Kopter: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 19. oktoober 2014, kell 11:03

Helikopter (ka kopter, kreeka keeles ἕλιξ 'keere, spiraal' + πτερόν 'tiib') on õhust raskem lennuaparaat, mille tõste- ja veojõu tekitab vähemalt üks rõhtasendis (horisotaalselt) pöörlev tiivik.^[1]

Tiivik koosneb pööratavatest (muudetava kohtumisnurga ehk sammuga) labadest.

Eristatakse ühe, kahe ja mitme tiivikuga koptereid. Omakorda ühe tiivikuga kopterid jagunevad sabas asuva tüürpropelleriga kopteriteks ja tiiviku labade otstes paiknevate reaktiivmootoritega kopteriteks. Kui kopteril on kaks tiivikut, siis võivad need asuda teineteise taga, kõrval või kohal. Viimast nimetatakse tandemtiivikuks. Lisaks võivad kopteri kaks lõikuvate tasapindadega tiivikut olla suunalt lahknevate telgedega.^[1] Nelja tiivikuga kopter on kvadrootor. Enamik tänapäeva suuremad helikoptereid on varustatud turbiinmootoriga, väiksemad kolbmootoriga.

Kopter saab õhku tõusta ja maanduda vertikaalselt, ka kohandamata looduslikele platsidele, samuti rippuda õhus koha peal^[1]. Lennusuuna muutmiseks vajalik pöörderaadius on võrreldes lennukiga väga väike ja õhus paigal rippuval kopteril puudub. Kõik see võimaldab kopterit kasutada ehitusel (kopterkraanana), päästeteenistuses, põllumajanduses ja sõjanduses (näiteks dessandid, allveelaevatõrjeoperatsioonid jne.)^[1].

Ajalugu

Esimene helikopterilaadse masina põhimõtte visand omistatakse Leonardo da Vincile. 19. sajandi lõpupoolel tehti mitmeid kohmakaid katseid algeliste lennumasina konstruktsioonidega, millega sai juhitamatult teha mõningaid hüppeid maapinna kohal.

Sõna "helikopter" võttis kasutusele 1861 prantsuse leiutaja Gustave de Ponton d'Amécourt, kes demonstreeris avalikkusele väikest auru jõul töötavat mudelit. Kuigi ta võttis esimesena lennumasinates kasutusele uudse metalli, alumiiniumi, ei suutnud tema mudel maapinnalt õhku tõusta. 15. aprillil 1877 katsetas Itaalia insener Enrico Forlanini veidi üle kolme kilo kaaluvat aurujõul töötavat mudelkopterit. Kopteri rootorid pani pöörlema kahesilindriline aurumootor, mida toitis aurugeneraator. Ungari insener Ján Bahýl (rahvuselt slovakk) ehitas 1901. aastal sisepõlemismootoriga mudel kopteri, see tõusis poole meetri kõrgusele. 5. mail 1905 tõusis see 4 m kõrgusele ja läbis üle 1,5 km.

Esimese lennukõlbliku lennus juhitava helikopteri ehitas 1936. aastal Henrich Focke (1890-1979). Henrich Focke ehitatud helikopter Focke-Wulf Fw 61 -ga saavutati lennukõrgus 3200 m, pikim lend üle 230 km lennukiirusega 120 km/h. Sellegi helikopteri konstruktsioon oli inspireeritud autožirost.

Esimese tänapäeva helikopteri arendas ameeriklane Igor Sikorsky (1880-1972). Aastal 1939 ehitatud Sikorsky VS-300 oli esimene ühe põhirootori ja ühe sabarootoriga helikopter, esmalend 1939. II maailmasõja ajal ehitati Saksamaa esimene lennukõlblik kaks inimest mahutav helikpoter Flettner Fi 282.

Praegu on maailmas levinumad tuntud USA firma Bell (erinevad tüübid kokku ca. 21 000), Sikorsky, Mil ja veel helikopterid.

Kopterimargid

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 Tehnikaleksikon, lk. 136

Välislingid

Kopteri aerodünaamika (inglise keeles)

Mall:Link FA Mall:Link FA Mall:Link GA

[Tehnikaleksikon-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 Tehnikaleksikon, lk. 136

[1]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-[[Pilt:Hélitreuillage cropped.jpg|pisi|Kopter Dauphin päästetöödel]]
+[[Pilt:Hélitreuillage cropped.jpg|pisi|Helikopter Dauphin päästetöödel]]
-'''Kopter''' (ehk '''helikopter''', [[kreeka keel]]es ἕλιξ 'keere, spiraal' + πτερόν 'tiib') on [[õhk|õhust]] raskem lennuaparaat, mille  tõste- ja veojõu tekitab vähemalt üks rõhtasendis pöörlev [[tiivik]].<ref name=Tehnikaleksikon>[[Tehnikaleksikon]], lk. 136</ref>
+'''Helikopter''' (ka kopter, [[kreeka keel]]es ἕλιξ 'keere, spiraal' + πτερόν 'tiib') on [[õhk|õhust]] raskem lennuaparaat, mille  tõste- ja veojõu tekitab vähemalt üks rõhtasendis (horisotaalselt) pöörlev [[tiivik]].<ref name=Tehnikaleksikon>[[Tehnikaleksikon]], lk. 136</ref>
-Tiivik koosneb pööratavatest (muudetava kohtumisnurgaga ehk sammuga) [[laba|labadest]].
+Tiivik koosneb pööratavatest (muudetava kohtumisnurga ehk sammuga) [[laba|labadest]].
-Eristatakse ühe, kahe ja mitme tiivikuga koptereid. Omakorda ühe tiivikuga kopterid jagunevad [[saba]]s asuva [[tüürpropeller]]iga kopteriteks ja tiiviku labade otstes paiknevate [[reaktiivmootor]]itega kopteriteks. Kui kopteril on kaks tiivikut, siis võivad need asuda teineteise taga, kõrval või kohal. Viimast olukorda nimetatakse tandemtiivikuks. Lisaks võivad kopteri kaks lõikuvate tasapindadega tiivikut olla suunalt lahknevate [[telg]]edega., ->.<ref name=Tehnikaleksikon/> Nelja tiivikuga kopter on [[kvadrootor]].
+Eristatakse ühe, kahe ja mitme tiivikuga koptereid. Omakorda ühe tiivikuga kopterid jagunevad [[saba]]s asuva tüürpropelleriga kopteriteks ja tiiviku labade otstes paiknevate [[reaktiivmootor]]itega kopteriteks. Kui kopteril on kaks tiivikut, siis võivad need asuda teineteise taga, kõrval või kohal. Viimast nimetatakse tandemtiivikuks. Lisaks võivad kopteri kaks lõikuvate tasapindadega tiivikut olla suunalt lahknevate [[telg]]edega.<ref name=Tehnikaleksikon/> Nelja tiivikuga kopter on [[kvadrootor]]. Enamik tänapäeva suuremad helikoptereid on varustatud [[turbiinmootor]]iga, väiksemad [[kolbmootor]]iga.
-Kopter saab õhku tõusta ja maanduda vertikaalselt, ka kohandamata looduslikele platsidele, samuti rippuda õhus koha peal<ref name=Tehnikaleksikon/>. Lennusuuna muutmiseks vajalik pöörderaadius on võrreldes [[lennuk]]iga väga väike ja õhus paigal rippuval kopteril puudub. Kõik see võimaldab kopterit kasutada ehitusel ([[kopterkraana]]na), [[päästeteenistus]]es, [[põllumajandus]]es ja [[sõjandus]]es (sealhulgas [[dessant]]ides ja [[allveelaev]]atõrjeoperatsioonides)<ref name=Tehnikaleksikon/>.
+Kopter saab õhku tõusta ja maanduda vertikaalselt, ka kohandamata looduslikele platsidele, samuti rippuda õhus koha peal<ref name=Tehnikaleksikon/>. Lennusuuna muutmiseks vajalik pöörderaadius on võrreldes [[lennuk]]iga väga väike ja õhus paigal rippuval kopteril puudub. Kõik see võimaldab kopterit kasutada ehitusel ([[kopterkraana]]na), [[päästeteenistus]]es, [[põllumajandus]]es ja [[sõjandus]]es (näiteks [[dessant|dessandid]], [[allveelaev]]atõrjeoperatsioonid jne.)<ref name=Tehnikaleksikon/>.
 == Ajalugu ==
-Esimene helikopterilaadse masina visand omistatakse [[Leonardo da Vinci]]le. Tema märkmed lasevad oletada, et ta valmistas väikseid lennumasinate mudeleid, mis ei olnud aga lennuvõimelised.
+Esimene helikopterilaadse masina põhimõtte visand omistatakse [[Leonardo da Vinci]]le. 19. sajandi lõpupoolel tehti mitmeid kohmakaid katseid algeliste lennumasina konstruktsioonidega, millega sai juhitamatult teha mõningaid hüppeid maapinna kohal.
+Sõna "helikopter" võttis kasutusele [[1861]] [[Prantsusmaa|prantsuse]] leiutaja Gustave de Ponton d'Amécourt, kes demonstreeris avalikkusele väikest [[aur]]u jõul töötavat [[mudel]]it. Kuigi ta võttis esimesena lennumasinates kasutusele uudse metalli, [[alumiinium]]i, ei suutnud tema mudel maapinnalt õhku tõusta.
-[[Pilt:Sw-4.jpg|pisi|[[Poola]] kopter PZL SW-4 ([[PZL-Świdnik]])]]
+[[15. aprill]]il [[1877]] katsetas [[Itaalia]] insener Enrico Forlanini veidi üle kolme kilo kaaluvat aurujõul töötavat mudelkopterit. Kopteri rootorid pani pöörlema kahesilindriline aurumootor, mida toitis aurugeneraator.
-[[Pilt:Bell 407 (D-HBEN).jpg|pisi|Kopter Bell 407]]
+Ungari insener Ján Bahýl (rahvuselt slovakk) ehitas 1901. aastal [[sisepõlemismootor]]iga mudel kopteri, see tõusis poole meetri kõrgusele. [[5. mai]]l [[1905]] tõusis see 4 m kõrgusele ja läbis üle 1,5 km.
+Esimese lennukõlbliku lennus juhitava helikopteri ehitas 1936. aastal [[Henrich Focke]] (1890-1979). Henrich Focke ehitatud helikopter Focke-Wulf Fw 61 -ga saavutati lennukõrgus 3200 m, pikim lend üle 230 km lennukiirusega 120 km/h. Sellegi helikopteri konstruktsioon oli inspireeritud [[autožiro]]st.
-Sõna "helikopter" võttis kasutusele [[1861]] [[Prantsusmaa|prantsuse]] leiutaja [[Gustave de Ponton d'Amécourt]], kes demonstreeris avalikkusele väikest [[aur]]u jõul töötavat [[mudel]]it. Kuigi ta võttis esimesena lennumasinates kasutusele uudse metalli, [[alumiinium]]i, ei suutnud tema mudel maapinnalt õhku tõusta.
+Esimese tänapäeva helikopteri arendas ameeriklane [[Igor Sikorsky]] (1880-1972). Aastal 1939 ehitatud Sikorsky   VS-300 oli esimene ühe põhirootori ja ühe sabarootoriga helikopter, esmalend 1939. [[II maailmasõda|II maailmasõja]] ajal ehitati Saksamaa esimene lennukõlblik kaks inimest mahutav helikpoter Flettner Fi 282.
+Praegu on maailmas levinumad tuntud [[USA]] firma Bell (erinevad tüübid kokku ca. 21 000), Sikorsky, Mil ja veel helikopterid.
+[[Pilt:Sw-4.jpg|pisi|[[Poola]] kopter PZL SW-4 ([[PZL-Świdnik]])]]
+[[Pilt:Bell 407 (D-HBEN).jpg|pisi|Helikopter Bell 407]]
-[[15. aprill]]il [[1877]] katsetas Itaalia insener [[Enrico Forlanini]] veidi üle kolme kilo kaaluvat aurujõul töötavat mudelkopterit. Kopteri rootorid pani pöörlema kahesilindriline aurumootor, mida toitis aurupatarei.
-Ungari insener [[Ján Bahýl]] (rahvuselt [[Slovakid|slovakk]]) ehitas 1901. aastal [[sisepõlemismootor]]iga mudel kopteri, see tõusis poole meetri kõrgusele. [[5. mai]]l [[1905]] tõusis see 4 m kõrgusele ja läbis üle 1,5 km.