India filosoofia: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
| 3. rida: | 3. rida: | ||
Tavapäraselt jagatakse India filosoofilised koolkonnad ([[sanskriti keel]]es ''daršana'') ortodoksseteks (sanskriti ''[[astika]]'') ja mitteortodoksseteks (sanskriti ''nastika'') selle põhjal, kas nad peavad [[veedad|veedasid]] eksimatuks teadmisteallikaks.<ref>"Oxford Dictionary of World Religions", p. 259</ref> Ortodoksseid [[hinduistlik filosoofia|hinduistliku filosoofia]] koolkondi on kuus: [[njaaja]], [[vaišesika]], [[sankhja]], [[jooga]], [[purja mimamsa]] ja [[vedanta]]. Mitteortodokssed ehk heterodokssed on [[džainism]], [[budism]] ja [[materialism|materialistlik]] [[tšarvaka]]. Samas jagab [[Vidyāraṇya]] India filosoofia 16 koolkonda, mille hulka ta loeb ka [[Saiva]] ja [[Raseśvara]].<ref name="cowell">Cowell and Gough, p. xii.</ref> |
Tavapäraselt jagatakse India filosoofilised koolkonnad ([[sanskriti keel]]es ''daršana'') ortodoksseteks (sanskriti ''[[astika]]'') ja mitteortodoksseteks (sanskriti ''nastika'') selle põhjal, kas nad peavad [[veedad|veedasid]] eksimatuks teadmisteallikaks.<ref>"Oxford Dictionary of World Religions", p. 259</ref> Ortodoksseid [[hinduistlik filosoofia|hinduistliku filosoofia]] koolkondi on kuus: [[njaaja]], [[vaišesika]], [[sankhja]], [[jooga]], [[purja mimamsa]] ja [[vedanta]]. Mitteortodokssed ehk heterodokssed on [[džainism]], [[budism]] ja [[materialism|materialistlik]] [[tšarvaka]]. Samas jagab [[Vidyāraṇya]] India filosoofia 16 koolkonda, mille hulka ta loeb ka [[Saiva]] ja [[Raseśvara]].<ref name="cowell">Cowell and Gough, p. xii.</ref> |
||
India filosoofia põhikoolkonnad kujunesid ajavahemikus 1000 eKr kuni meie ajaarvamise esimeste sajanditeni. Kommentaarid ja ümbersõnastused lisandusid kuni 20. sajandini, mil tegutsesid näiteks [[Aurobindo]] ja [[Prabhupada]]. Eri koolkondade võistlus ja segunemine olid kõige tihedamad nende sünniaegadel, eriti 800 eKr kuni 200 pKr. Mõned neist jäid ellu ([[džainism]], [[budism]], [[šivaism]] ja [[advaita]]), teised kadusid või liitusid ([[sankhja]] ja [[ |
India filosoofia põhikoolkonnad kujunesid ajavahemikus 1000 eKr kuni meie ajaarvamise esimeste sajanditeni. Kommentaarid ja ümbersõnastused lisandusid kuni 20. sajandini, mil tegutsesid näiteks [[Aurobindo]] ja [[Prabhupada]]. Eri koolkondade võistlus ja segunemine olid kõige tihedamad nende sünniaegadel, eriti 800 eKr kuni 200 pKr. Mõned neist jäid ellu ([[džainism]], [[budism]], [[šivaism]] ja [[advaita]]), teised kadusid või liitusid ([[sankhja]] ja [[adžiivika]]). |
||
==Viited== |
==Viited== |
||
Redaktsioon: 10. november 2014, kell 19:50
India filosoofiaks nimetatakse India mõttetraditsiooni, mis algas "Upanišadidega". India filosoofi Radhakrishnani järgi on vanimad neist ühtlasi "maailma varaseimad filosoofilised teosed"[1]. Samas on india filosoofia nimetamine filosoofiaks teatud määral tinglik, kuna vahel määratletakse filosoofiat kui distsipliini pelgalt Lääne filosoofilise traditsioonina. Vahel kaldutakse esitama india filosoofiana ka hinduistlikku filosoofiat, mis moodustab vaid osa India filosoofilisest traditsioonist.
Tavapäraselt jagatakse India filosoofilised koolkonnad (sanskriti keeles daršana) ortodoksseteks (sanskriti astika) ja mitteortodoksseteks (sanskriti nastika) selle põhjal, kas nad peavad veedasid eksimatuks teadmisteallikaks.[2] Ortodoksseid hinduistliku filosoofia koolkondi on kuus: njaaja, vaišesika, sankhja, jooga, purja mimamsa ja vedanta. Mitteortodokssed ehk heterodokssed on džainism, budism ja materialistlik tšarvaka. Samas jagab Vidyāraṇya India filosoofia 16 koolkonda, mille hulka ta loeb ka Saiva ja Raseśvara.[3]
India filosoofia põhikoolkonnad kujunesid ajavahemikus 1000 eKr kuni meie ajaarvamise esimeste sajanditeni. Kommentaarid ja ümbersõnastused lisandusid kuni 20. sajandini, mil tegutsesid näiteks Aurobindo ja Prabhupada. Eri koolkondade võistlus ja segunemine olid kõige tihedamad nende sünniaegadel, eriti 800 eKr kuni 200 pKr. Mõned neist jäid ellu (džainism, budism, šivaism ja advaita), teised kadusid või liitusid (sankhja ja adžiivika).