja meediahariduse vallas, samuti on seotud mitmete kohalike ja rahvusvaheliste projektidega.
 Kinobuss on sõltumatu filmiorganisatsioon, mille peamisteks tegevuseks ja missiooniks on:
-rändkino ning filmilevi;
+* rändkino ja filmilevi;
-filmi- ja meediahariduse arendamine vaba- ning üldhariduse tasandil;
+* filmi- ja meediahariduse arendamine vaba- ja üldhariduse tasandil;
-filmikoolituste ning –töötubade läbi viimine laste, noorte ja õpetajate seas;
+* filmikoolituste ja -töötubade korraldamine laste, noorte ja õpetajate seas;
-uute, innovatiivsete ning loominguliste ideede välja töötamine ning ühendamine teiste (loome)valdkondadega;
+* uute, innovaatiliste ja loominguliste ideede väljatöötamine ning ühendamine teiste (loome)valdkondadega;
-uute filmikultuuri alaste koostöövõimaluste edendamine nii kohalikul kui rahvusvahelisel tasandil.
+* uute filmikultuurialaste koostöövõimaluste edendamine nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil.
-Üks peamisi eesmärke on ühendada film, meedia ning haridus, pöörates neile kui meid igapäevaselt mõjutavatele meediumitele rohkem tähelepanu; õpetada noori filme analüüsima ja meediat kriitilise pilguga lugema; ühendada filmiharidus erinevate õppeainetega rikastades seeläbi õppeprotsessi ehk „õpetada filmi kaudu”.
+Üks peamisi eesmärke on ühendada film, meedia ja haridus, pöörates neile kui meid igapäevaselt mõjutavatele meediumidele rohkem tähelepanu; õpetada noori filme analüüsima ja meediat kriitilise pilguga lugema; ühendada filmiharidus erinevate õppeainetega rikastades seeläbi õppeprotsessi ehk „õpetada filmi kaudu”.
 ==Ajalugu==
-- Kinobussi sünniaasta. Esimene projekt oli suvine rändfilmifestival „Kinobuss tuleb!”, millest aasta hiljem arenes ning kasvas välja organisatsioon ja mittetulundusühing nimega Kinobuss. Kinobuss kutsuti ellu väikese Eesti filmitegijate rühma poolt ühese eesmärgiga taaselustada kinokultuur üle Eesti. Leidnud turbarabast suurepärase vanakooli KAVZ bussi - oligi konseptsioon koos! Buss ehitati ja kujundati ümber pisut kinosõbralikumaks.
+– Kinobussi sünniaasta. Esimene projekt oli suvine rändfilmifestival „Kinobuss tuleb!”, millest aasta hiljem arenes ning kasvas välja organisatsioon ja mittetulundusühing nimega Kinobuss. Kinobuss kutsuti ellu väikese Eesti filmitegijate rühma poolt ühese eesmärgiga taaselustada kinokultuur üle Eesti. Leidnud turbarabast suurepärase vanakooli KAVZ bussi – oligi kontseptsioon koos! Buss ehitati ja kujundati ümber pisut kinosõbralikumaks.
 ==Loomine==
-Peale NL langemist kukkus kokku ka Eesti kinokett, suleti 90% väikestest maakinodest, mida tõestab ka tolle-aegne statistika: kui 1990 aastal tegutses Eestis kokku 611 kino, siis 1992 aastal oli neid juba ainult 452. Ainult 53 tegutsevat kino oli järgi aastal 1997 ning ainult 12 neist tegutses regulaarselt. Seega vajadus kino ja kinoskäimise elustamise ning ühtlasi Eesti oma filmide proageerimise järele oli äärmiselt suur.
+Pärast Nõukogude Liidu langemist kukkus kokku ka Eesti kinokett – suleti 90% väikestest maakinodest, mida tõestab ka tolleaegne statistika: kui 1990. aastal tegutses Eestis kokku 611 kino, siis 1992. aastal oli neid juba ainult 452. Ainult 53 tegutsevat kino oli järel aastal 1997 ning ainult 12 neist tegutses regulaarselt. Seega vajadus kino ja kinoskäimise elustamise ning ühtlasi Eesti oma filmide propageerimise järele oli äärmiselt suur.
 Kinobussi tegevus kujunes väga kiiresti regulaarseks ja aastaringseks. Selge oli see, et inimesed soovisid kinos käia tihemini kui ainult kord suvel ürituste raames.
@@ 25. rida: / 25. rida: @@
 ==Filmi- ja meediaharidus==
-Kui 2000-ndate alguses pakkus Kinobuss eelkõige töötubasid, kus lastel-noortel avanes esmakordne võimalus kaamerat näha ja ise oma lihtne multikas või film teha, siis tänaseks on Kinobuss keskendunud süvendatud kursuste ja koolituste korraldamisele. Lisaks koolitab Kinobuss ka õpetajaid.
+Kui 2000. aastate alguses pakkus Kinobuss eelkõige töötubasid, kus lastel-noortel avanes esmakordne võimalus kaamerat näha ja ise oma lihtne multikas või film teha, siis tänaseks on Kinobuss keskendunud süvendatud kursuste ja koolituste korraldamisele. Lisaks koolitab Kinobuss ka õpetajaid.
 ==Projektid ja rahvusvaheline koostöö==
 ==="Kinobuss tuleb!"===
-"Kinobuss tuleb!" on kõige laialdasemalt tuntud Kinobussi projekt - suvine rändav filmifestival. Festivali konseptsioon - üks peatus/üritus per maakond, igal aastal erinevad asulad, kokku 15 päeva üritusi. Programm keskendub Eesti uute filmide ja muu maailma filmide tutvustamisele, lisaks filmiloengud tuntud tegijatelt, filmitöötoad. 2007. toimus formaadi muutus, Kinobussi asemel viidi festival läbi hoopis "Kinolodi" nime all, kus sõiduvahendiks Emajõe Lodjaseltsi Lodi. Peatuspaigad ja üritused toimusid Suure- ja Väikese-Emajõe, Peipsi ja Võrtsjärve ääres. Esmakordselt Eestis toimus purjekino, filmiprogramm projetseeriti Lodja suurele 10x10 m purjele. 2008 toimus "KiBuRoLo", kus sõiduvahenditeks Kinobuss, KinoRong ja KinoLodi. Toimus nii rongivaguni kui ka purje- ja trümmikino. Majandusliku olukorra tõttu jäid suved 2009 ja 2010 - puhkamiseks ning ideede arendamiseks.
+"Kinobuss tuleb!" on kõige laialdasemalt tuntud Kinobussi projekt – suvine rändfilmifestival. Festivali kontseptsioon – üks peatus/üritus igas maakonnas, igal aastal erinevad asulad, kokku 15 päeva üritusi. Programm keskendub Eesti uute filmide ja muu maailma filmide tutvustamisele, lisaks filmiloengud tuntud tegijatelt, filmitöötoad. 2007. toimus formaadi muutus, Kinobussi asemel viidi festival läbi hoopis "Kinolodi" nime all, kus sõiduvahendiks Emajõe Lodjaseltsi Lldi. Peatuspaigad ja üritused toimusid Suure ja Väikese Emajõe, Peipsi ja Võrtsjärve ääres. Esmakordselt Eestis toimus purjekino, filmiprogramm projitseeriti Lodja suurele 10x10 m purjele. 2008 toimus "KiBuRoLo", kus sõiduvahenditeks Kinobuss, KinoRong ja KinoLodi. Toimus nii rongivaguni kui ka purje- ja trümmikino. Kehva majandusliku olukorra tõttu jäid suved 2009 ja 2010 puhkamiseks ning ideede arendamiseks.
-Mitmed haridusprojektid on seotud motoga "õppimine filmi kaudu". Koostöös Eesti koolidega on toimunud projektid "Kinobuss narkootikumide vastu" (2004), "Keskkond filmi kaudu - Looduslodi" (2006, 2009), kus film toetab aine omandamist ning analüüsi.
+Mitmed haridusprojektid on seotud motoga "õppimine filmi kaudu". Koostöös Eesti koolidega on toimunud projektid "Kinobuss narkootikumide vastu" (2004), "Keskkond filmi kaudu – Looduslodi" (2006, 2009), kus film toetab aine omandamist ja analüüsi.
-Rahvusvahelise koostöö tulemusena on välja töötatud metoodika ning interaktiivne õppematerjal Animapuu.
+Rahvusvahelise koostöö tulemusena on välja töötatud metoodika ja interaktiivne õppematerjal "Animapuu".
-Samuti loodi alus üle-riigilisele '''Koolifilmi festivalile'''. Põhjus oli lihtne, üle Eesti oli tekkinud väga palju häid ja aktiivseid noori filmitegijaid, kuid enamasti piirdus nende eneseväljendus väikeste kohalikel tasandil või koolipõhiste festivalidega. Koolinoorte looming vajas laiemat tähelepanu ning tunnustust. Esimene festival kutsuti ellu aastal 2007. Järjekorras teine toimus aga alles aastal 2010 koostöös ETV-ga.
+Samuti loodi alus üleriigilisele "Koolifilmifestivalile". Põhjus oli lihtne: üle Eesti oli tekkinud väga palju häid ja aktiivseid noori filmitegijaid, kuid enamasti piirdus nende eneseväljendus väikeste kohalikel tasandil või koolipõhiste festivalidega. Koolinoorte looming vajas laiemat tähelepanu ning tunnustust. Esimene festival kutsuti ellu aastal 2007. Järjekorras teine toimus aga alles aastal 2010 koostöös ETV-ga.
+==Eesti filmikultuuriga maailmas==
-==Mööda maailma ringi==
-Kinobussi on aastate jooksul kutsutud õpetama ja Eesti filmikutuuri tutvustama ka Euroopasse ning isegi üle suure lombi Ameerikasse: Kinobuss on toimetanud Rootsis, Soomes, Lätis, Saksamaal, Austrias, Serbias, Kosovos, Albaanias, Montenegros, Bosnia-Hertzogovinas, Horvaatias, Sloveenias, USAs ja Venemaal, Hollandis. Ameerikas esindas Kinobuss Eestit Washingtonis toimuval ja Euroopa lastekultuuri tutvustaval Kids Euro Festival´l -(2008 ja 2009). 2008 võeti osa rahvusvahelisest rändkultuurifestivalist Moving Baltic Sea. See Saksamaalt alguse saanud rändfestival ühendas kultuuri - filmi ja keskkonna teemad, peatudes kokku 5 riigis (Saksamaa, Poola, Venemaa, Läti ja Eesti).
+Kinobussi on aastate jooksul kutsutud õpetama ja Eesti filmikultuuri tutvustama ka Euroopasse ning isegi üle suure lombi Ameerikasse: Kinobuss on toimetanud Rootsis, Soomes, Lätis, Saksamaal, Austrias, Serbias, Kosovos, Albaanias, Montenegros, Bosnias ja Hertsegoviinas, Horvaatias, Sloveenias, USA-s, Venemaal ja Hollandis. Ameerikas esindas Kinobuss Eestit Washingtonis toimuval ja Euroopa lastekultuuri tutvustaval "Kids Euro Festivalil" (2008 ja 2009). 2008 võeti osa rahvusvahelisest rändkultuurifestivalist "Moving Baltic Sea". See Saksamaalt alguse saanud rändfestival ühendas kultuuri – filmi- ja keskkonnateemad, peatudes kokku 5 riigis (Saksamaa, Poola, Venemaa, Läti ja Eesti).
-tõi mahuka Euroopa-ringsõidu. Alustati Balkani poolsaarelt, kus kokku külastati 7 riigi (Serbia, Kosovo, Albaania, Montenegro, Bosnia-Herzogovina, Horvaatia, Sloveenia) noori. Film kui kultuuride vaheline dialoog - pakkus järgnevalt tegevust ka Austrias Euroopa Kultuuripealinnas Linzis (koos Emajõe Lodjaseltsiga) ning rahvusvaheliste Hansapäevade raames Novgorodis Venemaal.
+tõi mahuka Euroopa-ringsõidu. Alustati Balkani poolsaarelt, kus kokku külastati 7 riigi (Serbia, Kosovo, Albaania, Montenegro, Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Sloveenia) noori. Film kui kultuuridevaheline dialoog – pakkus järgnevalt tegevust ka Austrias Euroopa kultuuripealinnas Linzis (koos Emajõe Lodjaseltsiga) ning rahvusvaheliste hansapäevade raames Novgorodis Venemaal.
 <ref>http://akamai.kolhoos.ee/kinobuss/animapuu/guide.htm</ref>