Emil Kraepelin

Emil Kraepelin u 1886.

Emil Kraepelin (15. veebruar 1856 Neustrelitz – 7. oktoober 1926 München) oli saksa psühhiaater.

Ta oli professor Tartu Ülikoolis aastail 1886-1891.

Elulugu

Emil Kraepelin'i (täisnimega: Emil Wilhelm Magnus Georg Kraepelin) peetakse kaasaegse psühhiaatria ja psühholoogia rajajaks. Tegi ühena esimestest teadustöid sellistes valdkondades nagu neuropsühhiaatria, neuropsühholoogia ja psühhofarmakoloogia. DSM-III (tänapäevade vaimuhaiguste klassifikatsioon) põhineb Kraepelini kirjeldatud süsteemil.

Ta oli Tartu Ülikooli psühhiaatriaprofessor (1886–1891).

Sündis 15.veebruaril 1856.a. Neustrelitzis Mecklenburg-Strelitz (Saksamaa) ligidal. Oli abielus Ina Schwabe'ga, peres oli neli tütart.

Haridus. Töökäik

• 1878 - M.D. (doktorikraad kehaliste haiguste osast psüühikahäirete tekkimisel) Würzburgi Ülikoolis. Töötas arstina Leipzigi, Müncheni ülikoolide psühhiaatriakliinikutes ning Leibuse ja Dresdeni psühhiaatria-asutustes. Täiendas oma teadmisi neuroteadustes mitmetes Saksamaa koolides.
  
• 1882 - siirdub Wilhelm Wundti (1832 - 1920) juurde Leipzigisse täiendama end eksperimentaalpsühholoogias. On suitsetamise ja alkoholi vastane, tema uurimistööd puudutavad ravimite, alkoholi ja väsimuse psühholoogilist toimet.
  
• 1883 - avaldas Leipzigis Compendium der Psychiatrie (kliinilise psühhiaatria käsitlus), millest kasvas välja psühhiaatria Piibel - Lehrbuch der Psychiatrie (ilmunud 1887, 1893, 1896, 1927).
  
• 1886 - 1891 Tartu Ülikooli psühhiaatriaprofessor
  

* 1887 - alustas Tartu Ülikoolis eksperimentaalpsühholoogia katsete tegemist uurides taju, väsimust, und, sõnaassotsiatsioone ja farmakonide mõju psüühikale. Kasutas assotsiatsioonikatseid psüühiliselt haigete uurimisel ning leidis, et haigete vastuseid iseloomustas sõnavara kitsus, vastuste stereotüüpsus ja mõttetus. Kraepelini poolt juhendatud dissertatsioonid, mis olid pühendatud psühholoogilistele probleemidele:

* Kofeiini ja tee mõju psüühiliste protsesside kestusele (H.Dehio, Untersuchungen über den Einfluss des Coffeins und Thees auf die Dauer einfacher psychischer Vorgänge, 1887);

* Individuaalsete erinevuste eksperimentaalne uurimine (A.Oehrn, 1889);

* Ajataju eksperimentaalne uurimine (M.Eijner, 1889);

* Ruumi hindamine käe liikumise põhjal (M.Falk, 1890);

* Võrkkesta ruumitundlikkuse uurimise meetodite katsetamine (C.Higier, 1890);

* Une suhtelise sügavuse uurimine (E.Michelson, 1891, Untersuchungen über die Tiefe des Schlafes)

• 1891 – 1903 Heidelbergi Ülikooli psühhiaatriakliiniku juhataja. Alates 1902. aastast teeb koostööd Alois Alzheimeriga (1864-1915), kellega koos identifitseeriti Alzheimeri tõbi.
  
• 1892 - avaldatud monograafias “Ueber die Beeinflussung einfacher psychischer Vorgänge durch einige Arzeimittel” esitas rikkaliku materjaliga kontseptsiooni farmakonide süsteemsest toimest inimese psüühilistesse ja motoorsetesse funktsioonidesse.
  
• 1903 – 1922 Müncheni Ülikooli kliinilise psühhiaatria professor, psühhiaatriakliiniku juhataja.
  
• 1917 - avati Kraepelini eestvedamisel Saksamaal psühhiaatria instituut – esimene selletaoline maailmas
  
• 1922 – 1926 Saksamaal Psühhiaatria Instituudi direktor peale ülikoolist emeriteerumist
  

Tähtsus ajaloos

Emil Kraepelin on kaasaegse psühhiaatria rajaja ning tema tööd on tunnustatud tänapäevani.

Kraepelini suurimateks teeneteks psühhiaatrias on:

1. Selle demonstreerimine, et vaimuhaigustel, sarnaselt somaatilistele haigustele, on oma kindel kulg. Sarnaselt muudele haigustele põhjustab vaimuhaigusi pärilikkus, organi puudulikkus, metaboolsed muutused või endokriinsed protsessid.
   
2. Vaimuhaiguste klassifikatsiooni loomine, mille kohaselt jagunevad kõik vaimuhaigused kolme suurde rühma: maniakaaldepressioon, paranoia ja dementia praecox (tänapäevase terminiga skisofreenia).
   

Kraepelin tõi esmakordselt psühhiaatriasse sümptoomide, sündroomide ja haiguste diferentseerimise haigusnähtude avaldumise erinevate tasanditena. Andis süsteemi psühhopatoloogilistele sündroomidele, tuginedes üldpatoloogia põhimõtetele. Oluline uuendus oli tema originaalne käsitlus psühhooside süstemaatikast.

19. sajani lõpus ja 20. sajandi alguses oli uudne Kraepelini lähenemine haigete uurimisele: ta uuris vaimuhaigusi mitme aasta jooksul suure hulga inimestega ning talletas andmed. Sidus patogeneesi ja psühhiaatriliste häirete esinemise. 19.sajandi lõpust levivasse Sigmund Freudi (1856–1939) poolt viljelevasse psühhoanalüüsi suhtus Kraepelin aga kahtlevalt ning pidas seda teaduslikult mitte piisavalt põhjendatuks.

Välislingid. Allikad

• Emil Kraepelin Tartus Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinik
• Emil Kraepelin Tartu Ülikooli Psühholoogia Instituut
• Psühhiaatria ajaloost Psühhiaatria ZWiki
• Emil Kraepelin Britannica Online Encyclopedia
• Emil Kraepelin A dictionary of medical eponym
• Emil Kraepelin Science Museum's History of Medicine website
• Emil Kraepelin: A pioneer of scientific understanding of psychiatry and psychopharmacology Ebert A, Bar KJ. Indian J Psychiatry 2010, Vol 52, Issue 2, Page 191-192
• Emil Kraepelin Psychology Wiki
• Emil Kraepelin Ueber die Beeinflussung einfacher psychischer Vorgänge durch einige Arzneimittel; Tartu Ülikooli Kirjastus, 1994
• J.Allik, Psühholoogia ajalugu 2013