Leo Leesment: erinevus redaktsioonide vahel
| 4. rida: | 4. rida: | ||
== Elukäik == |
== Elukäik == |
||
Leesment oli aastatel 1918–1920 [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] ja aastatel 1920–1921 Tallinna Merekindluste ohvitser [[Aegna]]l. 1921. aastal astus ta vabakuulajana [[Tartu ülikool]]i. Lõpetanud järgmisel aastal eksternina [[Hugo Treffneri Gümnaasium]]i, sai tast [[Tartu ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonna]] üliõpilane.<ref name="Piirimäe 2007" /> Aastal 1926 sai õigusteaduse magistriks ja aastal 1931 doktoriks. Aastatel 1925–1932 oli ta Tartu ülikooli teaduslik stipendiaat kodumaal, [[Austria]]s ja [[Prantsusmaa]]l. 1928. aastal sai ta Tartu ülikooli õppejõuks, 1934. aastal Eesimaa õiguse eradotsendiks ning 1935. aastal tsiviilõiguse dotsendiks ja 1938. aastal erakorraliseks professoriks.<ref name="EBLTK" /> |
Leesment oli aastatel 1918–1920 [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] ja aastatel 1920–1921 Tallinna Merekindluste ohvitser [[Aegna]]l. 1921. aastal astus ta vabakuulajana [[Tartu ülikool]]i. Lõpetanud järgmisel aastal eksternina [[Hugo Treffneri Gümnaasium]]i, sai tast [[Tartu ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonna]] üliõpilane.<ref name="Piirimäe 2007" /> Aastal 1926 sai õigusteaduse magistriks ja aastal 1931 doktoriks. Aastatel 1925–1932 oli ta Tartu ülikooli teaduslik stipendiaat kodumaal, [[Austria]]s ja [[Prantsusmaa]]l. 1928. aastal sai ta Tartu ülikooli õppejõuks, 1934. aastal Eesimaa õiguse eradotsendiks ning 1935. aastal tsiviilõiguse dotsendiks ja 1938. aastal erakorraliseks professoriks.<ref name="EBLTK" /> 1934. aastal oli ta Tartu [[Konstantin Päts]]i Riigivanemaks valimise komitee juhatuse liige<ref>Uusi K. Pätsi komiteesid. Vaba Maa, 3. märts 1934, nr. 52, lk. 1.</ref>. |
||
Maailmasõja ajal sai ta kriminaalõiguse professoriks, kuid kaotas koha sõja lõppedes. 1950. aastal pidi ta loobuma ka dotsendikohast.<ref name="Rand 2002" /> Seoses võimude kavaga kõrvaldada rahvuslik haritlaskond, arreteeriti Leesment 1951. aasta aprillis ja 1956. aasta juunini oli ta Irkutski oblastis [[Tšunski rajoon]]is vangilaagris.<ref name="Piirimäe 2007" /> Vabanemise järel sai ta ülikoolis vanemlaborandi koha ja õppeülesandena juhendas esimese kursuse üliõpilasi, kuni surmani oli selles staatuses TRÜ riigi- ja õiguse ajaloo ja -teooria kateedris ning 1957. aastast töötas [[Tartu ülikooli raamatukogu|ülikooli raamatukogus]]. Järgmisel aastal sai Leesment vastavatud käsikirjade ja haruldaste raamatute osakonna juhatajaks, selles ametis oli ta 1965. aastani.<ref name="Rand 2002" /> |
Maailmasõja ajal sai ta kriminaalõiguse professoriks, kuid kaotas koha sõja lõppedes. 1950. aastal pidi ta loobuma ka dotsendikohast.<ref name="Rand 2002" /> Seoses võimude kavaga kõrvaldada rahvuslik haritlaskond, arreteeriti Leesment 1951. aasta aprillis ja 1956. aasta juunini oli ta Irkutski oblastis [[Tšunski rajoon]]is vangilaagris.<ref name="Piirimäe 2007" /> Vabanemise järel sai ta ülikoolis vanemlaborandi koha ja õppeülesandena juhendas esimese kursuse üliõpilasi, kuni surmani oli selles staatuses TRÜ riigi- ja õiguse ajaloo ja -teooria kateedris ning 1957. aastast töötas [[Tartu ülikooli raamatukogu|ülikooli raamatukogus]]. Järgmisel aastal sai Leesment vastavatud käsikirjade ja haruldaste raamatute osakonna juhatajaks, selles ametis oli ta 1965. aastani.<ref name="Rand 2002" /> |
||
Redaktsioon: 17. oktoober 2013, kell 00:50
Leo-Johann Leesment (4/17. aprill 1902 Riia – 16. jaanuar 1986 Tartu) oli eesti õigusteadlane.
Elukäik
Leesment oli aastatel 1918–1920 Vabadussõjas ja aastatel 1920–1921 Tallinna Merekindluste ohvitser Aegnal. 1921. aastal astus ta vabakuulajana Tartu ülikooli. Lõpetanud järgmisel aastal eksternina Hugo Treffneri Gümnaasiumi, sai tast õigusteaduskonna üliõpilane.[1] Aastal 1926 sai õigusteaduse magistriks ja aastal 1931 doktoriks. Aastatel 1925–1932 oli ta Tartu ülikooli teaduslik stipendiaat kodumaal, Austrias ja Prantsusmaal. 1928. aastal sai ta Tartu ülikooli õppejõuks, 1934. aastal Eesimaa õiguse eradotsendiks ning 1935. aastal tsiviilõiguse dotsendiks ja 1938. aastal erakorraliseks professoriks.[2] 1934. aastal oli ta Tartu Konstantin Pätsi Riigivanemaks valimise komitee juhatuse liige[3].
Maailmasõja ajal sai ta kriminaalõiguse professoriks, kuid kaotas koha sõja lõppedes. 1950. aastal pidi ta loobuma ka dotsendikohast.[4] Seoses võimude kavaga kõrvaldada rahvuslik haritlaskond, arreteeriti Leesment 1951. aasta aprillis ja 1956. aasta juunini oli ta Irkutski oblastis Tšunski rajoonis vangilaagris.[1] Vabanemise järel sai ta ülikoolis vanemlaborandi koha ja õppeülesandena juhendas esimese kursuse üliõpilasi, kuni surmani oli selles staatuses TRÜ riigi- ja õiguse ajaloo ja -teooria kateedris ning 1957. aastast töötas ülikooli raamatukogus. Järgmisel aastal sai Leesment vastavatud käsikirjade ja haruldaste raamatute osakonna juhatajaks, selles ametis oli ta 1965. aastani.[4]
Isiklikku
Tema isa oli advokaat ja Pärnu linnapea Jaan Leesment, onu Hans Leesment oli meditsiiniteenistuse kindralmajor ja arst.
Viited
- ↑ 1,0 1,1 Piirimäe, H., 2007. Leo Leesment – Tartu Ülikooli õigusteaduse professor ja orientalist. Tuna, 1: 137–138.
- ↑ Räägo, R., 1940. Eesti biograafilise leksikoni täiendusköide. Tartu: Loodus, lk 168–169.
- ↑ Uusi K. Pätsi komiteesid. Vaba Maa, 3. märts 1934, nr. 52, lk. 1.
- ↑ 4,0 4,1 Rand, M., 2002. Leo Leesment 100. Kogumikus: Ermel, M. (toimetaja). TÜR aastaraamat 2002, lk 120–122.
Välislingid
- Leo Leesment Eesti biograafilises andmebaasis ISIK