Rooma seitse küngast

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Seitset küngast kujutav Rooma kaart

Rooma seitse küngast (itaalia keeles Sette colli di Roma, ladina keeles Septem montes Romae) on Tevere jõest idas asuvad künkad, mis moodustavad Rooma geograafilise keskpunkti, asudes muistse linna Serviuse müüriga piiratud osas.

Seitse küngast on:[1]

Seitsme künka hulka ei loeta aga jõest loodes asuvat Vatikani küngast (ladina keeles Collis Vaticanus), jõest põhja pool asuvat Pinciuse küngast (ladina keeles Mons Pincius) ja jõest läänes asuvat Janiculumi küngast (ladina keeles Ianiculum).

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Legendi järgi asutas Romulus algse linna Palatinuse künkale. Mainitud seitsmel künkal elasid esialgu väikesed omavahel ühendamata kogukonnad, mis ei moodustanud ühtset Rooma linna. Seitsme künka asukad osalesid hiljem religioossetel mängudel, mis rahvarühmasid lähendama hakkas. Seega tekkis Rooma linn ühtse rühmana toimivatest eraldiseisvatest kogukondadest, kes hakkasid nendevahelisi soiseid orgusid kuivendama ja foorumiteks muutma. 4. sajandil eKr ehitati seitsme künka kaitseks ka Serviuse müür.

Seitsmest künkast viis (Aventinuse, Caeliuse, Esquilinuse, Kvirinaali ja Viminalise künkad) on tänases Roomas täidetud monumentide, hoonete ja parkidega. Kapitooliumi künkal asub nüüd Rooma raekoda ja Palatinuse küngas on osa linna peamisest arheoloogilisest piirkonnast.

Kui hiljem rajati Konstantinoopoli linn, väideti, et ka see asub sarnaselt Roomaga seitsmel künkal.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Heiken, Grant, Funiciello, Renato ja de Rita, Donatella. "The Seven Hills of Rome: A Geological Tour of the Eternal City". Peatükk 11 ("Field Trips in and Around Rome"), lk 174. Princeton University Press, ISBN 9780691130385.