Artur Vahter: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
{{Toimeta-muusika|aasta=2013}}
{{Toimeta-muusika|aasta=2013}}
'''Artur Vahter''' ([[23. veebruar]]il [[1913]] [[Kalvi]] vallas Virumaal–[[12. august]Tallinnas] [[2004]]) on [[eesti]] [[muusikateadlane]], [[dirigent]] ja muusikapedagoog.
'''Artur Vahter''' ([[23. veebruar]]il [[1913]] [[Kalvi]] vallas Virumaal–[[12. august] Tallinnas] [[2004]]) on [[eesti]] [[muusikateadlane]], [[dirigent]] ja muusikapedagoog.


1932 lõpetas Vahter [[Rakvere Õpetajate Seminar]]i ja 1941 [[Tallinna Riiklik Konservatoorium|Tallinna Riikliku Konservatooriumi]] koolimuusika erialal.
1932 lõpetas Vahter [[Rakvere Õpetajate Seminar]]i ja 1941 [[Tallinna Riiklik Konservatoorium|Tallinna Riikliku Konservatooriumi]] koolimuusika erialal.

Redaktsioon: 25. veebruar 2013, kell 15:13

Artur Vahter (23. veebruaril 1913 Kalvi vallas Virumaal–[[12. august] Tallinnas] 2004) on eesti muusikateadlane, dirigent ja muusikapedagoog.

1932 lõpetas Vahter Rakvere Õpetajate Seminari ja 1941 Tallinna Riikliku Konservatooriumi koolimuusika erialal.

1932-1940 töötas Artur Vahter õpetajana Narvas. 1941. aastal mobiliseerituna saadeti ta algul metsatöödele Venemaa põhjaosas Ivdelis. Kui loodi Eesti rahvuskorpus, sai temast korpuse kapellmeister kuni demobiliseerimiseni 1946. aasta augustis.

1946-1957 oli Artur Vahter Riikliku Akadeemilise Meeskoori (RAM, Eesti Rahvusmeeskoor) dirigent Gustav Ernesaksa kõrval. 1959-1963 dirigeeris ta Eesti Raadio segakoori (peadirigent Jüri Variste). Samal ajal oli Vahter Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikaajaloo ning dirigeerimise õppejõud ja 1949-1966 muusikateaduse kateedri juhataja. 1966-1971 töötas ta muusikapedagoogika kateedri juhatajana Tallinna Eduard Vilde nimelises Pedagoogilises Instituudis. Kui kateeder toodi üle Tallinna Konservatooriumi, jätkas ta kateedrijuhatajana kuni 1983. aastani. 1962. aastast oli ta dotsent ja 1968. aastast professor.

Muusikateadlasena oli Vahter Eesti Heliloojate Liidu liige.

Isiklikku

1944. aastast oli Artur Vahter abielus Salme Vahteriga (neiupõlvenimega Maripuu, 1925-2010). Neil oli kaks poega: Tauno Vahter (sündinud 1946) ja Kuulo Vahter (sündinud 1954).

Raamatud

  • "Gustav Ernesaks", Tallinn 1959
  • "Gustav Ernesaks", Moskva 1961
  • "Aleksander Läte", Tallinn 1963
  • "Lauluga läbi aegade" (koos Arvo Ratassepaga), Tallinn 1965
  • "Eesti heliloojad ja muusikateadlased. Bibliograafiline leksikon." Koostaja ja kaasautor, Tallinn 1966
  • "Nõukogude Eesti muusikast" (koos Leo Normetiga eesti, vene ja inglise k), Tallinn 1965
  • "Aleksander Läte" (vene keeles), Leningrad 1968
  • "Eesti muusika I" Koostaja ja kaasautor, Tallinn 1968
  • "Eesti muusika II" Koostaja ja kaasautor, Tallinn 1975
  • "Miina Härma", Tallinn 1971
  • "Karl August Hermani päevik", Tallinn 1989
  • "Kapellmeistri päevik", Tallinn 1990
  • "Karl August Hermann. Lühimonograafia", Tallinn 1990
  • "Konstantin Türnpu. Monograafia", Tallinn 2003
  • "Eestikeelse muusikaterminoloogia kujunemine ja areng", Tallinn 2003
  • "Kui mina alles noor veel olin" (mälestuspilte karjapõlvest, koolitee algusest, õppimisest algkoolis, Rakvere Õpetajate Seminaris ja Tallinna Konservatooriumis, kohustuslikust kaitseväeteenistusest ning kutsetööst algkooliõpetajana), Tallinn 2003

{{subst:#if:Vahter, Artur|}} {{subst:#if:1913|}} {{subst:#if:2004|}}