Leena: erinevus redaktsioonide vahel

Leena
	Leena jõe valgla Leena jõe valgla
Lähe	Baikali järve lähedalt 53° 56′ 8″ N, 108° 5′ 31″ E
Suubub	Laptevite merre 72° 24′ 43″ N, 126° 41′ 5″ E
Valgla maad	Venemaa
Valgla pindala	2 490 000 km²
Pikkus	4400 km
Langus	1640 m
Vooluhulk	17 000 m³/s
Parempoolsed lisajõed	Kirenga, Vitim, Oljokma, Aldan
Vasakpoolsed lisajõed	Njuja, Viljui

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 29. oktoober 2012, kell 01:33

Leena (vene keeles Лена, jakuudi keeles Өлүөнэ (Ölüöne)) on jõgi Venemaal Siberis Irkutski oblastis ja Jakuutias.

Leena pikkus on 4400 km, valgla 2,49 miljonit km², keskmine vooluhulk suudmes umbes 17 000 m³/s.

Leena saab alguse Irkutski oblastis Baikali järve loodekalda lähedalt Baikali aheliku läänenõlvult. Algul voolab ta Leena-Angaraa platool edelasse, siis läände, Katšugis pöördub loodesse ja Žigalovos, kus temasse vasakult suubub Ilga, põhja. Ust-Kut on ainus koht, kus Leena kohtub raudteega. Seal pöördub jõgi kirdesse. Jõe paremal kaldal asub Makarovo, selle lähedal suubub temasse paremalt Kirenga ja selle suudmes asub Leena vasakul kaldal Kirensk. Kusagil sealkandis või Irkutski oblasti piiril jõuab jõgi Leena platoole. Leenasse śuubuvad paremalt Tšaja ja Tšuja, viimase suudmes ületab Leena Irkutski oblasti piiri ja jõuab Jakuutiasse. Kohe pärast seda suubub Leenasse paremalt Vitim ja selle suudmes on samanimeline asula. Selle lähedal on jõe vasakul kaldal Pelledui, edasi jõe paremal kaldal Jaroslavski ja vasakul kaldal Lensk. Seal pöördub Leena itta. Vasakul kaldal asub Njuja ning seal suubuvad Leenasse vasakult Njuja jõgi ja Derbe. Paremal suubub temasse Suur-Patom ja suubumiskohas on vasakul kaldal Tšapajevo. Seal jõuab korraks Leenani Tšitaa oblasti piir. Järgmiseks suubub Leenasse paremalt Oljokma ning suudmes on vasakul kaldal Oljokminsk ja paremal kaldal Zaretšnõi. Vitimi ja Oljokma suudme vahel jääb jõe paremale kaldale Patomi mägismaa. Vasakult suubuvad jõkke Namana ja Marha ning nende vahel on vasakul kaldal Horintsõ. Siis suubub Leenasse paremalt Tuolba ja suudmes on vasakul kaldal Sanõjahtahh. Seejärel voolab jõgi läbi Lenskije Stolbõ rahvuspargi. Edasi suubub temasse vasakult Sinjaja ja suudmes asub vasakul kaldal Sinsk. Järgmiseks suubub temasse paremalt Buotama ja suudme lähedal asub vasakul kaldal Mohsogollohh ja selle kõrval Pokrovsk. Sealkandis pöördub jõgi põhja ning voolab läbi vasakul kaldal oleva Jakutski ja paremal kaldal oleva Nižni Bestjahhi vahelt. Veel jääb vasakule kaldale Namtsõ. Paremalt suubub Leenasse Aldan ja selles kohas pöördub Leena loodesse. Aldani suudmest kuni peaaegu mereni asub Leena paremal kaldal Verhojanski mäestik. Leena paremal kaldal asub Sangar. Pärast seda suubuvad jõkke vasakult Viljui ja Linde ning paremalt Djanõška. Seejärel on Leena vasakul kaldal Bestjahh, Bahhanai ja Žigansk ning paremal kaldal Kõstatõam (viimases suubub Leenasse Sobolohh-Majan). Jõkke suubuvad vasakult Muna jõgi, paremalt Menkere ja Džardžan, vasakult Molodo ja paremalt Bjosjuke. Kahe viimase vahel asub vasakul kaldal Siktjahh. Edasi jäävad jõe paremale kaldale Kjusjur ja Verhojanski mäestiku põhjapoolseim mägi, 994 m kõrgune Sukuidahh-Hajata, aga vasakule kaldale jääb Tšekanovski ahelik. Seejärel moodustub tohutu Leena jõe delta ja jõgi suubub Laptevite merre.^[1]

Leena delta hõlmab umbes 30 tuhat km². Umbes 150 deltaharust suurimad on Trofimovski (70% vooluhulgast), Olenjoki ja Bõkovski haru (viimane on 110 km pikk ja laevasõidus tähtsaim).

Ülemjooksul on jõgi kärestikuline, org kitsas ja järsuveeruline. Ülemjooks ulatub Vitimi suudmeni. Keskjooksul org laieneb, ulatudes Oljokma suudmes 30 kilomeetrini. Jakutskist allpool voolab Leena laias orus soisel järverohkel madalikul. Alamjooksul jõeorg aheneb Verhojanski mäestiku põhjaosa ja Tšekanovski seljandiku vahel.

Leena on jääkattes ülemjooksul novembrist maini, alamjooksul oktoobrist juunini. Vastavalt on Leena laevatatav 130–160 päeva aastas. Teistkordne suurvesi saabub suviste vihmade ajal. Leenale tekib ebaharilikult külma, pika ja lumevaese talve tingimustes harukordselt paks ja tugev jää ning sellepärast toimub igasuvine jääminek erilise võimsusega, sellega kaasnevad tohutud ummistused ja üleujutused. Kõige varem, aprilli lõpus algab jääminek Kirenski kandis ja liigub pikkamööda allavoolu, kuni jõuab alamjooksule juuni keskel. Järgnenud suuevee ajal kerkib veetase ülemjooksul 6–8, keskjooksul 10–15 ja alamjooksul kuni 18 meetrit.

Leena kaldad on väga hõredalt asustatud, ainsaks erandiks Jakutski piirkond, aga muidu võib naaberasulate vahele jääda sadu kilomeetreid taigat või tundrat. Kohtab niihästi mahajäetud kui ajutisi asulaid. Ainult kuuel asulal on Leena kaldal linna õigused. Need on lähtest suudme poole minnes Ust-Kut, Kirensk (vanim linn Leena kaldal, asutatud 1630), Lensk, Oljokminsk, Pokrovsk ja Jakutsk. Viimane neist on asutatud 1632 ja oma 289 tuhande elanikuga on ta Kirde-Venemaa suurim linn.

Kõige suuremad jõesadamad Leena kaldal on lähtest suudme poole minnes Ossetrovo (3500 km suudmest, asub Ust-Kutis), Kirensk, Lensk (2648 km, teenindab Mirnõi teemandikaevandusi), Oljokminsk, Pokrovsk, Jakutsk (1530 km), Sangar ja Tiksi (asub deltas, 0 km).

Maanteed asuvad Leena kaldal üksnes lühikeste lõikudena: Katšugist Žigalovoni, vasakul kaldal Lenskist Njujani ja Pokrovskist Namtsõni ning paremal kaldal Mohsogollohhi vastast kuni Nižni Bestjahhini.^[1]

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 Suur maailma atlas, lk. 84-85

[SMA-1] 1,0 ^1,1 Suur maailma atlas, lk. 84-85

[1]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
+{{See Artikkel|jõest}}
-{{See artikkel|räägib jõest; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Leena (täpsustus)]].}}
 {{Jõgi
 | jõe_nimi         = Leena
@@ 6. rida: / 6. rida: @@
 | jõe_lähe         = [[Baikal]]i järve lähedalt
 | suue             = [[Laptevite meri|Laptevite merre]]
-| valgla_maad      = [[Image:Flag of Russia.svg|25px]] [[Venemaa]]
+| valgla_maad      = [[Pilt:Flag of Russia.svg|25px]] [[Venemaa]]
 | pikkus           = 4400 km
 | valgla_pindala   = 2 490 000 km²
@@ 15. rida: / 15. rida: @@
 | vasakud_lisajõed = [[Njuja]], [[Viljui]]
 }}
+[[Pilt:Stamp of USSR 2383.jpg|pisi|Leena [[NSV Liit|NSV Liidu]] [[postmark|postmargil]] (1959)]]
+[[Pilt:Lena River Ice Road.jpg|pisi|[[Jäätee]] mööda Leenat]]
+'''Leena''' ([[vene keel]]es Лена, [[jakuudi keel]]es Өлүөнэ (Ölüöne)) on [[jõgi]] [[Venemaa]]l [[Siber]]is [[Irkutski oblast]]is ja [[Jakuutia]]s.
+Leena pikkus on 4400 km, [[valgla]] 2,49 miljonit km², keskmine [[vooluhulk]] [[suue|suudmes]] umbes 17 000 m³/s.
-[[Pilt:Lena River Delta - Landsat 2000.jpg|pisi|Leena jõe [[delta]]]]
-'''Leena''' ([[vene keel|vene]] ''Лена'', [[jakuudi keel|jakuudi]] ''Өлүөнэ'' (Ölüöne)) on [[jõgi]] [[Venemaa]]l [[Siber]]is [[Irkutski oblast]]is ja [[Jakuutia]]s.
+Leena saab alguse Irkutski oblastis [[Baikal]]i järve loodekalda lähedalt [[Baikali ahelik]]u läänenõlvult. Algul voolab ta [[Leena-Angaraa platoo]]l edelasse, siis läände, [[Katšug]]is pöördub loodesse ja [[Žigalovo]]s, kus temasse vasakult suubub [[Ilga]], põhja. [[Ust-Kut]] on ainus koht, kus Leena kohtub [[raudtee]]ga. Seal pöördub jõgi kirdesse. Jõe paremal kaldal asub [[Makarovo]], selle lähedal suubub temasse paremalt [[Kirenga]] ja selle suudmes asub Leena vasakul kaldal [[Kirensk]]. Kusagil sealkandis või Irkutski oblasti piiril jõuab jõgi [[Leena platoo]]le. Leenasse śuubuvad paremalt [[Tšaja]] ja [[Tšuja]], viimase suudmes ületab Leena Irkutski oblasti piiri ja jõuab Jakuutiasse. Kohe pärast seda suubub Leenasse paremalt [[Vitimi jõgi|Vitim]] ja selle suudmes on [[Vitim|samanimeline asula]]. Selle lähedal on jõe vasakul kaldal [[Pelledui]], edasi jõe paremal kaldal [[Jaroslavski]] ja vasakul kaldal [[Lensk]]. Seal pöördub Leena itta. Vasakul kaldal asub [[Njuja]] ning seal suubuvad Leenasse vasakult [[Njuja jõgi]] ja Derbe. Paremal suubub temasse [[Suur-Patom]] ja suubumiskohas on vasakul kaldal [[Tšapajevo]]. Seal jõuab korraks Leenani [[Tšitaa oblast]]i piir. Järgmiseks suubub Leenasse paremalt [[Oljokma]] ning suudmes on vasakul kaldal [[Oljokminsk]] ja paremal kaldal [[Zaretšnõi]]. Vitimi ja Oljokma suudme vahel jääb jõe paremale kaldale [[Patomi mägismaa]]. Vasakult suubuvad jõkke [[Namana]] ja [[Marha]] ning nende vahel on vasakul kaldal [[Horintsõ]]. Siis suubub Leenasse paremalt [[Tuolba]] ja suudmes on vasakul kaldal [[Sanõjahtahh]]. Seejärel voolab jõgi läbi [[Lenskije Stolbõ rahvuspark|Lenskije Stolbõ rahvuspargi]]. Edasi suubub temasse vasakult [[Sinjaja]] ja suudmes asub vasakul kaldal [[Sinsk]]. Järgmiseks suubub temasse paremalt [[Buotama]] ja suudme lähedal asub vasakul kaldal [[Mohsogollohh]] ja selle kõrval [[Pokrovsk]]. Sealkandis pöördub jõgi põhja ning voolab läbi vasakul kaldal oleva [[Jakutsk]]i ja paremal kaldal oleva [[Nižni Bestjahh]]i vahelt. Veel jääb vasakule kaldale [[Namtsõ]]. Paremalt suubub Leenasse [[Aldan]] ja selles kohas pöördub Leena loodesse. Aldani suudmest kuni peaaegu mereni asub Leena paremal kaldal [[Verhojanski mäestik]]. Leena paremal kaldal asub [[Sangar]]. Pärast seda suubuvad jõkke vasakult [[Viljui]] ja [[Linde]] ning paremalt [[Djanõška]]. Seejärel on Leena vasakul kaldal [[Bestjahh]], [[Bahhanai]] ja [[Žigansk]] ning paremal kaldal [[Kõstatõam]] (viimases suubub Leenasse [[Sobolohh-Majan]]). Jõkke suubuvad vasakult [[Muna jõgi]], paremalt [[Menkere]] ja [[Džardžan]], vasakult [[Molodo]] ja paremalt [[Bjosjuke]]. Kahe viimase vahel asub vasakul kaldal [[Siktjahh]]. Edasi jäävad jõe paremale kaldale [[Kjusjur]] ja Verhojanski mäestiku põhjapoolseim mägi, 994 m kõrgune [[Sukuidahh-Hajata]], aga vasakule kaldale jääb [[Tšekanovski ahelik]]. Seejärel moodustub tohutu [[Leena jõe delta]] ja jõgi suubub [[Laptevite meri|Laptevite merre]].<ref name=SMA>[[Suur maailma atlas]], lk. 84-85</ref>
-Leena pikkus on 4400 kilomeetrit, [[valgla]] 2,49 miljonit km², keskmine [[vooluhulk]] suudmes umbes 17 000 m³/s.
+Leena delta hõlmab umbes 30 tuhat km². Umbes 150 deltaharust suurimad on [[Trofimovski haru|Trofimovski]] (70% vooluhulgast), [[Olenjoki haru|Olenjoki]] ja [[Bõkovski haru]] (viimane on 110 km pikk ja laevasõidus tähtsaim).
-Leena saab alguse [[Baikal]]i järve loodekalda lähedalt [[Baikali ahelik]]u läänenõlvult. Algul voolab loodesse, seejärel laskub [[Kesk-Siberi kiltmaa]]le, pöördub kirdesse ja hiljem itta, voolates sügavas [[jõeorg|orus]]. [[Ülemjooks]]ul on jõgi kärestikuline, org kitsas ja järsuveeruline. Ülemjooks ulatub [[Vitim]]i suudmeni; suurimad [[lisajõgi|lisajõed]] on [[Kirenga]] ja Vitim (mõlemad paremalt).
-Laskunud [[Kesk-Jakuutia madalik]]ule, teeb Leena suure looke, voolates põhja; sealjuures suubuvad Leenasse paremalt [[Oljokma]] ja [[Aldani jõgi|Aldan]] ning vasakult [[Njuja]] ja [[Viljui]]. Keskjooksul org laieneb, ulatudes Oljokma suudmes 30 kilomeetrini. [[Jakutsk]]ist allpool voolab Leena laias orus soisel järverohkel madalikul.
+[[Ülemjooks]]ul on jõgi kärestikuline, org kitsas ja järsuveeruline. Ülemjooks ulatub Vitimi suudmeni. [[Keskjooks]]ul org laieneb, ulatudes Oljokma suudmes 30 kilomeetrini. Jakutskist allpool voolab Leena laias orus soisel järverohkel madalikul. [[Alamjooks]]ul jõeorg aheneb Verhojanski mäestiku põhjaosa ja Tšekanovski seljandiku vahel.
+Leena on jääkattes ülemjooksul [[november|novembrist]] [[mai]]ni, alamjooksul [[oktoober|oktoobrist]] [[juuni]]ni. Vastavalt on Leena laevatatav 130–160 päeva aastas. Teistkordne suurvesi saabub suviste vihmade ajal. Leenale tekib ebaharilikult külma, pika ja lumevaese talve tingimustes harukordselt paks ja tugev jää ning sellepärast toimub igasuvine [[jääminek]] erilise võimsusega, sellega kaasnevad tohutud ummistused ja üleujutused. Kõige varem, [[aprill]]i lõpus algab jääminek Kirenski kandis ja liigub pikkamööda allavoolu, kuni jõuab alamjooksule juuni keskel. Järgnenud suuevee ajal kerkib veetase ülemjooksul 6–8, keskjooksul 10–15 ja alamjooksul kuni 18 meetrit.
-[[Alamjooks]]ul jõeorg aheneb [[Verhojanski mäestik]]u põhjaosa ning [[Kesk-Siberi kiltmaa]] Tšekanovski seljandiku vahel. Leena suubub [[Laptevite meri|Laptevite merre]], moodustades Venemaa suurima [[Leena jõe delta|delta]] (30 tuhat km²). Umbes 150 deltaharust suurimad on [[Trofimovski haru|Trofimovski]] (70% vooluhulgast), [[Olenjoki haru|Olenjoki]] ja [[Bõkovski haru]] (viimane on 110 km pikk ja laevasõidus tähtsaim).
+Leena kaldad on väga hõredalt asustatud, ainsaks erandiks Jakutski piirkond, aga muidu võib naaberasulate vahele jääda sadu kilomeetreid [[taiga]]t või [[tundra]]t. Kohtab niihästi mahajäetud kui ajutisi asulaid. Ainult kuuel asulal on Leena kaldal [[linn]]a õigused. Need on lähtest suudme poole minnes Ust-Kut, Kirensk (vanim linn Leena kaldal, asutatud [[1630]]), Lensk, Oljokminsk, Pokrovsk ja Jakutsk. Viimane neist on asutatud [[1632]] ja oma 289 tuhande elanikuga on ta [[Kirde-Venemaa]] suurim linn.
-Leena on jääkattes ülemjooksul novembrist maini, alamjooksul oktoobrist juunini. Vastavalt on Leena laevatatav 130–160 päeva aastas. Kevadel tekib jääummistusi, veetase tõuseb keskjooksul 10–15, alamjooksul 18 meetrit. Teistkordne suurvesi saabub suviste vihmade ajal. Laevaliiklus Leenal toimub [[Ust-Kut]]ist alates. Tähtsaimad sadamalinnad on Ust-Kut, [[Kirensk]], [[Lensk]], [[Oljokminsk]], [[Jakutsk]] ja [[Žigansk]].
+Kõige suuremad jõe[[sadam]]ad Leena kaldal on lähtest suudme poole minnes [[Ossetrovo]] (3500 km suudmest, asub Ust-Kutis), Kirensk, Lensk (2648 km, teenindab Mirnõi teemandikaevandusi), Oljokminsk, Pokrovsk, Jakutsk (1530 km), Sangar ja Tiksi (asub deltas, 0 km).
-{{Coordinate |NS=72.4005 |EW=126.69186111 |type=waterbody |region=RU-SA}}
+[[Maantee]]d asuvad Leena kaldal üksnes lühikeste lõikudena: Katšugist Žigalovoni, vasakul kaldal Lenskist Njujani ja Pokrovskist Namtsõni ning paremal kaldal Mohsogollohhi vastast kuni Nižni Bestjahhini.<ref name=SMA/>
+== Viited ==
+{{Viited}}
+{{Commonscat|Lena River}}
 [[Kategooria:Leena jõgikond]]