Karl Burman vanem: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
{{Kunstnik |
|||
| ⚫ | |||
| Taustavärv = #EEDD82 |
|||
| Nimi = Karl Burman |
|||
| Pilt = |
|||
| Pildisuurus = 176px |
|||
| Pildi info = |
|||
| Sünninimi = Karl Friedrich Burman |
|||
| Sünniaeg = [[17. mai]] [[1882]] |
|||
| Sünnikoht = [[Sumõ]], [[Harkovi oblast]] |
|||
| Surmaaeg = [[10. mai]] [[1965]] |
|||
| Surmakoht = [[Tallinn]] |
|||
| Rahvus = [[eestlane]] |
|||
| Tegevusala = [[arhitekt]] ja [[akvarellist]] |
|||
| Kunsti õppinud = [[Stieglitzi kunstikool]], [[Peterburi Kunstiakadeemia]] |
|||
| Kunstivool = |
|||
| Tuntud teoseid = |
|||
| Patroonid = |
|||
| Mõjutatud = |
|||
| Mõjutanud = |
|||
| Auhinnad = |
|||
}} |
|||
| ⚫ | |||
Ta oli üks esimesi Eesti kutselisi arhitekte ja ka üks Eesti rahvusliku arhitektuuri alusepanijaid. |
Ta oli üks esimesi Eesti kutselisi arhitekte ja ka üks Eesti rahvusliku arhitektuuri alusepanijaid. |
||
==Elukäik== |
|||
Lõpetas [[1896]] Tallinnas [[Peetri algkool]]i, aastal [[1900]] õppis [[Moskva]]s Stroganovi rakenduskunsti koolis joonistamist ja maalimist. [[1901]]–[[1902]] täiendas end Peterburis [[Stieglitzi kunstikool]]is. Aastatel [[1902]]–[[1909]] tudeeris [[Peterburi Kunstiakadeemia]]s [[arhitektuur]]i. [[1910]]. aastast tegutses ta Tallinnas projekteerijana.<ref name="RN, 2002" /> |
|||
== Isiklikku == |
|||
| ⚫ | |||
| ⚫ | Ta oli [[Paul Burman]]i vend, [[Karl Burman noorem]]a isa ja [[Kristi Burman]]i vanaisa. Tema abikaasa oli Helene (neiuna Veltman; 1887–1963), abikaasa õde [[Clarissa Vallner|Clarissa]] (1889–?) oli Herzeni-nimelise Leningradi Pedagoogilise Instituudi vähemusrahvuste osakonna eesti keele ja kirjanduse lektor, kälimees [[Artur Vallner]] oli eesti ja nõukogude poliitik, abikaasa õe Käthe (1896–1979) abikaasa oli kirjanik [[A. H. Tammsaare|Anton Hansen-Tammsaare]]<ref>[[Elem Treier]] Tammsaare elu härra Hansenina. Tallinn, 2011</ref>. |
||
==Arhitektina== |
|||
| ⚫ | |||
| ⚫ | Karl Burman oli arhitekt, kes igasse projekti väga sügavalt sisse elas.<ref name="RN, 2002" /> Ta ehitas justkui oma jaoks ning tegelikult elaski mitmes enda projekteeritud majas.<ref name="RN, 2002" /> [[1912]]. aasta sügisel asus ta elama Tatari 21b viimasele korrusele korter-ateljeesse, mida valgustas ülalt klaaskuppel. <ref name="RN, 2002" /> Maja omanikuks oli ajakirjanik, kirjastaja ja seltsitegelane [[August Busch]] ning rahvasuus nimetatigi maha Buschi majaks. |
||
| ⚫ | |||
Burmani viljakas looming jäi aastaisse 1910–1914, kui peale Kalevi seltsimaja valmisid ka [[Raua tänav|Raua]] 39, [[Tatari tänav|Tatari]] 21b jpt ehitised. |
|||
Burmani loomingust tuleks kindlasti ära mainida [[Raua tänav|Raua]] 39, endine postipeavalitsuse hoone [[Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tänav (Tallinn)|Kreutzwaldi]] 10/12, Eesti Panga maja Viljandis, [[Toompea loss]]i ja [[Balti jaam]]a ümberehitamine ning [[Iseseisvuse panteon]]i projekt.<ref name="ES, 1942" /> |
|||
Burmani arhitektuur oli valdavalt [[juugend]]stiilis. |
Burmani arhitektuur oli valdavalt [[juugend]]stiilis. |
||
== |
==Kunstnikuna== |
||
Akvarellistina lõi ta aastatel 1908–1909 rea impressionistlikke Peterburi ja Helsingi sadamamotiive ning seeria maastikke Soomest. Ta võttis on pea kõigist suurematest kunstinäitustest Eestis. 1911. esines koos Paul Burmaniga Riias ning 1917. toimus isikunäitus Tallinnas. |
|||
| ⚫ | Ta oli [[Paul Burman]]i vend, [[Karl Burman noorem]]a isa ja [[Kristi Burman]]i vanaisa. Tema abikaasa oli Helene (neiuna Veltman; 1887–1963), abikaasa õde [[Clarissa Vallner|Clarissa]] (1889–?) oli Herzeni-nimelise Leningradi Pedagoogilise Instituudi vähemusrahvuste osakonna eesti keele ja kirjanduse lektor, kälimees [[Artur Vallner]] oli eesti ja nõukogude poliitik, abikaasa õe Käthe (1896–1979) abikaasa oli kirjanik [[A. H. Tammsaare|Anton Hansen-Tammsaare]]<ref>[[Elem Treier]] Tammsaare elu härra Hansenina. Tallinn, 2011</ref>. |
||
[[1939]]. käis koos pojaga kuuajalisel reisil Rootsis, kus osales rahvusvahelisel ehituskongressil ning maalis seal hulga huvitavaid Stockolmi motiive.<ref name="ES, 1942" /> 1941. aastal hävis Burmanite kodu [[Kadriorg|Kadriorus]]. Koos kunstnike [[Peet Aren]]i ja [[August Jansen]]i rajatud kunstnikemajaga hävis hulk Paul Burmani töid<ref name="ES, 1942" /> ning |
|||
Karl Burman vanema orginaalprojekte |
|||
Kuulus [[Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühing]]usse, oli korduvalt selle esimees ja juhatuse liige. |
|||
== Viited == |
== Viited == |
||
{{viited |
{{viited| |
||
<ref name="RN, 2002"> Robert Nerman, [http://www.epl.ee/news/tallinn/tatari-21b-erandliku-kultuurilooga-maja-tallinna-haritlaste-linnaosas.d?id=50940527 Tatari 21b – erandliku kultuurilooga maja Tallinna haritlaste linnaosas] – EPL, 28.11.2002</ref> |
|||
<ref name="ES, 1942">Karl Burman 60-aastane, Eesti Sõna, 16.06.1942</ref>}} |
|||
{{JÄRJESTA:Burman, Karl (vanem)}} |
{{JÄRJESTA:Burman, Karl (vanem)}} |
||
Redaktsioon: 6. november 2012, kell 15:26
| Karl Burman | |
|---|---|
| Sünninimi | Karl Friedrich Burman |
| Sündinud |
17. mai 1882 Sumõ, Harkovi oblast |
| Surnud |
10. mai 1965 Tallinn |
| Rahvus | eestlane |
| Haridus | Stieglitzi kunstikool, Peterburi Kunstiakadeemia |
| Tegevusala | arhitekt ja akvarellist |
Karl Friedrich Burman ('Buhrman, Burmann 17. mai 1882 Sumõ – 10. mai 1965 Tallinn) oli eesti arhitekt ja akvarellist.
Ta oli üks esimesi Eesti kutselisi arhitekte ja ka üks Eesti rahvusliku arhitektuuri alusepanijaid.
Elukäik
Lõpetas 1896 Tallinnas Peetri algkooli, aastal 1900 õppis Moskvas Stroganovi rakenduskunsti koolis joonistamist ja maalimist. 1901–1902 täiendas end Peterburis Stieglitzi kunstikoolis. Aastatel 1902–1909 tudeeris Peterburi Kunstiakadeemias arhitektuuri. 1910. aastast tegutses ta Tallinnas projekteerijana.[1]
Isiklikku
Ta oli Paul Burmani vend, Karl Burman noorema isa ja Kristi Burmani vanaisa. Tema abikaasa oli Helene (neiuna Veltman; 1887–1963), abikaasa õde Clarissa (1889–?) oli Herzeni-nimelise Leningradi Pedagoogilise Instituudi vähemusrahvuste osakonna eesti keele ja kirjanduse lektor, kälimees Artur Vallner oli eesti ja nõukogude poliitik, abikaasa õe Käthe (1896–1979) abikaasa oli kirjanik Anton Hansen-Tammsaare[2].
Arhitektina
Karl Burman oli arhitekt, kes igasse projekti väga sügavalt sisse elas.[1] Ta ehitas justkui oma jaoks ning tegelikult elaski mitmes enda projekteeritud majas.[1] 1912. aasta sügisel asus ta elama Tatari 21b viimasele korrusele korter-ateljeesse, mida valgustas ülalt klaaskuppel. [1] Maja omanikuks oli ajakirjanik, kirjastaja ja seltsitegelane August Busch ning rahvasuus nimetatigi maha Buschi majaks.
Rahvusromantilise suuna viljelejana püstitas ta ühena esimestest küsimuse eesti arhitektuuri rahvuslikkusest. Tema projekteeritud "Kalevi" seltsimaja Pirital (1911–1912, hävinud), mis ilmekalt sünteesis moodsust ja rahvuslikkust, on jäänud Eesti arhitektuuri sümbolehitiseks.
Burmani loomingust tuleks kindlasti ära mainida Raua 39, endine postipeavalitsuse hoone Kreutzwaldi 10/12, Eesti Panga maja Viljandis, Toompea lossi ja Balti jaama ümberehitamine ning Iseseisvuse panteoni projekt.[3]
Burmani arhitektuur oli valdavalt juugendstiilis.
Kunstnikuna
Akvarellistina lõi ta aastatel 1908–1909 rea impressionistlikke Peterburi ja Helsingi sadamamotiive ning seeria maastikke Soomest. Ta võttis on pea kõigist suurematest kunstinäitustest Eestis. 1911. esines koos Paul Burmaniga Riias ning 1917. toimus isikunäitus Tallinnas.
1939. käis koos pojaga kuuajalisel reisil Rootsis, kus osales rahvusvahelisel ehituskongressil ning maalis seal hulga huvitavaid Stockolmi motiive.[3] 1941. aastal hävis Burmanite kodu Kadriorus. Koos kunstnike Peet Areni ja August Janseni rajatud kunstnikemajaga hävis hulk Paul Burmani töid[3] ning Karl Burman vanema orginaalprojekte
Kuulus Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingusse, oli korduvalt selle esimees ja juhatuse liige.