Erinevus lehekülje "Korea sõda" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Suurus jäi samaks ,  7 aasta eest
P
P (r2.7.1) (Robot: lisatud pnb:کوریا دی لڑائی)
Hiina aga hoiatas USAd, et nad 38. paralleeli ei ületaks. Truman pidas neid hoitusi pigem asjatuks ürituseks šantažeerida [[ÜRO]] vägesid. Päev pärast seda, [[8. oktoober|8. oktoorbil]] 1950, kui Ameerika väed olid Korea vahelise piiri ületanud, saatis [[Mao Zedong]] Hiina Rahva Vabatahtlike Väed [[Yalu]] jõe äärde. Nad oli valmis piiri ületama. Mao nõudis kohe abi ka Nõukogude valitsuselt ja nägi sekkumist olevat vaid kaitsva eesmärgiga. Mao ütles Stalinile, et kui nad lasevad USA’l terve Korea okupeerida, peavad nad valmis olema selleks, et USA Hiinale sõja kuulutab. Hiina peaminister [[Zhou Enlai]] saadeti Moskvasse, et tugevdada Mao öeldud argumente. Mao lükkas plaanitud rünnaku edasi 13. oktoobrilt 19. oktoobri peale, oodates venelaste abi. Venelaste abi jäi aga kasinaks, sest nad olid nõus õhuvägedega abistama mitte lähemal kui 96km eesrindest. [[NSV Liidu õhujõud]]ude osavõtt oli aga pahaks üllatuseks Korea õhuvägedele. Nõukogude Liidu roll oli USAle sõjas teada, kuid sel teemal vaikiti, et vältida tuumainsitente ning hullemal juhul [[tuumasõda]].
 
15. oktoobril [[1950]] läks Truman [[Wake'i Islandsaar]]ileele, arutamaks võimalust, et Hiina sekkub ning tema soovi piirata Korea konflikti ulatust. MacArthur kinnitas Trumanile, et kui Hiina üritaks tulla [[Pyongyang]]i peale, tuleks sellest suurim veresaun. [[19. oktoober|19. oktoobril]] langes Pyongyang UN’i vädege kätte.
 
Kindral [[Peng Dehuai]] käe all algas [[25. oktoober|25. oktoobril]] 1950 Hiina rünnak, 270 000 sõjaväelast tungisid peale. Hiina rünnak tabas UN’i vägesid üllatusena. Seejärel sõlmisid UN’i väed aga hiinlastega kokkuleppe, ning hiinlased taganesid mägedesse. ÜRO väed aga eirasid Hiina karmi hoiatust ja liikusid ikka edasi Yalu poole. Novembri lõpus ründasid hiinlased uuesti. Läänes, mööda [[Chongchon]]i jõge liikudes tegid hiinlased maatasa mitmeid UN’i Lõuna-Korea vägesid ning andisd tugeva paugu UN’i äärmistele vägedele. Sellele järgnes [[USA 8. Armee]] taganemine, mis on Ameerika ajaloos pikim taganemine. Idas, [[26. november|26. novembrist]] kuni [[13. detsember|13. detsembrini]] hävitati praktiliselt kogu 3000-meheline [[USA Seitsmes Jalavägi]]. Mereväelastel läks paremini. Kuigi nad olid ümber piiratud ja sunnitud taganema, tekitasid nad siiski palju kahju Hiina mereväele.
112 027

muudatust

Navigeerimismenüü