Bouvet' saar: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 13. veebruar 2015, kell 04:28

Bouvet' saar on asustamata saar Atlandi ookeani lõunaosas. Selle geograafilised koordinaadid on 54° 26′ S, 3° 24′ E.

Seda peetakse üheks maailma kõige kõrvalisemaks ja üksildasemaks paigaks. Bouvet' saare ja seda ümbritsevate pisisaarte kaugus lähimast muust maismaast (Goughi saarest Atlandi ookeanis) on üle 1600 km. Selle näitaja poolest on tegu maailma kõige kõrvalisema saarerühmaga. Lähim manner on Antarktis, mille osa Kuninganna Maudi maa on Bouvet' saarest umbes 1700 km kaugusel. Kaplinnast jääb Bouvet umbes 2560 km edelasse.

Saare pindala on umbes 49 km². Tema laius (põhja-lõunasihis) on umbes 7 km ja pikkus (ida-läänesihis) umbes 10 km.

Õiguslik staatus

Bouvet' saar koos ümbritsevate pisisaartega on Norra sõltlasala (biland), mis ei ole Norra Kuningriigi osa ja mida pole silmas peetud Norra põhiseaduse §-is 1, mis ütleb: "Norra Kuningriik on vaba, sõltumatu ja jagamatu riik."^[1] See tähendab, et tema loovutamine teistele riikidele ei ole põhiseadusevastane. Saare staatust reguleerivad Norra seadus 27. veebruarist 1930 nr 3 "Lov om Bouvetøya, Peter I's øy og Dronning Maud Land m.m. (bilandsloven)", millega see võeti Norra võimu alla, Stortingi otsus 23. aprillist 1931 ja kuninglik teadaanne 14. jaanuarist 1939.

Ükski riik ei vaidlusta Norra suveräänsust Bouvet' saare üle.

Saar on suveräänsete õigustega üksus Norra kuningriigi koosseisus. Seal kehtib Norraga sama vööndiaeg, Kesk-Euroopa aeg (UTC+1). Bouvet' saarel ei ole oma sihtnumbrit ega telefoni maakoodi, kuid tal on interneti tippdomeen (.bv) (mida küll ei kasutata) ja ISO maakood 074.

Ajalugu

Saare avastas 1. jaanuaril 1739 troopilist paradiisi otsides prantsuse meresõitja Jean-Baptiste Charles Bouvet de Lozier, kes küll ei suutnud saarel randuda, kuid määras selle koordinaadid. Ta nimetas saare Ümberlõikamise neemeks, sest uskus, et on leidnud toona tundmatu lõunamandri (Antarktise) tipu. Nagu hiljem selgus, oli saare pikkuskraad määratud valesti; seetõttu ei suudetud saart kaua aega uuesti leida (James Cook ja James Clark Ross ei leidnud seda), ning vahepeal isegi arvati, et seda pole tegelikult olemas. 1808. aastal leidsid inglise vaalakütid James Lindsay ja Thomas Hopper saare uuesti ja alles 1899 määras Saksamaa süvamereekspeditsioon õigesti selle koordinaadid.

1822 maabus saarel ameeriklane Benjamin Morell ja andis sellele nime Bouvet. 19. sajandil kuulus saar Briti kroonile. 1. detsembril 1927 kuulutas Norra Antarktika-ekspeditsioon saare Norra omaks. 19. novembril 1928 andis Briti parlament saare ametlikult Norra valdusse.

Loodus

Saar on 57 km² suur (mõnedel andmetel 49 km²), 935 m kõrge (mõnedel andmetel 780 m) ja vulkaanilise tekkega. Saare moodustabki aktiivne vulkaan ja selle nõlvu katvad liustikulised jääväljad (üle 90%) ning järsud merre laskuvad kaljud. Saare vulkaan on üpris unikaalne, kuna selle kraatris asub pidevalt hõõguv laavajärv. Bouvet jääb Kaplinnast 2560 km edelasse ja Antarktikast, Kuninganna Maudi maast 1690 km põhja poole. Saare ümbruse klimaatilised tingimused on väga ebasõbralikud. Siin on pidevalt tugevad tuuled ja tormid, niiskus, udu ja lumetormid. Seetõttu on saart külastatud väga harva ja luhtunud on ka katsed rajada sinna alalist meteoroloogiajaama. Samuti pole saarel inimesi talvitunud. Alates 1977. aastast on saarel olnud mitu automaatset ilmajaama, mis sealses karmis kliimas pole kuigi kaua püsinud. 2007. aasta satelliidifotode põhjal arvatakse, et hävinenud ja merre on paiskunud ka viimane, 1994 püstitatud ilmajaam. Saart külastavad aeg-ajalt raadioamatöörid, kasutades siis tähisega "3Y0E" algavat kutsungit. Ka 2008. aasta algul viibis seal Norra uurimislaev Agulhas teadusekspeditsiooni ja mõne raadioamatööriga.

Kuna saar on järskude kaljuste kallastega, pääseb sinna kõige lihtsamalt helikopteriga.

Saare kaljudel kasvavad mõned samblad, samblikuliigid ja mõned muud taimed. Rannal võib leida pingviine, hülgeid ja kotikuid, samuti mitmesuguseid merelinde. 1971. aastast on saar koos ümbritseva mereaalaga kuulutatud loodusreservaadiks.

19. sajandil leiti saare lähedalt ka tema väike kaaslane, mis hävines ilmselt aastatel 1895–1896 toimunud vulkaanipurske tagajärjel.

Vaata ka

Norra sõltuvad territooriumid ja eristaatusega piirkonnad

Viited

↑ Norra põhiseadus

Välislingid

Sissekanne saidil The World Factbook

Artikli kirjutamisel on kasutatud norra Vikipeedia artikleid no:Bouvetøya ja no:Norske biland og områder med særstatus seisuga 25.3.2009. ja raamatut "Maailma loodusimed", 1997, lk. 206-207, ISBN 9985-866-09-6.

[1] Norra põhiseadus

[1]

@@ 2. rida: / 2. rida: @@
 [[Pilt:Bouvet island 0.jpg|thumb|Bouvet' saare kagurannik [[päikesetõus]]u ajal 8 [[meremiil]]i kauguselt. [[Koloreeritud foto|Koloreeritud]] [[mustvalge foto]]. 1898.]]
 [[Pilt:Bouvet-Location.JPG|thumb|Bouvet' saare asukoht]]
-'''Bouvet' saar''' on  [[asustamata saar|asustamata]] [[saar]] [[Atlandi ookean]]i lõunaosas. Selle [[geograafilised koordinaadid]] on {{koord dm|54|26|S|3|24|E|}}.
+'''Bouvet' saar''' on [[asustamata saar|asustamata]] [[saar]] [[Atlandi ookean]]i lõunaosas. Selle [[geograafilised koordinaadid]] on {{koord dm|54|26|S|3|24|E|}}.
-Seda peetakse üheks maailma kõige kõrvalisemaks ja üksildasemaks paigaks. Bouvet' saare ja seda ümbritsevate pisisaarte kaugus lähimast muust maismaast ([[Gough]]i saarest Atlandi ookeanis) on üle 1600 km. Selle näitaja poolest on tegu maailma kõige kõrvalisema saarterühmaga. Lähim [[manner]] on [[Antarktis]], mille osa [[Kuninganna Maudi maa]] on Bouvet' saarest umbes 1700 km kaugusel. [[Kaplinn]]ast jääb Bouvet' umbes 2560 km edelasse.
+Seda peetakse üheks maailma kõige kõrvalisemaks ja üksildasemaks paigaks. Bouvet' saare ja seda ümbritsevate pisisaarte kaugus lähimast muust maismaast ([[Gough]]i saarest Atlandi ookeanis) on üle 1600 km. Selle näitaja poolest on tegu maailma kõige kõrvalisema saarerühmaga. Lähim [[manner]] on [[Antarktis]], mille osa [[Kuninganna Maudi maa]] on Bouvet' saarest umbes 1700 km kaugusel. [[Kaplinn]]ast jääb Bouvet umbes 2560 km edelasse.
-Saare pindala on umbes 49 km². Tema laius (põhja-lõuna-sihis) on umbes 7 km ja pikkus (ida-lääne-sihis) umbes 10 km.
+Saare pindala on umbes 49 km². Tema laius (põhja-lõunasihis) on umbes 7 km ja pikkus (ida-läänesihis) umbes 10 km.
 ==Õiguslik staatus==
@@ 16. rida: / 16. rida: @@
 ==Ajalugu==
-Saare avastas [[1. jaanuar]]il [[1739]] troopilist paradiisi otsides [[Prantsusmaa|prantsuse]] meresõitja [[Jean-Baptiste Charles Bouvet de Lozier]], kes küll ei suutnud saarel randuda, kuid määras selle koordinaadid. Ta nimetas saare Ümberlõikamise neemeks, sest uskus, et on leidnud toona tundmatu lõunamandri ([[Antarktis]]e) tipu. Nagu hiljem selgus, oli saare pikkuskraad määratud valesti; seetõttu ei suudetud saart kaua aega uuesti leida ([[James Cook]] ja [[James Clark Ross]] ei leidnud seda), ning vahepeal isegi arvati, et teda pole tegelikult olemas. Alles [[1808]]. aastal leidsid [[inglased|inglise]] [[vaalakütt|vaalakütid]] [[James Lindsay]] ja [[Thomas Hopper]] saare uuesti ja alles [[1899]] määras Saksamaa süvamereekspeditsioon õigesti selle koordinaadid.
+Saare avastas [[1. jaanuar]]il [[1739]] troopilist paradiisi otsides [[Prantsusmaa|prantsuse]] meresõitja [[Jean-Baptiste Charles Bouvet de Lozier]], kes küll ei suutnud saarel randuda, kuid määras selle koordinaadid. Ta nimetas saare Ümberlõikamise neemeks, sest uskus, et on leidnud toona tundmatu lõunamandri ([[Antarktis]]e) tipu. Nagu hiljem selgus, oli saare pikkuskraad määratud valesti; seetõttu ei suudetud saart kaua aega uuesti leida ([[James Cook]] ja [[James Clark Ross]] ei leidnud seda), ning vahepeal isegi arvati, et seda pole tegelikult olemas. [[1808]]. aastal leidsid [[inglased|inglise]] [[vaalakütt|vaalakütid]] [[James Lindsay]] ja [[Thomas Hopper]] saare uuesti ja alles [[1899]] määras Saksamaa süvamereekspeditsioon õigesti selle koordinaadid.
-[[1822]] maabus saarel [[Ameerika|ameeriklane]] [[Benjamin Morell]] ja andis sellele nime Bouvet'.
+[[1822]] maabus saarel [[Ameerika|ameeriklane]] [[Benjamin Morell]] ja andis sellele nime Bouvet.
-. sajandil kuulus saar [[Suurbritannia|Briti]] kroonile. 1. detsembril [[1927]] kuulutas Norra Antarktikaekspeditsioon saare Norra omaks. 19. novembril [[1928]] andis Briti parlament ametlikult saare Norra valdusesse.
+. sajandil kuulus saar [[Suurbritannia|Briti]] kroonile. 1. detsembril [[1927]] kuulutas Norra Antarktika-ekspeditsioon saare Norra omaks. 19. novembril [[1928]] andis Briti parlament saare ametlikult Norra valdusse.
 ==Loodus==
-[[Pilt:Bouvet aerial photo.jpg|thumb|Bouvet' õhust]]
+[[Pilt:Bouvet aerial photo.jpg|thumb|Bouvet õhust]]
-[[Pilt:Bouvet Island ISS017-E-16161 no text.JPG|thumb|Bouvet' kosmosest]]
+[[Pilt:Bouvet Island ISS017-E-16161 no text.JPG|thumb|Bouvet kosmosest]]
-Saar on 57 km<sup>2</sup> suur (mõnedel andmetel 49 km<sup>2</sup>), 935 m kõrge (mõnedel andmetel 780 m) ja [[vulkaan]]ilise tekkega. Saare moodustabki aktiivne vulkaan ja selle nõlvu katvad liustikulised jääväljad (üle 90%) ning järsud merre laskuvad kaljud. Saare [[vulkaan]] on üpris unikaalne, kuna selle kraatris asub pidevalt hõõguv [[laava]]järv. Bouvet jääb [[Kaplinn]]ast 2560 km edelasse ja [[Antarktika]]st, [[Kuninganna Maudi maa]]st 1690 km põhja poole. Saare ümbruse klimaatilised tingimused on äärmiselt ebasõbralikud. Siin on pidevalt tugevad tuuled ja tormid, niiskus, udud ja lumetormid. Seetõttu on saart külastatud väga harva ja on luhtunud ka katsed rajada sinna alalist [[meteroloogiajaam]]a. Samuti pole inimestest siin keegi kunagi talvitunud. Alates [[1977]]. aastast on saarel olnud mitu automaatset [[ilmajaam]]a, mis sealses karmis kliimas pole kuigi kaua püsinud. [[2007]]. aasta sateliidifotode alusel arvatakse, et on hävinenud ja merre paiskunud ka viimane, [[1994]] püstitatud ilmajaam. Saart külastavad aegajalt [[raadioamatöör]]id kasutades siis 3Y0E algavat kutsungit. Ka [[2008]]. aasta algul oli seal Norra uurimislaev [[Agulhas]], millega käis seal teaduslik uurimisekspeditsioon koos mõnede raadioamatööridega.
+Saar on 57 km<sup>2</sup> suur (mõnedel andmetel 49 km<sup>2</sup>), 935 m kõrge (mõnedel andmetel 780 m) ja [[vulkaan]]ilise tekkega. Saare moodustabki aktiivne vulkaan ja selle nõlvu katvad liustikulised jääväljad (üle 90%) ning järsud merre laskuvad kaljud. Saare [[vulkaan]] on üpris unikaalne, kuna selle kraatris asub pidevalt hõõguv [[laava]]järv. Bouvet jääb [[Kaplinn]]ast 2560 km edelasse ja [[Antarktika]]st, [[Kuninganna Maudi maa]]st 1690 km põhja poole. Saare ümbruse klimaatilised tingimused on väga ebasõbralikud. Siin on pidevalt tugevad tuuled ja tormid, niiskus, udu ja lumetormid. Seetõttu on saart külastatud väga harva ja luhtunud on ka katsed rajada sinna alalist [[Meteoroloogiajaam|meteoroloogiajaama]]. Samuti pole saarel inimesi talvitunud. Alates [[1977]]. aastast on saarel olnud mitu automaatset [[ilmajaam]]a, mis sealses karmis kliimas pole kuigi kaua püsinud. [[2007]]. aasta satelliidifotode põhjal arvatakse, et hävinenud ja merre on paiskunud ka viimane, [[1994]] püstitatud ilmajaam. Saart külastavad aeg-ajalt [[raadioamatöör]]id, kasutades siis tähisega "3Y0E" algavat kutsungit. Ka [[2008]]. aasta algul viibis seal Norra uurimislaev [[Agulhas]] teadusekspeditsiooni ja mõne raadioamatööriga.
-Kuna saar on järskude kaljuste kallastega, siis saab sinna kõige lihtsamalt [[helikopter]]iga seal maandudes.
+Kuna saar on järskude kaljuste kallastega, pääseb sinna kõige lihtsamalt [[helikopter]]iga.
-Saare kaljudel kasvavad mõned [[sammal|samblad]] ja [[samblik]]uliigid ja mõned muud taimed ning rannal võib leida [[pingviin]]e, [[hüljes|hülgeid]] ja [[kotik]]uid, samuti erinevaid merelinde. [[1971]]. aastast on saar koos ümbritseva mereaalaga kuulutatud [[loodusreservaat|loodusreservaadiks]].
+Saare kaljudel kasvavad mõned [[sammal|samblad]], [[samblik]]uliigid ja mõned muud taimed. Rannal võib leida [[pingviin]]e, [[hüljes|hülgeid]] ja [[kotik]]uid, samuti mitmesuguseid merelinde. [[1971]]. aastast on saar koos ümbritseva mereaalaga kuulutatud [[loodusreservaat|loodusreservaadiks]].
-[[19. sajand]]il leiti saare lähedalt ka tema väike kaaslane, mis hävines ilmselt 1895–1896 aastatel toimunud vulkaanipurske tagajärjel.
+[[19. sajand]]il leiti saare lähedalt ka tema väike kaaslane, mis hävines ilmselt aastatel 1895–1896 toimunud vulkaanipurske tagajärjel.
 ==Vaata ka==