Kukevere: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
{{vikinda}} |
|||
{{EestiAsula |
{{EestiAsula |
||
| nimi = Kukevere |
| nimi = Kukevere |
Redaktsioon: 21. juuni 2013, kell 09:36
Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. |
Kukevere | |
---|---|
| |
Pindala | 13,2 km² (2020)[1] |
Elanikke | 49 (01.01.2006) |
| |
EHAK-i kood | 3554[2] |
Koordinaadid | 59° 12′ N, 25° 44′ E |
Kukevere on küla Järva maakonnas Ambla vallas.
KUKEVERE (Kuckofer) Elanike arv 55 (seisuga 1.01.2013) Esmamainimine 1564a. Pindala 13 km2
Halduskuuluvus 1866 Kukevere vald 1892 Ambla vald 1945 Jäneda Külanõukogu 1963 Lehtse Külanõukogu 1977 Ambla Külanõukogu 1991 Ambla vald
Küla ajalooline taust Koosneb kahest ajalooliselt külast – Kukevere ja Säänla. 1725 elas külas 70 inimest. 1977 a. liideti Kukevere külaga osa Käravete asula territooriumist. Enne kolhoose olnud Kukevere külas 13 talu, nendest 8 omanikud olid Kirnmannid. Niisamuti oli suurem osa Kukevere elanikest Kirnmannid. Kukeveres tegutses Gustav Kirnmanni juhtimisel sega koor, mis käis ka laulupidudel. Kukeveres tegutses ka Naisselts, mida juhatas Aliide Kirnmann.
Küla paiknemine Küla asub valla loodeservas piirnedes Ambla valla Märjandi ja Sääskülaga ja Käravete alevikuga. Küla läbib Jägala-Käravete ehk Piibe maantee.
Vaatamisväärsused Kukevere külas Innu talu lähedal kuusesegametsas asub roosakashall heinasaokujuline graniitrahn: pikkus 6,3 m, laius 5,8 m (kitsamal otsal 4,6), kõrgus 2,7 m, ümbermõõt 21 m. Kivim on jämedateraline ja kvartsirikas. Kallakul põhjaküljel on näha laste liulaskmise rada. Rahnu tipus asub looduslikuna näiv lohk läbimõõduga 40–50 cm ja sügavusega 10 cm. Lohus leidub sütt ja tuhka ja sealt väljub väike veevoolurenn. Nii lohu kui ka kogu kivi pind on konarlik ja kaetud samblaga. Ümbruses esineb mitmeid väiksemaid rahnusid. Läheduses on Jänijõe alguse allikad. Rahnu nimetus “Kohtumiskivi” tulevat sellest, et vanasti käinud külanoored rahnu juures kokku saamas. Piibe maanteelt juhatab teed külla põline mänd. Kukevere mõisa kuivati on kaunis näide Järvamaa põhjaosale tüüpilisest maakivi ja Kuru lubidolomiidi kooskasutamisest. Jaani ja Karja talu maadel on kaks riikliku kaitse all olevat kivikalmet. Siin töötas kõrtsmikuna kuulus “Prohvet Maltsvet” Juhan Leinberg. Omaette kaunis vaade avaneb Piibe maanteelt külani viival alleel.
Küla piirkonnas Jaani ja Karja talu maadel on arheoloogiamälestistena kaitse all kaks kivikalmet.
Välislingid
- Hundid laastasid lambakarja Järva Teataja 30. november 2006
- ↑ Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.