Kauplus: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Suwa (arutelu | kaastöö)
P jts -> jt
toim
1. rida: 1. rida:
[[Pilt:AA Tartu Architecture, Estonia.jpg|pisi| Kaubanduskeskus Tartus paljude poodidega ]]
[[Pilt:AA Tartu Architecture, Estonia.jpg|pisi|Paljude poodidega Tasku kaubanduskeskus Tartus.]]
'''Kauplus''' ehk '''pood''' on [[kaup]]ade [[ost]]u–[[müük|müügikoht]], kus on müügisaal. Tavapäraselt on kauplus kas osa suuremast ehitisest või eraldi [[hoone]], milles on ka [[ladu|laoruumid]]. Valdav enamus kauplustest tegeleb üksnes [[jaemüük|jaemüügiga]], kuid [[kauplusladu|kaupluslaod]] võivad ühendada jae- ja [[hulgimüük|hulgimüügi]]. Tänapäeval nimetatakse kauplusteks ka [[veebipood]]e, mil puudub füüsiline asukoht ja mille ostu-müügitegevus toimub [[internet]]is. Samuti võivad kauplused tegutseda suuremates [[transpordivahend]]ites, näiteks [[laev]]adel ja autodes ([[autokauplus]]ed).
'''Kauplus''' ehk '''pood''' on [[kaup]]ade [[ost]]u–[[müük|müügikoht]], kus on müügisaal. Tavapäraselt on kauplus kas osa suuremast ehitisest või eraldi [[hoone]], milles on ka [[ladu|laoruumid]]. Valdav enamus kauplustest tegeleb üksnes [[jaemüük|jaemüügiga]], kuid [[kauplusladu|kaupluslaod]] võivad ühendada jae- ja [[hulgimüük|hulgimüügi]]. Tänapäeval nimetatakse kauplusteks ka [[veebipood]]e, mil puudub füüsiline asukoht ja mille ostu-müügitegevus toimub [[internet]]is. Samuti võivad kauplused tegutseda suuremates [[transpordivahend]]ites, näiteks [[laev]]adel ja autodes ([[autokauplus]]ed).


6. rida: 6. rida:
{{Legaaldefinitsioon|"Kauplus on eraldiseisva ehitisena, ehitise osas või sõitjateveo teenuse osutamisel kasutatavas vee- või õhusõidukis või reisirongis asuv jaekaubandusega tegeleva kaupleja tegevuskoht, millel on müügisaal."}}:Kaubandustegevuse seadus § 15<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/125032011005?leiaKehtiv Kaubandustegevuse seadus] § 15 (1)</ref>
{{Legaaldefinitsioon|"Kauplus on eraldiseisva ehitisena, ehitise osas või sõitjateveo teenuse osutamisel kasutatavas vee- või õhusõidukis või reisirongis asuv jaekaubandusega tegeleva kaupleja tegevuskoht, millel on müügisaal."}}:Kaubandustegevuse seadus § 15<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/125032011005?leiaKehtiv Kaubandustegevuse seadus] § 15 (1)</ref>


Ajalooliselt on suur osa kauplusi spetsialiseerunud kindlat liiki kaupadele või kaubarühmadele, näiteks [[leivapood]], [[lihapood]], [[kalapood]], [[kangapood]], [[rõivapood]], [[kulinaariapood]], [[raamatupood]] jt. Väikesi universaalkauplusi nimetati vanemas eesti keeles [[pudupood]]ideks või [[vürtspood]]ideks. Praegusajal on levinud suured universaalkauplused, kus eri kaupu võidakse müüa eri osakondades: [[kaubamaja]]d, [[passaaž]]id, [[supermarket|super]]- ja [[hüpermarket]]id jms.
Ajalooliselt on suur osa kauplusi spetsialiseerunud kindlat liiki kaupadele või kaubarühmadele, näiteks [[leivapood]], [[lihapood]], [[kalapood]], [[kangapood]], [[rõivapood]], [[kulinaariapood]], [[raamatupood]] jt. Väikesi universaalkauplusi nimetati vanemas eesti keeles [[pudupood]]ideks või [[vürtspood]]ideks. [[Kolonialism]]iajastu Euroopas müüdi kolooniatest toodud kaupu nagu tee, riis, vürtsid jms [[koloniaalkauplus]]tes. Praegusajal on levinud suured universaalkauplused, kus eri kaupu võidakse müüa eri osakondades: [[kaubamaja]]d, [[passaaž]]id, [[supermarket|super]]- ja [[hüpermarket]]id jms.


== Ajalugu ==
== Ajalugu ==
[[Pilt:001 Der alte Kolonialwarenladen im Volksmuseum in Sanok.JPG|pisi| ]]
[[Pilt:001 Der alte Kolonialwarenladen im Volksmuseum in Sanok.JPG|pisi|Koloniaalkaupade pood [[Sanoki vabaõhumuuseum]]is Poolas.]]
Kaupluste tegevusvormid on ajaloos suuresti muutunud. Keskajal asusid kauplused enamjaolt kaupmeeste [[elamu]]te esimesel korrusel. Hiljem arenesid neist spetsialiseerunud erikauplused ja universaalsed pudupoed, kus levinuim müügivorm oli [[letimüük]]: kaubad asusid leti taga riiulitel, kus neid vastavalt ostja soovidele ulatas, pakkis ja arvestas [[müüja]]. Tänapäeval on suurte jaekaubandusettevõtete arengu ja kaupluste ketistumise mõjul levinud eelkõige [[selvemüük]], kus ostjad liiguvad kaubariiulite vahel ringi, koguvad soovitud kaubad kokku ning tasuvad alles väljudes [[kassa]]s, letimüügis võivad olla vaid üksikud tooterühmad (nt [[kulinaaria]], soojad toidud või kange [[alkohol]]).
Kaupluste tegevusvormid on ajaloos suuresti muutunud. Keskajal asusid kauplused enamjaolt kaupmeeste [[elamu]]te esimesel korrusel. Hiljem arenesid neist spetsialiseerunud erikauplused ja universaalsed pudupoed, kus levinuim müügivorm oli [[letimüük]]: kaubad asusid leti taga riiulitel, kus neid vastavalt ostja soovidele ulatas, pakkis ja arvestas [[müüja]]. Tänapäeval on suurte jaekaubandusettevõtete arengu ja kaupluste ketistumise mõjul levinud eelkõige [[selvemüük]], kus ostjad liiguvad kaubariiulite vahel ringi, koguvad soovitud kaubad kokku ning tasuvad alles väljudes [[kassa]]s, letimüügis võivad olla vaid üksikud tooterühmad (nt [[kulinaaria]], soojad toidud või kange [[alkohol]]).


15. rida: 15. rida:


== Kaupluse liike ==
== Kaupluse liike ==
[[Pilt:Tallinn, elamu Lai 23 hooviansambliga, 14.-20.saj (1).jpg|pisi| Elamu Laial tänaval Tallinnas ]]
[[Pilt:Tallinn, elamu Lai 23 hooviansambliga, 14.-20.saj (1).jpg|pisi|Keskaegne kaupmeheelamu Laial tänaval Tallinnas. Esimesel korrusel oli algselt pood.]]
* [[Antikvariaat]]
* [[Antikvariaat]]
* [[Rändkauplus]], [[autokauplus]]
* [[Rändkauplus]], [[autokauplus]]
25. rida: 25. rida:


== Vaata ka ==
== Vaata ka ==
[[Pilt:Fishmonger, Hoylake.JPG|pisi| Kalapood ]]
[[Pilt:Fishmonger, Hoylake.JPG|pisi|Kalapood Hoylake'is Inglismaa läänerannikul.]]
* [[Frantsiis]]
* [[Frantsiis]]
* [[Hansa Liit]] ja [[hansakaupmees]]
* [[Hansa Liit]] ja [[hansakaupmees]]

Redaktsioon: 27. märts 2013, kell 11:25

Paljude poodidega Tasku kaubanduskeskus Tartus.

Kauplus ehk pood on kaupade ostumüügikoht, kus on müügisaal. Tavapäraselt on kauplus kas osa suuremast ehitisest või eraldi hoone, milles on ka laoruumid. Valdav enamus kauplustest tegeleb üksnes jaemüügiga, kuid kaupluslaod võivad ühendada jae- ja hulgimüügi. Tänapäeval nimetatakse kauplusteks ka veebipoode, mil puudub füüsiline asukoht ja mille ostu-müügitegevus toimub internetis. Samuti võivad kauplused tegutseda suuremates transpordivahendites, näiteks laevadel ja autodes (autokauplused).

Erinevalt turust, kus müügikohad koosnevad üksteise kõrval asetsevaist (peamiselt lahtistest) müügilettidest, on kauplus tavaliselt eraldiseisev müügikoht, mis ka suuremas kaubanduskeskuses on selgelt eraldatud ning üldjuhul iseseisvalt suletav. Väiksemad kauplused võivad sarnaneda kioskitele, milles võib (kuid ei pruugi) samuti olla müügisaal.

 Legaaldefinitsioon: "Kauplus on eraldiseisva ehitisena, ehitise osas või sõitjateveo teenuse osutamisel kasutatavas vee- või õhusõidukis või reisirongis asuv jaekaubandusega tegeleva kaupleja tegevuskoht, millel on müügisaal."
Kaubandustegevuse seadus § 15[1]

Ajalooliselt on suur osa kauplusi spetsialiseerunud kindlat liiki kaupadele või kaubarühmadele, näiteks leivapood, lihapood, kalapood, kangapood, rõivapood, kulinaariapood, raamatupood jt. Väikesi universaalkauplusi nimetati vanemas eesti keeles pudupoodideks või vürtspoodideks. Kolonialismiajastu Euroopas müüdi kolooniatest toodud kaupu nagu tee, riis, vürtsid jms koloniaalkauplustes. Praegusajal on levinud suured universaalkauplused, kus eri kaupu võidakse müüa eri osakondades: kaubamajad, passaažid, super- ja hüpermarketid jms.

Ajalugu

Koloniaalkaupade pood Sanoki vabaõhumuuseumis Poolas.

Kaupluste tegevusvormid on ajaloos suuresti muutunud. Keskajal asusid kauplused enamjaolt kaupmeeste elamute esimesel korrusel. Hiljem arenesid neist spetsialiseerunud erikauplused ja universaalsed pudupoed, kus levinuim müügivorm oli letimüük: kaubad asusid leti taga riiulitel, kus neid vastavalt ostja soovidele ulatas, pakkis ja arvestas müüja. Tänapäeval on suurte jaekaubandusettevõtete arengu ja kaupluste ketistumise mõjul levinud eelkõige selvemüük, kus ostjad liiguvad kaubariiulite vahel ringi, koguvad soovitud kaubad kokku ning tasuvad alles väljudes kassas, letimüügis võivad olla vaid üksikud tooterühmad (nt kulinaaria, soojad toidud või kange alkohol).

Ehkki rändkaupmehed on tegutsenud paljudes riikides juba aastatuhandeid, muutis alles autotranspordi levik võimalikuks rändkaupluste tekke. Nõukogude ajal levisid ka Eestis autokauplused (nn autolavkad), kus müügiruum võis olla veoautos või siis toimis kauplusauto kaubaruumi serv või aken müügiletina (sarnanedes pigem kioskile kui kauplusele).

Kaupluse liike

Keskaegne kaupmeheelamu Laial tänaval Tallinnas. Esimesel korrusel oli algselt pood.

Vaata ka

Kalapood Hoylake'is Inglismaa läänerannikul.

Viited