Meeskohus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 15. juuni 2014, kell 11:01

Meeskohus (Manngericht) ehk vasallikohus oli Eestimaal ja Liivimaal tegutsenud kohtuasutus.

Meeskohus arutas algselt ainult vasallide ja rüütlite süütegusid. Kuna maahärra ei saanud kohut mõista vasallide üle, siis süütegude arutamisel esindas Meeskohtunik maahärrat, kaasistujad aga vasallkonda.

Meeskohtu kompetentsi kuulusid esialgu maakonna vabade elanike tsiviilasjad. 1630. aasta reform laiendas meeskohtu pädevust ning meeskohtule anti menetlemiseks esimese instantsina talupoegade kriminaalasjad. Alates 1636. aastast hakkas kohtuliikmeid (meeskohtunik ja kaks kaasistujat) valima kohalik rüütelkond kolmeks aastaks.

Aastatel 1653. ja 1664. anti osa aadlike tsiviilasju ülemmaakohtu kompetentsi. Meeskohtute lahendada jäid piiritülid, võla-, konkursi- ja pärandinõuded, kinnis- ja vallasvarade müügi asjad ning talupoegade ja mitteaadlike kriminaalasjad. Meeskohtute otsused kinnitas ülemmaakohus.

Tallinna ja Riia asehalduskorra ajal, aastatel 1783–1797 tegutsesid meeskohtute asemel kreisikohtud ja alammaakohtud.

Pärast meeskohtute likvideerimist 1889. aastal läksid meeskohtute funktsioonid edasi rahukohtutele ja ringkonnakohtutele.

Eestimaa meeskohtud

Meeskohtud tegutsesid Eestimaal kuni 20. novembrini 1889. aastal

Harju meeskohus (Harrisches Manngericht, Гарриенский мангерихт), 1618–1860
Lääne meeskohus (Wieksches Manngericht, Викский мангерихт), 1634–1890
Viru-Järva meeskohus (Wier- und Jerwisches Manngericht, Вир-Ервенский мангерихт)

Liivimaa meeskohtud

Meeskohtud tegutsesid Vana-Liivimaal kuni 16. sajandi lõpuni, mil nad reformiti maakohtuteks

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 '''Meeskohus''' (''Manngericht'') ehk [[vasallikohus]] oli [[Eestimaa]]l ja [[Liivimaa]]l tegutsenud kohtuasutus.
-Meeskohus arutas algselt ainult [[vasall]]ide ja rüütlite [[süütegu]]si, kuna [[maahärra]] ei saanud kohut mõista vasallide üle, siis süütegude arutamisel esindas Meeskohtunik maahärrat, kaasistujad aga vasallkonda.
+Meeskohus arutas algselt ainult [[vasall]]ide ja rüütlite [[süütegu]]sid. Kuna [[maahärra]] ei saanud kohut mõista vasallide üle, siis süütegude arutamisel esindas Meeskohtunik maahärrat, kaasistujad aga vasallkonda.
-Meeskohtu kompetentsi kuulusid esialgu maakonna vabade elanike tsiviilasjad. 1630. aasta reform laiendas meeskohtu pädevust ning anti meeskohtule menetlemiseks esimese [[instants]]ina [[talupoeg]]ade kriminaalasjad. Alates 1636. aastast hakkas kohtuliikmeid ([[meeskohtunik]] ja kaks kaasistujat) valima kohalik [[rüütelkond]] kolmeks aastaks.
+Meeskohtu kompetentsi kuulusid esialgu maakonna vabade elanike tsiviilasjad. 1630. aasta reform laiendas meeskohtu pädevust ning meeskohtule anti menetlemiseks esimese [[instants]]ina [[talupoeg]]ade kriminaalasjad. Alates 1636. aastast hakkas kohtuliikmeid ([[meeskohtunik]] ja kaks kaasistujat) valima kohalik [[rüütelkond]] kolmeks aastaks.
 Aastatel 1653. ja 1664. anti osa aadlike tsiviilasju [[ülemmaakohus|ülemmaakohtu]] [[kompetents]]i. Meeskohtute lahendada jäid piiritülid, võla-, konkursi- ja pärandinõuded, kinnis- ja vallasvarade müügi asjad ning talupoegade ja mitteaadlike kriminaalasjad. Meeskohtute otsused kinnitas ülemmaakohus.
@@ 9. rida: / 9. rida: @@
 [[Tallinna asehaldurkond|Tallinna]] ja [[Riia asehaldurkond|Riia asehalduskorra]] ajal, aastatel 1783–1797 tegutsesid meeskohtute asemel [[kreisikohus|kreisikohtud]] ja [[alammaakohus|alammaakohtud]].
-Pärast meeskohtute likvideerimist [[1889]]. aastal läksid meeskohtute funktsioonid edasi [[rahukohus|rahukohtute]] ja [[ringkonnakohtus|ringkonnakohtutele]].
+Pärast meeskohtute likvideerimist [[1889]]. aastal läksid meeskohtute funktsioonid edasi [[rahukohus|rahukohtute]]le ja [[ringkonnakohtus|ringkonnakohtutele]].
 ==Eestimaa meeskohtud==