Majoolika: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
P Grammatika |
||
| 4. rida: | 4. rida: | ||
[[Terrakota]]st nõud kastetakse [[tina]]ühendeid sisaldavasse [[glasuur]]i ning dekoreeritakse maalingute ning [[ornamen]]tidega. Tulemuseks on kergelt pärlendav, valge või hiljem sinakas-roheka alusglasuuriga veekindel tarbeese.<ref name="manglus, 2004" /> |
[[Terrakota]]st nõud kastetakse [[tina]]ühendeid sisaldavasse [[glasuur]]i ning dekoreeritakse maalingute ning [[ornamen]]tidega. Tulemuseks on kergelt pärlendav, valge või hiljem sinakas-roheka alusglasuuriga veekindel tarbeese.<ref name="manglus, 2004" /> |
||
Majoolika on saanud nime [[Mallorca]] saare järgi, kuna [[13. sajand]]i [[itaallased]] pidasid seda ekslikult majoolika sünnikoduks.<ref name="manglus, 2004" /> |
Majoolika on saanud nime [[Mallorca]] saare järgi, kuna [[13. sajand]]i [[itaallased]] pidasid seda ekslikult majoolika sünnikoduks.<ref name="manglus, 2004" /> Tegelikkuses leiutasid selle keraamikatehnika [[6. sajand]]il [[araablased]] ning Mallorca oli üks neist sadamatest, kust toodangut [[Euroopa]]sse toodi.<ref name="manglus, 2004" /> Majoolikas kaunistati ajalooliselt vaagnaid, taldrikuid, kanne apteeginõusid, seina- ja põrandaplaate jne.<ref name="manglus, 2004" /> |
||
Eriti kuulsad ja imetletud on [[Valencia]] 13.-14. sajandi [[lüsterglasuur]]idega kaetud esemed.<ref name="teder, 2004" /> [[Maurid]]e loodut eeskujuks võttes arendasid itaallased 15.-16. sajandil välja omapärase Itaalia majoolika tehnika.<ref name="teder, 2004" /> |
Eriti kuulsad ja imetletud on [[Valencia]] 13.-14. sajandi [[lüsterglasuur]]idega kaetud esemed.<ref name="teder, 2004" /> [[Maurid]]e loodut eeskujuks võttes arendasid itaallased 15.-16. sajandil välja omapärase Itaalia majoolika tehnika.<ref name="teder, 2004" /> Kuulsate keskustena kujunesid välja [[Faenza]], [[Firenze]], [[Durante]], [[Casteldurante]], [[Veneetsia]], [[Gubbio]], [[Urbino]], [[Siena]] linnad.<ref name="teder, 2004" /> Dekooris kasutati taimornamentikat, loomamotiivide ja [[arabesk (kunst)|arabeske]], tihti koos nimede, sümbolite ja väljamõeldud vappidega aga ka portreedega.<ref name="manglus, 2004" /> Teine suund oli kujutada erinevaid ajaloo- ja piiblisündmusi. Nn ''istario'''d pandi välja maja puhvetkapil kõrvuti hõbenõude ja [[portselan]]iga. <ref name="teder, 2004" /> |
||
==Viited== |
==Viited== |
||
Redaktsioon: 10. oktoober 2014, kell 17:31
Majoolika on araabia päritolu keraamikatehnika.
Terrakotast nõud kastetakse tinaühendeid sisaldavasse glasuuri ning dekoreeritakse maalingute ning ornamentidega. Tulemuseks on kergelt pärlendav, valge või hiljem sinakas-roheka alusglasuuriga veekindel tarbeese.[1]
Majoolika on saanud nime Mallorca saare järgi, kuna 13. sajandi itaallased pidasid seda ekslikult majoolika sünnikoduks.[1] Tegelikkuses leiutasid selle keraamikatehnika 6. sajandil araablased ning Mallorca oli üks neist sadamatest, kust toodangut Euroopasse toodi.[1] Majoolikas kaunistati ajalooliselt vaagnaid, taldrikuid, kanne apteeginõusid, seina- ja põrandaplaate jne.[1]
Eriti kuulsad ja imetletud on Valencia 13.-14. sajandi lüsterglasuuridega kaetud esemed.[2] Mauride loodut eeskujuks võttes arendasid itaallased 15.-16. sajandil välja omapärase Itaalia majoolika tehnika.[2] Kuulsate keskustena kujunesid välja Faenza, Firenze, Durante, Casteldurante, Veneetsia, Gubbio, Urbino, Siena linnad.[2] Dekooris kasutati taimornamentikat, loomamotiivide ja arabeske, tihti koos nimede, sümbolite ja väljamõeldud vappidega aga ka portreedega.[1] Teine suund oli kujutada erinevaid ajaloo- ja piiblisündmusi. Nn istario'd pandi välja maja puhvetkapil kõrvuti hõbenõude ja portselaniga. [2]
Viited
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Majoolika |