Erinevus lehekülje "Osoon" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Eemaldatud 12 baiti ,  7 aasta eest
P
Valikulised grammatikaparandused.
P
P (Valikulised grammatikaparandused.)
 
[[Normaaltingimused|Normaaltingimustel]] on osoon sinakas [[gaas]]. Ta [[valguse neeldumine|neelab]] punast [[valgus]]t; samuti neelab ta [[ultraviolettkiirgus]]t. Ultraviolettkiirgust neelab osoon reaktsioonil
O<sub>3</sub> + hγ = O<sub>2</sub> + O, mis on [[pöörduv reaktsioon|pöörduv]], kuid O [[keemiline reaktsioon|reageerides]] [[dihapnik]]uga eraldub [[energia]] [[soojus]]ena, mitte valgusena.
 
Osoon on [[termodünaamiline ebastabiilsus|termodünaamiliselt ebastabiilne]]. Reaktsioonil
2O<sub>3 </sub>= 3O<sub>2</sub> eraldub soojust, kuid madalal [[temperatuur]]il pole see reaktsioon kõrge energiabarjääri tõttu kiire. Vastupidine reaktsioon leiab aset kaudsel teel: kui dihapniku molekul lõhustatakse ultraviolettkiirguse, [[elektrilahendus]]e või muu mõjul, tekib osoon hapniku aatomite reageerides alles jäänudallesjäänud dihapniku molekulidega. Sel viisil tekib osoon nii [[stratosfäär]]is, [[välk|välgu]] mõjul kui ka tehislikes [[osonaator|osoonigeneraator]]ites (mis põhinevad [[elektrivool]]u toimel hapnikule või [[õhk|õhule]]). See reaktsioon ei saa minna lõpuni, sest nii ultraviolettkiirgus kui ka [[elekter]] lõhustavad ka tekkivat osooni, muutes seda tagasi dihapnikuks.
 
Osoon [[keemistemperatuur|kondenseerub temperatuuril]] –112 &deg;[[Celsiuse skaala|C]] siniseks vedelikuks. Et dihapnik kondenseerub alles temperatuuril –183 &deg;C, saab vedeldamisega eraldada puhast osooni, mis [[sulamistemperatuur|külmub temperatuuril]] –192 Celsiuse kraadi&#xB0;C. Ent see on ohtlik: et osooni lagunemine on [[eksotermiline reaktsioon|eksotermiline]], võib see kulgeda [[plahvatus]]ega.
 
Osoon on [[keemiline aktiivsus|keemiliselt aktiivne]] aine ja [[oksüdatsioon|oksüdeerib]] paljusid [[keemiline aine|aineid]]. Ta kahjustab elus[[organism]]e, mõjudes [[söövitus|söövitavalt]] ja [[ärritus|ärritavalt]]. Väikesed osooni kogusedosoonikogused võivad [[inimene|inimestele]] soodsalt mõjuda, sest temaselle kahjulik mõju [[mikroorganism]]idele on tugevam kui on tema kahjulik mõju inimestele.
 
Osooni võimel neelata ultraviolettkiirgust põhineb atmosfääri ülakihtides asuva osooni kaitsev toime [[päike]]selt lähtuva UV-kiirguse vastu.
129 088

muudatust

Navigeerimismenüü