Rütm (muusika): erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''Rütm''' ([[vanakreeka keel|kreeka]] sõnast ''rhythmos'' 'vool, järgnevus') on [[helivältus]]te organiseeritud järgnevus(ehk Madise habe). Rütm näitab ühe [[noot (muusika)|noodi]] ajalist pikkust teise noodi suhtes.
'''Rütm''' ([[vanakreeka keel|kreeka]] sõnast ''rhythmos'' 'vool, järgnevus') on [[helivältus]]te organiseeritud järgnevus(ehk madis on pedenägu
habe). Rütm näitab ühe [[noot (muusika)|noodi]] ajalist pikkust teise noodi suhtes.


Rütm võib olla:
Rütm võib olla:

Redaktsioon: 28. oktoober 2014, kell 14:43

Rütm (kreeka sõnast rhythmos 'vool, järgnevus') on helivältuste organiseeritud järgnevus(ehk madis on pedenägu

habe). Rütm näitab ühe noodi ajalist pikkust teise noodi suhtes.

Rütm võib olla:

  • vaba ehk rubato-rütm (itaalia k rubato - röövitud, riisutud, paljaksvarastatud)
  • modaalne ehk mensuraalne st. mõõdetud, kuid aktsenteerimata (Mensuraalnotatsioon)
  • meetriline ehk aktsenteeritud (kr. metron - mõõt, lad. accentus - rõhk)

Meetrilise rütmiga muusika kuulamisel tajume, et teost läbib mingi keskne vältus, mille suhtes organiseeruvad ülejäänud vältused. Teost läbiva tugivältuse (pulsi) tunnetamine muusikas on seotud inimorganismis endas peituvate korduvate protsessidega (südame tuksumine (pulss) ja hingamine). Meetrilise muusika jälgimisel tajume, et teose tugivältustest (pulsilöökidest) ühed tõusevad esile rõhulisematena kui teised s.t. tugivältused grupeeruvad. Rõhuliste ja rõhutute pulsialade vaheldumine on tavaliselt korrapärane. Niisugust rõhuliste ja rõhutute alade perioodilist kordumist nimetatakse meetrumiks.