Helikiirus: erinevus redaktsioonide vahel
P masintoim using AWB |
Resümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
'''Heli kiirus''' on [[vahemaa]], mille [[helilaine]] läbib ühikulise [[aeg|aja]] jooksul [[elastne keskkond| |
'''Heli kiirus''' on [[vahemaa]], mille [[helilaine]] läbib ühikulise [[aeg|aja]] jooksul [[elastne keskkond|elastses keskkonnas]]. |
||
[[Õhuniiskus|Kuivas]] [[Õhk|õhus]] merepinnal [[temperatuur]]il 20°[[Celsius|C]] on heli kiirus ligikaudu 343 m/s ehk 1235 km/h ehk ligikaudu üks kilomeeter kolme sekundi jooksul. |
[[Õhuniiskus|Kuivas]] [[Õhk|õhus]] merepinnal [[temperatuur]]il 20°[[Celsius|C]] on heli kiirus ligikaudu 343 m/s ehk 1235 km/h ehk ligikaudu üks kilomeeter kolme sekundi jooksul. |
Redaktsioon: 27. august 2012, kell 19:46
Heli kiirus on vahemaa, mille helilaine läbib ühikulise aja jooksul elastses keskkonnas.
Kuivas õhus merepinnal temperatuuril 20°C on heli kiirus ligikaudu 343 m/s ehk 1235 km/h ehk ligikaudu üks kilomeeter kolme sekundi jooksul.
Baasvalemid
Heli kiirus c avaldub valemiga
kus E on keskkonna ruumelastsusmoodul ja ρ on keskkonna tihedus.
Ideaalse gaasi jaoks kehtib E = γ p, kus γ on adiabaatiline indeks ja p on gaasi rõhk. Seega heli kiirus ideaalses gaasis avaldub kui
ent on helisagedusest sõltumatu suurus.
Üldise olekuvõrrandi korral on heli kiirus leitav seosest
kus tuletis leitakse eeldades adiabaatilist protsessi.
Akustiline dispersioon
Dispersioonivabas keskkonnas on heli kiirus sõltumatu helisagedusest. Selliseks keskkonnaks on näiteks ideaalne gaas. Dispersiivses keskkonnas sõltub heli kiirus helisagedusest. Selle sõltuvuse määrab dispersiooniseos. Erinevad sageduskomponendid liigub sellises keskkonnas erineva faasikiirusega, kuid heli poolt kantav energia liigub rühmakiirusel. Dispersioon on iseloomulik paljudele lainenätustele, mistõttu esineb sarnane nähtus ka valguse jaoks (kirjelduse jaoks vt Dispersioon (füüsika)). Heli juhul nimetatakse antud nähtust akustiliseks dispersiooniks.
Kuuldava heli jaoks on lämmastiku ja hapniku segu dispersioonivaba, kuid kuna õhk sisaldab ka süsihappegaasi, siis muutub see kõrgetel sagedustel (> 28 kHz) dispersiivseks.[1]
Vaata ka
Viited
- ↑ Dean, E. A. (August 1979). Atmospheric Effects on the Speed of Sound, Technical report of Defense Technical Information Center