Filmilint: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 24. juuni 2013, kell 14:24

Filmilint ehk film on fotograafias ja filmide tegemiseks kasutatav õhuke elastne lint. Eristatakse mustvalgeid ja värvilisi positiiv- ja negatiivfilme ning värvilisi pöördfilme.

Filmilindi alus on õhuke läbipaistev elastne lint, mida nimetatakse põhimikuks ja mis oli esialgu valmistatud nitrotselluloosist, tänapäeval atsetüültselluloosist või polüestrist. Põhimik on kaetud valgustundliku kihiga, mida nimetatakse emulsiooniks.

Filme toodetakse eri riikides erinevate standardite järgi (GOST, DIN, ASA, ISO).

Enamlevinud filmilintide laiused on 8, 2×8, 16, 35, 60 ja 70 mm. Fotograafias kasutatakse tavaliselt 35 ja 60 mm laiusi filme ning tasafilmi ehk fotoplaate mõõtudes 9×12, 10×15, 13×18, 18×24, 24×30 ja 30×40. Tasafilm on kasutusel ka meditsiinis, röntgenipiltide tegemisel.

Fotoaparaadis või filmikaameras säritatud (valgustatud) ja hiljem laboratooriumis keemiliselt töödeldud filmilinti nimetatakse ilmutatud negatiiv- või positiivfilmiks ehk diapositiivfilmiks ehk slaidifilmiks sõltuvalt filmi lähtematerjalist.

Pöördfilmi erimenetlus võimaldab sama filmimaterjali nii ilmutada negatiivfilmiks kui pöörata positiivfilmiks. Diapositiivfilmide filmimaterjal on tavaliselt pöördfilm.

Filmilint on tavaliselt ühest või mõlemast äärisest perforeeritud, kuid toodetakse ka perforeerimata filmilinte (60 mm). Kinotööstuses lisatakse perforatsiooniaukude ja kaadri vahele jäävale alale heliribad.

Ajalugu

Esimesena hakkas läbipaistvat ja painduvat filmilinti tootma Eastman Kodak 1889. See oli valmistatud tselluloidist. Samal aastal valmistas Kodak esimesed fotograafilised filmid. Nendes ei vahetunud kaadrid automaatselt, vaid neid tuli ükshaaval eraldi vahetada.

Thomas Henry Blair oli Kodaki esimene konkurent. Blair hakkas filmilinti tootma 1891. 5 aasta jooksul varustas Blair filmilindiga ka Thomas Alva Edisoni tema eksperimentides kinetoskoobiga. Patendivaidluste tõttu kolis Blair 1893 Suurbritanniasse ja jätkas tegevust seal, varustades filmilindiga Euroopa filminduse pioneere, sealhulgas vendasid Lumiere'e.

Alates 1895 tootis Kodak filmirulle, kus oli 20 m filmilinti, aga Blair 23 m pikkuse filmilindiga filmirulle. Praktiliseks kasutamiseks jäid need kiiresti lühikeseks. American Mutoscope and Biograph hakkas 1899 tootma filmirulle, milles oli 300 m filmilinti.

Katseid toota filmilinti värvifilmi jaoks hakati tegema juba 19. sajandi lõpus, aga müügiks hakati seda tootma alles 1908. Laiatarbekaubaks muutus see alles siis, kui Kodak tõi 1935 turule 16 mm ja 1936 8 mm filmilindi Kodachrome.

Vaata ka

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
+[[Pilt:FilmStrip.jpg|pisi|Filmilint]]
-{{keeletoimeta}}
+'''Filmilint''' ehk '''film''' on [[fotograafia]]s ja [[film]]ide tegemiseks kasutatav õhuke elastne lint. Eristatakse mustvalgeid ja värvilisi [[positiivfilm|positiiv-]] ja [[negatiivfilm]]e ning värvilisi [[pöördfilm]]e.
-[[Pilt:FilmStrip.jpg|thumb|Filmilint]]
-'''Filmilint''' ehk '''film''' on [[fotograafia]]s ja [[film]]ide tegemiseks kasutatav õhuke elastne lint. Eristatakse mustvalgeid ja värvilisi [[positiivfilm|positiiv-]] ning [[negatiivfilm]]e ning värvilisi [[pöördfilm]]e.
-Filmilindi alus on õhuke, läbipaistev elastne lint mida nimetatakse põhimikuks ja mis oli esialgu valmistatud [[nitrotselluloos]]ist, tänapäeval  [[atsetüültselluloosist]] või polüestrist. Põhimik on kaetud [[valgustundlik kiht|valgustundliku kihiga]] mida nimetatakse emulsiooniks.
+Filmilindi alus on õhuke läbipaistev elastne lint, mida nimetatakse põhimikuks ja mis oli esialgu valmistatud [[nitrotselluloos]]ist, tänapäeval [[atsetüültselluloosist]] või [[polüester|polüestrist]]. Põhimik on kaetud [[valgustundlik kiht|valgustundliku kihiga]], mida nimetatakse [[emulsioon]]iks.
-Filme toodetakse eri riikides erineva sihtotstarbega ja erineva valgustundlikusega vastava riigis kehtivale standardile ([[GOST]], [[DIN]], [[ASA]] või [[ISO]]).
+Filme toodetakse eri riikides erinevate [[standard]]ite järgi ([[GOST]], [[DIN]], [[ASA]], [[ISO]]).
-Enamlevinud filmilintide laiused on 8, 2 x 8, 16, 35, 60 ja 70 mm. Fotograafias kasutatakse tavaliselt 35 ja 60 mm filme ning tasafilmi ehk fotoplaate mõõtudes 9x12, 10x15, 13x18, 18x24, 24x30 ja 30x40. Tasafilm on kasutusel ka meditsiinis, röntgenipiltide tegemisel.
+Enamlevinud filmilintide laiused on 8, 2×8, 16, 35, 60 ja 70 mm. Fotograafias kasutatakse tavaliselt 35 ja 60 mm laiusi filme ning tasafilmi ehk fotoplaate mõõtudes 9×12, 10×15, 13×18, 18×24, 24×30 ja 30×40. Tasafilm on kasutusel ka [[meditsiin]]is, [[röntgenipilt]]ide tegemisel.
-Fotoaparaadis või filmikaameras [[säritus|säritatud]] (valgustatud) ja hiljem [[laboratoorium]]is keemiliselt töödeldud filmilinti nimetatakse ilmutatud [[negatiivfilm]]iks või [[positiivfilm]]iks ehk [[diapositiivfilm]]iks sõltuvalt filmi lähtematerjalist.
+Fotoaparaadis või filmikaameras [[säritus|säritatud]] (valgustatud) ja hiljem [[laboratoorium]]is keemiliselt töödeldud filmilinti nimetatakse [[ilmutamine|ilmutatud]] negatiiv- või positiivfilmiks ehk [[diapositiivfilm]]iks ehk slaidifilmiks sõltuvalt filmi lähtematerjalist.
-Pöördfilmi puhul võimaldab erimenetlus ilmutada sama filmimaterjali nii negatiivfilmiks, kui pöörata töödeldavat filmi ilmutusprotsessis valgustades positiivfilmiks. Diapositiivide ehk slaidifilmide filmimaterjal on tavaliselt pöördfilm.
+Pöördfilmi erimenetlus võimaldab sama filmimaterjali nii ilmutada negatiivfilmiks kui pöörata positiivfilmiks. Diapositiivfilmide filmimaterjal on tavaliselt pöördfilm.
-Filmilint on vastavalt vajadusele kas ühest või mõlemast äärisest [[perforatsioon|perforeeritud]], kuid toodetakse ka perforeerimata filmilinte (60 mm). Kinotööstuses lisatakse perforatsiooniaukude ja kaadri vahele jäävale alale erinevad [[heli|heliribad]].
+Filmilint on tavaliselt ühest või mõlemast äärisest [[perforatsioon|perforeeritud]], kuid toodetakse ka perforeerimata filmilinte (60 mm). Kinotööstuses lisatakse perforatsiooniaukude ja kaadri vahele jäävale alale [[heli]]ribad.
+== Ajalugu ==
+Esimesena hakkas läbipaistvat ja painduvat filmilinti tootma [[Eastman Kodak]] [[1889]]. See oli valmistatud [[tselluloid]]ist. Samal aastal valmistas Kodak esimesed [[fotograafiline film|fotograafilised filmid]]. Nendes ei vahetunud kaadrid automaatselt, vaid neid tuli ükshaaval eraldi vahetada.
+[[Thomas Henry Blair]] oli Kodaki esimene konkurent. Blair hakkas filmilinti tootma [[1891]]. 5 aasta jooksul varustas Blair filmilindiga ka [[Thomas Alva Edison]]i tema eksperimentides [[kinetoskoop|kinetoskoobiga]]. Patendivaidluste tõttu kolis Blair [[1893]] [[Suurbritannia]]sse ja jätkas tegevust seal, varustades filmilindiga [[Euroopa]] filminduse pioneere, sealhulgas vendasid Lumiere'e.
+Alates [[1895]] tootis Kodak filmirulle, kus oli 20 m filmilinti, aga Blair 23 m pikkuse filmilindiga filmirulle. Praktiliseks kasutamiseks jäid need kiiresti lühikeseks. [[American Mutoscope and Biograph]] hakkas [[1899]] tootma filmirulle, milles oli 300 m filmilinti.
+Katseid toota filmilinti [[värvifilm]]i jaoks hakati tegema juba [[19. sajand]]i lõpus, aga müügiks hakati seda tootma alles [[1908]]. Laiatarbekaubaks muutus see alles siis, kui Kodak tõi [[1935]] turule 16 mm ja [[1936]] 8 mm filmilindi [[Kodachrome]].
 ==Vaata ka==