Arutelu:Kauplus

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Definitsioon ei ole täpne, ühel ettevõttel võib olla ka mitu kauplust. Adeliine 23. märts 2013, kell 12:25 (EET)

muutsin, kas on nüüd parem ? suwa 23. märts 2013, kell 14:12 (EET)[vasta]
Nüüdse defi alla mahuvad ka nt (sise)turg, hulgiladu ja kiosk. Adeliine 23. märts 2013, kell 14:19 (EET)
õige, sest mis asi on siis moodsas katusealuses turus ehk kaubanduskeskuses üks müügipoks ? see ongi kiosk-pood, eralduspiire on suht raske vedada, nt võrdle 20.saj alguse kalapoodi ja tänase R-kioski kaubanduskeskuses... mumeelest suurt vahet pole :) suwa 23. märts 2013, kell 14:24 (EET)[vasta]
Jah, piirid võivad olla hägused, aga need on ikkagi üldiselt eristatavad mõisted, vaata kasvõi EKSS-ist "kauplus" ja "kiosk". Kauplus on minu arusaamise järgi selline, kus klient saab sees ringi käia ja abiruume on ka rohkem. See kalapood oligi siis ehk kalakiosk? Kui R-kiosk on kaubanduskeskuses, siis on see tõesti ülekantud juhtum, sest ärinimi on kiosk, aga müügipunkt on sisuliselt nagu kauplus. Adeliine 23. märts 2013, kell 14:34 (EET)
nõus, kui abiruumid, nt lao- ja pakkimisruumid on olemas siis on pood ning siis mahub ka keskaegse elamu esimesel korrusel olnu poe mõiste alla :) suwa 23. märts 2013, kell 14:45 (EET)[vasta]
palun definitsioonid viidata; kui neid ei viidata, siis on see ju originaaltööna käsitletav originaaldefinitsioon (Vikipeedia põhimõtetega vastuolus)--Bioneer1 (arutelu) 24. märts 2013, kell 22:14 (EET)[vasta]
Kopipasteedi olemust ei muuda see, kas allikas on viidatud. Huvitav, et Bioneer põhilise kopipasteetijana teiste puhul peab seda inetuks peab. Ave Maria (arutelu) 24. märts 2013, kell 22:36 (EET)[vasta]
Bioneer pidas silmas vikikaastöölise originaalpanust. Vaata Vikipeedia:Viitamine#Vikipeedias ei viidata. Igaüks tegelikult teab, mis on kauplus. Muidugi on seda võimalik defineerida mingit olemasolevat definitsiooni refereerides, kui sellel definitsioonil on mingid eripärad, mis muudavad selle vähem enesestmõistetavaks, siis tuleks jah viidata. On sul näidata mõnda sobivat juba avaldatud definitsiooni, mida saaks refereerida? Adeliine 24. märts 2013, kell 22:52 (EET)
Probleem ju tekkiski sellest, et me ei tea, mis tähendab termin "kauplus". Meil on vaja täpset, kusagilt tõsiselt võetavast allikast pärinevat definitsiooni, et arutelu saaks olla konstruktiivne. Enesestmõistetavus (Kasutaja:Adeliine viidatud Vikipeedia:Viitamine#Vikipeedias ei viidata) ei kuulu eriti entsüklopeedia valdkonda. EKSS annab ühe hädise definitsiooni, EE-d pole käepärast, TEA-s see märksõna puudub. Allpool antud legaaldefinitsioon on vähemalt kusagil fikseeritud ja pole tädi-Maali looming. Vikipeedia ei saa olla usaldusväärne, kui me oma peaga mõtleme definitsioone välja--Bioneer1 (arutelu) 25. märts 2013, kell 15:17 (EET)[vasta]
Kõik teavad, mis asi on kauplus. Selle pärast ongi nii raske definitsiooni leida, kuna tavaliselt pole kõigile iseenesest mõistetavat asja sõnadega lahti seletada. ENE-s on see defineeritud läbi vastavate ruumide olemasolu:
Kauplus, kaubandusettevõte, millel on müügisaal ostjate teenindamiseks, kõrvalruumid kaubavaru hoidmiseks ja enamasti ka abiruumid.K-e põhitüübid on universaal-, sega- ja erik. (viimaste hulgas on kitsalt spetsialiseeritud k-d, nt. leivk., nööbik.); rohkesti on kombineeritud k-i (nt. kala-juurvilja-, bakaal- ja gastronoomiak-d). 1. I 1987 oli Eestis 3144 k-t, kokku 295 887 m2 kaubanduslikku pinda. Vt ka kaubamaja.

ENE 4 IST-KONI 1988 lk 411

--Kyng (arutelu) 25. märts 2013, kell 22:13 (EET)[vasta]
ENE I ajal polnud veel internetikauplusi / internetipoode, praegu on, ja mitte üks... --Pietadè (arutelu) 25. märts 2013, kell 22:19 (EET)[vasta]

no arumaeisaa, nagu ülalt näha, polnud kuigipalju vaja, keskmise headusega #def leidmiseks, seadust lugeda... ja nüüd on arutelu peale auru ja serverites elektrit rohkem kulund kui teksti enda peale ... irw :) suwa 25. märts 2013, kell 23:17 (EET)[vasta]

sobivaid viiteid[muuda lähteteksti]

 ülemisi korruseid kasutati ladudena, on kaupmehe
 maja viilule iseloomulikud kaubaluugid ja kauba
 ülesvedamiseks vajalik vints.

https://www.riigiteataja.ee/akt/13319877

Kauplus on eraldiseisva ehitisena, ehitise osas või sõitjateveo teenuse 
osutamisel kasutatavas vee- või õhusõidukis või reisirongis asuv jaekaubandusega 
tegeleva kaupleja tegevuskoht, millel on müügisaal.
See tuleb kindlasti kuskil ära tuua, kuid mitte algses definitsioonis.
Seadus eristab kauplust rändkauplusest, keele loogika järgi on ka rändkauplus kauplus. Andres (arutelu) 25. märts 2013, kell 08:56 (EET)[vasta]

Siiski ka minu poolt mõned küsimused järelemõtlemiseks:

  1. kas kauplus ja pood on ikka täielikult sünonüümid või ei ole nad seda mitte?
  2. kas poes ikka peab olema müügilett või pole see tingimata vajalik? (näiteks ma küll ei mäleta, et Säästumarketis oleks mõni lett)
  3. kas praeguse määratluse järgi on võimalik eristada näiteks McDonald'sit või autoremonditöökoda poest?
  4. kas näiteks mõne messi ajal püsti pandud müügilett teeb sellest messist kaupluse?
  5. kas üleüldse on võimalik anda poele või kauplusele ühest ja ammendavat määratlust või äkki on tegu tõesti asjaga, mille kohta me kõik teame, mis see on, aga defineerida ei seda võimalik?

--Ahsoous (arutelu) 25. märts 2013, kell 23:21 (EET)[vasta]

1 Peaks olema või suudab keegi vahe välja tuua?
2 Niiaplju, kui mina aru saan, siis peab olema ruum, kus kliendid käivad ja asju ostavad, lisaks ladu ja abiruumid. Lette ei pea olema. Tekib küsimus, et kui mul on ainult müügisaal, kogu kaup on korraga väljas, mingeid ladusid vms ei ole, siis kas mul on endiselt kauplus ja kui ei ole, siis millega on tegemist?
3 & 5 Ma kardan, et kui keegi ikka soovib juuksekarva poolitada, siis ilmselt ei ole võimalik välja mõelda definitsiooni, mis sobiks ainult ja ainult kauplusele ning mida ei anna kuidagipidi nt. McDonaldsile peale venitada. Natuke tuleb ilmselt loota tervele mõistusele, et inimesed ei hakka üle mõtlema ja suudavad nt. kauplusel ja kiirsöögikohal vahet teha.
4 See küsimus ongi märk üle mõtlemisest :)--Kyng (arutelu) 26. märts 2013, kell 11:36 (EET)[vasta]
1. Kas apteek on pood või on ta kauplus või on ta mõlemat või ei ole ta kumbatki?
2. Internetipoel, ei ole müügisaaali, ladusid ja abiruume ei pruugi samuti olla. Kas on pood või ei ole? Kas ta on kauplus või ei ole? Või on ta küll pood ja ei ole kauplus?
3. Siin on imho vajalik tuuagi sisse mõiste jaekaubandus. Hulgimüügiladu ei ole reeglina kauplus, toitlustuskoht ka enamasti mitte, aga nad võivad mõlemad seda ikkagi olla.
Ja ülemõtlemisega siin tegu ei olnud (defi on nimelt vahepeal ka muudetud) -- Ahsoous (arutelu) 26. märts 2013, kell 12:13 (EET)[vasta]
1. Niipalju kui mina aru saan, siis kauplus = pood ehk kui miski on pood siis on ta ka kauplus. Nojah, apteeki võib üheks spetsiifiliseks poeks pidada küll, kõnekeeleski öeldakse vahel rohupood, kuigi EKSS järgi on see pigem vürtsipood. Ajalooliselt tehti apteegis retsepti järgi ravimeid, kuid tänapäval seda paaegu ei ole ja kas mingi kauba kohapeal tegemine just poeks olemise välistab...
2. Kuigi nimi on internetiPOOD, siis evolutsiooniliselt ma seostaks antud nähtust pigem postimüügikataloogiga ja praeguses definitsioonis on see päris hästi kirjeldatud.--Kyng (arutelu) 26. märts 2013, kell 15:22 (EET)[vasta]

Toimetasin ja selgitasin. Keegi võiks pilte ja viiteid panna. Intervikidega on probleeme, nt inglisvikis täpselt vastavat mõistet polegi. Magasini võtsin maha, see sõna ei tähenda eesti keeles enam kauplust (toortõlkena kõnekeeles kunagi oli, tegelikult tarbetu). --Oop (arutelu) 26. märts 2013, kell 13:13 (EET)[vasta]