Romulus: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
P Kategooria
PResümee puudub
2. rida: 2. rida:
'''Romulus''' ([[24. märts]] [[771 eKr]] [[Alba Longa]]<ref>[[Eutropius]], ''[[Breviarium historiae Romanae]]'', I, 1.</ref> – 5. juuli<ref>[[Plutarchos]], ''Romuluse elu'', 27, 4.</ref> või 7. juuli [[716 eKr]]<ref>[[Eutropius]], ''[[Breviarium historiae Romanae]]'', I, 1.</ref> [[Rooma]]) oli legendaarne tegelane, [[Remus]]e kaksikvend, kellele [[annaalid]]e pärimus omistab [[Rooma asutamine|Rooma asutamise]] ning [[Rooma riik|Rooma riigi]] põhiliste poliitiliste institutsioonid rajamise ning kes annaalide pärimuse järgi oli esimene [[Vana-Rooma kuningas]] ja kelle nimest annaalide pärimuse järgi pärineb [[Rooma]] nimi.<ref>[[Giovanni Geraci]], [[Arnaldo Marcone]]. ''Storia romana'', lk 19, 2004.</ref><ref>[[Eutropius]], ''[[Breviarium historiae Romanae]]'', I, 1.</ref> Tema ajaloolisuse üle on uurijad alates 19. sajandi algusest vaielnud.
'''Romulus''' ([[24. märts]] [[771 eKr]] [[Alba Longa]]<ref>[[Eutropius]], ''[[Breviarium historiae Romanae]]'', I, 1.</ref> – 5. juuli<ref>[[Plutarchos]], ''Romuluse elu'', 27, 4.</ref> või 7. juuli [[716 eKr]]<ref>[[Eutropius]], ''[[Breviarium historiae Romanae]]'', I, 1.</ref> [[Rooma]]) oli legendaarne tegelane, [[Remus]]e kaksikvend, kellele [[annaalid]]e pärimus omistab [[Rooma asutamine|Rooma asutamise]] ning [[Rooma riik|Rooma riigi]] põhiliste poliitiliste institutsioonid rajamise ning kes annaalide pärimuse järgi oli esimene [[Vana-Rooma kuningas]] ja kelle nimest annaalide pärimuse järgi pärineb [[Rooma]] nimi.<ref>[[Giovanni Geraci]], [[Arnaldo Marcone]]. ''Storia romana'', lk 19, 2004.</ref><ref>[[Eutropius]], ''[[Breviarium historiae Romanae]]'', I, 1.</ref> Tema ajaloolisuse üle on uurijad alates 19. sajandi algusest vaielnud.


Pärimuse järgi asutas [[latiinid|latiini]] päritolu Romulus, jumal [[Mars]]i ja [[Rhea Silvia]], [[Alba Longa]] kuninga [[Numitor]]i tütre poeg<ref>[[Eutropius]], ''[[Breviarium historiae Romanae]]'', I, 1.</ref>, märkides maha selle pühad piirid<ref>[[Florus]], ''[[Epitome rerum Romanarum]]'', I, 1.1.</ref> (''[[pomerium]]''), [[21. aprill]]il [[753 eKr]].<ref name="LivioI,7">[[Titus Livius]]'', ''[[Ab urbe condita libri]]'', I, 7.</ref> Seoses sellega tappis ta oma kaksikvenna [[Remus]]e, kes oli pühast piirist relvis üle astunud<ref name="LivioI,7"/>. Kui [[Palatinuse küngas|Palatinuse künkale]] oli linn rajatud, kutsus Romulus oma linna kurjategijaid, põgenenud orje, pagendatuid ja teisi heidikuid, tõotades neile varjupaika. Nõnda asustas Romulus viis [[Rooma seitse küngast|Rooma seitsmest künkast]]. Hiljem röövisid noored roomlased Romuluse nõuandel endale naised, kes olid pärit [[sabiinid]]ega asustatud naaberlinnast [[Cures]]est, ([[sabiinitaride röövimine]]). See tõi kaasa sõda, mis lõppes rahulepinguga, mille järgi sabiinid võisid elama asuda naabruses [[Quirinalise küngas|Quirinalise künkal]]. Sabiinide kuningas [[Titus Tatius]] jagas viis aastat Romulusega võimu.<ref name="Plutarco23,1-3">[[Plutarchos]]. ''Vita di Romolo'', 23, 1–3.</ref><ref name="StraboneItaliaV3.7">[[Strabon]], ''[[Geōgraphika]]'', V, 3,7.</ref>
Pärimuse järgi asutas [[latiinid|latiini]] päritolu Romulus, jumal [[Mars]]i ja [[Rhea Silvia]], [[Alba Longa]] kuninga [[Numitor]]i tütre poeg<ref>[[Eutropius]], ''[[Breviarium historiae Romanae]]'', I, 1.</ref>, märkides maha selle pühad piirid<ref>[[Florus]], ''[[Epitome rerum Romanarum]]'', I, 1.1.</ref> (''[[pomerium]]''), [[21. aprill]]il [[753 eKr]].<ref name="LivioI,7">[[Titus Livius]]'', ''[[Ab urbe condita libri]]'', I, 7.</ref> Seoses sellega tappis ta oma kaksikvenna [[Remus]]e, kes oli pühast piirist relvis üle astunud<ref name="LivioI,7"/>. Kui [[Palatinuse küngas|Palatinuse künkale]] oli linn rajatud, kutsus Romulus oma linna kurjategijaid, põgenenud orje, pagendatuid ja teisi heidikuid, tõotades neile varjupaika. Nõnda asustas Romulus viis [[Rooma seitse küngast|Rooma seitsmest künkast]]. Hiljem röövisid noored roomlased Romuluse nõuandel endale naised, kes olid pärit [[sabiinid]]ega asustatud naaberlinnast [[Cures]]est, ([[sabiinitaride röövimine]]). See tõi kaasa sõja, mis lõppes rahulepinguga, mille järgi sabiinid võisid elama asuda naabruses [[Quirinalise küngas|Quirinalise künkal]]. Sabiinide kuningas [[Titus Tatius]] jagas viis aastat Romulusega võimu.<ref name="Plutarco23,1-3">[[Plutarchos]]. ''Vita di Romolo'', 23, 1–3.</ref><ref name="StraboneItaliaV3.7">[[Strabon]], ''[[Geōgraphika]]'', V, 3,7.</ref>


Romulus jaotas rahva võitlusvõimelisteks ja võitlusvõimetuteks. Ta moodustas suursugusematest linlastest [[Senat]]i, mille liikmete järeltulijatest kujunes [[vabariigi ajastu]] Rooma riigi eliit. Romulus asutas ka [[kuriaatsed komiitsid]], kellele ta andis ülesandeks muu hulgas seaduste ratifitseerimise. Romulus pidas ka vallutussõdu. Ta jagas Rooma tollase rahvastiku kolmeks [[triibus (Vana-Rooma)|triibus]]eks: ''[[Tities]]'', ''[[Ramnes]]'' ja ''[[Luceres]]''. Igaüks neist jagunes kümneks [[kuuria]]ks. Iga kuuria pidi ohu korral Rooma sõjaväkke välja panema sada jalaväelast ja kümme ratsaväelast, nii et kokku saadi 3000 jalaväelast ja 300 ratsaväelast.<ref name="LivioI,7">[[Titus Livius]]'', ''[[Ab urbe condita libri]]'', I, 13.</ref> Triibuste liikmete järeltulijatest said [[patriitsid]]. Legendi järgi võeti Romulus pärast 40 aastat kestnud valitsemist ühe tormi ajal taevasse. Tema enda soovil austati teda pärast surma jumal [[Quirinus]]ena. See oli sabiinide jumal, keda austati Quirinalise künkal.<ref>[[Plutarchos]], ''Romuluse elu'', 27–29; [[Titius Livius]], ''[[Ab urbe condita libri]]'', I, 15.</ref><ref>[[Florus]], ''[[Epitome rerum Romanarum]]'',, I, 1.16–18.</ref>
Romulus jaotas rahva võitlusvõimelisteks ja võitlusvõimetuteks. Ta moodustas suursugusematest linlastest [[Senat]]i, mille liikmete järeltulijatest kujunes [[vabariigi ajastu]] Rooma riigi eliit. Romulus asutas ka [[kuriaatsed komiitsid]], kellele ta andis ülesandeks muu hulgas seaduste ratifitseerimise. Romulus pidas ka vallutussõdu. Ta jagas Rooma tollase rahvastiku kolmeks [[triibus (Vana-Rooma)|triibus]]eks: ''[[Tities]]'', ''[[Ramnes]]'' ja ''[[Luceres]]''. Igaüks neist jagunes kümneks [[kuuria]]ks. Iga kuuria pidi ohu korral Rooma sõjaväkke välja panema sada jalaväelast ja kümme ratsaväelast, nii et kokku saadi 3000 jalaväelast ja 300 ratsaväelast.<ref name="LivioI,7">[[Titus Livius]]'', ''[[Ab urbe condita libri]]'', I, 13.</ref> Triibuste liikmete järeltulijatest said [[patriitsid]]. Legendi järgi võeti Romulus pärast 40 aastat kestnud valitsemist ühe tormi ajal taevasse. Tema enda soovil austati teda pärast surma jumal [[Quirinus]]ena. See oli sabiinide jumal, keda austati Quirinalise künkal.<ref>[[Plutarchos]], ''Romuluse elu'', 27–29; [[Titius Livius]], ''[[Ab urbe condita libri]]'', I, 15.</ref><ref>[[Florus]], ''[[Epitome rerum Romanarum]]'',, I, 1.16–18.</ref>
8. rida: 8. rida:
== Legend ==
== Legend ==
===Päritolu===
===Päritolu===
Legendi järgi oli Romuluse ja [[Remus]]e isa jumal [[Mars]] ja nende ema oli [[vestaal]] [[Rhea Silvia]], [[Alba Longa]] kuninga [[Numitor]]i, [[Aineias]]e otsese järeltulija tütar.<ref name="StraboneItaliaV3.2">[[Strabon]], ''[[Geōgraphika]]'', V, 3,2.</ref> Seega pärines Romulus ema poolt Alba Longa kuningate soost. [[Plutarchos]] jutustab, et keegi [[Lucius Taruntius]], matemaatik, astroloog ja [[Marcus Terentius Varro]] (teose "[[De lingua Latina]]" autori) sõber arvutas välja kaksikute [[eostamine|eostamise]] ja sünni täpse kuupäeva (24. juuni [[772 eKr]]) ja 24. märts [[771 eKr]]).<ref>Plutarchos, ''Romuluse elu'', 12, 3–5.</ref><ref>[[Eutropius]], ''[[Breviarium historiae Romanae]]'', I, 1.</ref>
Legendi järgi oli Romuluse ja [[Remus]]e isa jumal [[Mars]] ja nende ema oli [[vestaal]] [[Rhea Silvia]], [[Alba Longa]] kuninga [[Numitor]]i, [[Aineias]]e otsese järeltulija tütar.<ref name="StraboneItaliaV3.2">[[Strabon]], ''[[Geōgraphika]]'', V, 3,2.</ref> Seega pärines Romulus ema poolt Alba Longa kuningate soost. [[Plutarchos]] jutustab, et keegi [[Lucius Taruntius]], matemaatik, astroloog ja [[Marcus Terentius Varro]] (teose "[[De lingua Latina]]" autori) sõber arvutas välja kaksikute [[eostamine|eostamise]] ja sünni täpse kuupäeva (24. juuni [[772 eKr]] ja 24. märts [[771 eKr]]).<ref>Plutarchos, ''Romuluse elu'', 12, 3–5.</ref><ref>[[Eutropius]], ''[[Breviarium historiae Romanae]]'', I, 1.</ref>


Pärast [[Trooja]]st põgenemist jõudis Aineias [[Latium]]i. Seal võttis teda vastu kuningas [[Latinus]], kes tutvustas talle oma tütart [[Lavinia]]t. Aineias armus Laviniasse, aga Lavinia oli juba lubatud [[rutulid (Itaalia)|rutulite]] kuningale [[Turnus]]ele.<ref name="StraboneItaliaV3.2"/> Latinus kuulas Aineiase ära, kuid kartes Turnuse kättemaksu, ei võtnud ta Aineiase kosimist vastu.
Pärast [[Trooja]]st põgenemist jõudis Aineias [[Latium]]i. Seal võttis teda vastu kuningas [[Latinus]], kes tutvustas talle oma tütart [[Lavinia]]t. Aineias armus Laviniasse, aga Lavinia oli juba lubatud [[rutulid (Itaalia)|rutulite]] kuningale [[Turnus]]ele.<ref name="StraboneItaliaV3.2"/> Latinus kuulas Aineiase ära, kuid kartes Turnuse kättemaksu, ei võtnud ta Aineiase kosimist vastu.
15. rida: 15. rida:


==Viited==
==Viited==
{{viited}}
{{viited|2}}

{{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=–|järgnev=[[Numa Pompilius Pomponis]]|aeg=753–715 eKr|nimi=[[Vana-Rooma kuningate loend|Vana-Rooma kuningas]]}}
{{lõpp}}


[[Kategooria:Vanarooma mütoloogia]]
[[Kategooria:Vanarooma mütoloogia]]

Redaktsioon: 21. aprill 2014, kell 03:10

Lupa Capitolina, emahunt imetab Romulust ja Remust, detail. Pronks. Etruski skulptuur, 5. sajand eKr. Kaksikud on 15. sajandi lisandus.

Romulus (24. märts 771 eKr Alba Longa[1] – 5. juuli[2] või 7. juuli 716 eKr[3] Rooma) oli legendaarne tegelane, Remuse kaksikvend, kellele annaalide pärimus omistab Rooma asutamise ning Rooma riigi põhiliste poliitiliste institutsioonid rajamise ning kes annaalide pärimuse järgi oli esimene Vana-Rooma kuningas ja kelle nimest annaalide pärimuse järgi pärineb Rooma nimi.[4][5] Tema ajaloolisuse üle on uurijad alates 19. sajandi algusest vaielnud.

Pärimuse järgi asutas latiini päritolu Romulus, jumal Marsi ja Rhea Silvia, Alba Longa kuninga Numitori tütre poeg[6], märkides maha selle pühad piirid[7] (pomerium), 21. aprillil 753 eKr.[8] Seoses sellega tappis ta oma kaksikvenna Remuse, kes oli pühast piirist relvis üle astunud[8]. Kui Palatinuse künkale oli linn rajatud, kutsus Romulus oma linna kurjategijaid, põgenenud orje, pagendatuid ja teisi heidikuid, tõotades neile varjupaika. Nõnda asustas Romulus viis Rooma seitsmest künkast. Hiljem röövisid noored roomlased Romuluse nõuandel endale naised, kes olid pärit sabiinidega asustatud naaberlinnast Curesest, (sabiinitaride röövimine). See tõi kaasa sõja, mis lõppes rahulepinguga, mille järgi sabiinid võisid elama asuda naabruses Quirinalise künkal. Sabiinide kuningas Titus Tatius jagas viis aastat Romulusega võimu.[9][10]

Romulus jaotas rahva võitlusvõimelisteks ja võitlusvõimetuteks. Ta moodustas suursugusematest linlastest Senati, mille liikmete järeltulijatest kujunes vabariigi ajastu Rooma riigi eliit. Romulus asutas ka kuriaatsed komiitsid, kellele ta andis ülesandeks muu hulgas seaduste ratifitseerimise. Romulus pidas ka vallutussõdu. Ta jagas Rooma tollase rahvastiku kolmeks triibuseks: Tities, Ramnes ja Luceres. Igaüks neist jagunes kümneks kuuriaks. Iga kuuria pidi ohu korral Rooma sõjaväkke välja panema sada jalaväelast ja kümme ratsaväelast, nii et kokku saadi 3000 jalaväelast ja 300 ratsaväelast.[8] Triibuste liikmete järeltulijatest said patriitsid. Legendi järgi võeti Romulus pärast 40 aastat kestnud valitsemist ühe tormi ajal taevasse. Tema enda soovil austati teda pärast surma jumal Quirinusena. See oli sabiinide jumal, keda austati Quirinalise künkal.[11][12]

Legend

Päritolu

Legendi järgi oli Romuluse ja Remuse isa jumal Mars ja nende ema oli vestaal Rhea Silvia, Alba Longa kuninga Numitori, Aineiase otsese järeltulija tütar.[13] Seega pärines Romulus ema poolt Alba Longa kuningate soost. Plutarchos jutustab, et keegi Lucius Taruntius, matemaatik, astroloog ja Marcus Terentius Varro (teose "De lingua Latina" autori) sõber arvutas välja kaksikute eostamise ja sünni täpse kuupäeva (24. juuni 772 eKr ja 24. märts 771 eKr).[14][15]

Pärast Troojast põgenemist jõudis Aineias Latiumi. Seal võttis teda vastu kuningas Latinus, kes tutvustas talle oma tütart Laviniat. Aineias armus Laviniasse, aga Lavinia oli juba lubatud rutulite kuningale Turnusele.[13] Latinus kuulas Aineiase ära, kuid kartes Turnuse kättemaksu, ei võtnud ta Aineiase kosimist vastu.

Viited

  1. ↑ Eutropius, Breviarium historiae Romanae, I, 1.
  2. ↑ Plutarchos, Romuluse elu, 27, 4.
  3. ↑ Eutropius, Breviarium historiae Romanae, I, 1.
  4. ↑ Giovanni Geraci, Arnaldo Marcone. Storia romana, lk 19, 2004.
  5. ↑ Eutropius, Breviarium historiae Romanae, I, 1.
  6. ↑ Eutropius, Breviarium historiae Romanae, I, 1.
  7. ↑ Florus, Epitome rerum Romanarum, I, 1.1.
  8. ↑ 8,0 8,1 8,2 Titus Livius, Ab urbe condita libri, I, 7. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt; nime "LivioI,7" on määratud mitu korda erineva sisuga.
  9. ↑ Plutarchos. Vita di Romolo, 23, 1–3.
  10. ↑ Strabon, Geōgraphika, V, 3,7.
  11. ↑ Plutarchos, Romuluse elu, 27–29; Titius Livius, Ab urbe condita libri, I, 15.
  12. ↑ Florus, Epitome rerum Romanarum,, I, 1.16–18.
  13. ↑ 13,0 13,1 Strabon, Geōgraphika, V, 3,2.
  14. ↑ Plutarchos, Romuluse elu, 12, 3–5.
  15. ↑ Eutropius, Breviarium historiae Romanae, I, 1.
Eelnev
– 		Vana-Rooma kuningas
753–715 eKr 		Järgnev
Numa Pompilius Pomponis

Mall:Link GA

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Romulus&oldid=3895550"