Kuninga kõne: erinevus redaktsioonide vahel
P r2.7.2) (Robot: muudetud hr:Kraljev govor (2010.) |
Resümee puudub |
||
9. rida: | 9. rida: | ||
| stsenaarium = [[David Seidler]] |
| stsenaarium = [[David Seidler]] |
||
| jutustaja = |
| jutustaja = |
||
| peaosades = [[Colin Firth]] |
| peaosades = [[Colin Firth]]<br>[[Geoffrey Rush]]<br>[[Helena Bonham Carter]]<br>[[Guy Pearce]]<br>[[Timothy Spall]]<br>[[Derek Jacobi]]<br>[[Michael Gambon]] |
||
| helilooja = [[Alexandre Desplat]] |
| helilooja = [[Alexandre Desplat]] |
||
| operaator = [[Danny Cohen]] |
| operaator = [[Danny Cohen]] |
||
18. rida: | 18. rida: | ||
| esilinastus = {{riigi ikoon|Austraalia}} 23. detsember 2010<br>{{riigi ikoon|Suurbritannia}} 7. jaanuar 2011 |
| esilinastus = {{riigi ikoon|Austraalia}} 23. detsember 2010<br>{{riigi ikoon|Suurbritannia}} 7. jaanuar 2011 |
||
| pikkus = 118 minutit |
| pikkus = 118 minutit |
||
| riik = [[Suurbritannia]] |
| riik = [[Suurbritannia]], [[Austraalia]], [[USA]] |
||
| keel = [[ |
| keel = [[inglise keel]] |
||
| eelarve = |
| eelarve = |
||
| piletitulu = |
| piletitulu = |
||
29. rida: | 29. rida: | ||
| filmiveebi_id = 5191 |
| filmiveebi_id = 5191 |
||
}} |
}} |
||
⚫ | |||
⚫ | |||
⚫ | |||
Hooper hakkas filmi tegemiseks materjali koguma juba [[1970. aastad|1970. aastate]] lõpul, vesteldes filmitegelaste prototüüpide ja nende järeltulijatega. Kuid George VI abikaasa [[Elizabeth Bowes-Lyon]] palus tema eluajal seda filmi mitte valmis teha ja alles pärast viimase surma [[2002]]. aastal hakkas Hooper selle projektiga edasi töötama. |
|||
⚫ | |||
Film on võitnud mitmeid mainekaid auhindu Euroopa ja Ameerika filmifestivalidel. Samuti kandideeris film 12 [[Oscar]]ile 27. |
Film on võitnud mitmeid mainekaid auhindu Euroopa ja Ameerika filmifestivalidel. Samuti kandideeris film 12 [[Oscar]]ile [[27. veebruar]]il [[2011]] toimunud galal ning võitis neist neli, muuhulgas parima filmi Oscari. Kuna filmi produtseerisid ka austraallased, siis ühtlasi tähendas see [[Austraalia]] esimest parima filmi Oscarit. |
||
== Tõepära == |
|||
Üldiselt kajastab film sündmusi nii, nagu need toimusid. Siiski on üksikuid erinevusi. Kõigepealt on muudetud kõneravi ajalist kestust, muutes seda pikemaks. [[Lionel Logue]] hakkas prints Alberti kogelemist ravima [[1926]]. aasta oktoobris ja ta saavutas kiiresti edu: juba 7 kuud hiljem, [[1927]]. aastal suutis Albert [[Canberra]]s [[Austraalia]] [[Vana parlamendihoone]] avamisel pidada kõne ilma kogelemata. Filmis on raviperiood venitatud aastatepikkuseks. Edward VIII troonist loobumise kriis toimus alles kümmekond aastat pärast Alberti paranemist kogelusest. |
|||
[[Winston Churchill]]ile on filmis antud ülemäära suur roll. See tuleneb asjaolust, et tänapäeva filmivaatajad ei tunne teisi tolle ajal poliitikuid, näiteks [[Edward Wood]]i ja [[Samuel Hoare]]'i. Erinevalt filmist oli Churchill vastu [[Edward VIII]] loobumisele troonist ja ärgitas teda loobumissurvele vastu seisma, mistõttu George VI suhtus oma esimestel valitsusaastatel Churchilli üsna leigelt. |
|||
== Reiting == |
|||
[[Filmide Klassifitseerimise Briti Nõukogu]] andis esialgu filmile reitingu "15", mis tähendas, et alla 15-aastased ei tohi filmi vaadata. Põhjuseks on koht, kus Logue soovitab kuningal sündsusetusi karjuda, et [[stress]]i maandada. Hooper kritiseeris seda otsust, viidates asjaolule, et näiteks filmid "[[Salt]]" ja "[[Casino Royale (film 2006)|Casino Royale]]", mis sisaldasid üksikasjalikke piinamisstseene, said reitingu "12A", mis lubas 12-aastastel neid täiskasvanute juuresolekul vaadata. Ka Bonham Carter kritiseeris seda otsust, öeldes, et see film on täis inimlikkust ja selles puudub igasugune vägivald. Lõpuks andis nõukogu sellelegi filmile reitingu "12A". |
|||
[[Ameerika Filmistuudiote Assotsiatsioon]] andis filmile reitingu "R", mis tähendab, et keegi ei tohi seda enne 17-aastaseks saamist ilma täiskasvanute juuresolekuta vaadata. Filmi tegevdirektor [[Harvey Weinstein]] kaalus filmi ümberlõikamist, et seal vandesõnu ei oleks, aga Hooper keeldus seda tegemast, kuigi kaalus kõigi vandesõnade asendamist piiksudega. Pärast seda, kui film "Oscari" võitis, valmis USA-s filmist versioon, milles kõik vandesõnad olid nii-öelda maha keeratud, nii et neid enam kuulda polnud. Niimoodi toimetatud film sai reitingu PG-13. |
|||
== Näitlejad == |
== Näitlejad == |
||
79. rida: | 92. rida: | ||
== Välislingid == |
== Välislingid == |
||
* {{mojo nimi|kingsspeechpg13}} |
* {{mojo nimi|kingsspeechpg13}} |
||
*[http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=412065 "Kuninga kõne": kas meisterlik kogelemine toob Oscari?], |
*[http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=412065 "Kuninga kõne": kas meisterlik kogelemine toob Oscari?], Õhtuleht online, 26. jaanuar 2011 |
||
[[Kategooria:Suurbritannia filmid]] |
[[Kategooria:Suurbritannia filmid]] |
Redaktsioon: 18. juuli 2012, kell 23:26
"King's Speech" | |
---|---|
Žanr | ajalooline draama |
Režissöör | Tom Hooper |
Stsenarist | David Seidler |
Operaator | Danny Cohen |
Helilooja | Alexandre Desplat |
Peaosades |
Colin Firth Geoffrey Rush Helena Bonham Carter Guy Pearce Timothy Spall Derek Jacobi Michael Gambon |
Monteerija | Tariq Anwar |
Produtsent |
Iain Canning Emile Sherman Gareth Unwin Geoffrey Rush |
Filmistuudio | See-Saw Films |
Aasta | 2010 |
Esilinastus |
23. detsember 2010 7. jaanuar 2011 |
Kestus | 118 minutit |
Riik | Suurbritannia, Austraalia, USA |
Keel | inglise keel |
Ametlik veebileht | |
IMDb profiil | |
Filmiveebi sissekanne |
"Kuninga kõne" on 2010. aastal valminud film, mille lavastas Tom Hooper. Peaosi mängivad Colin Firth, Geoffrey Rush ja Helena Bonham Carter.
Film räägib praeguse Briti kuninganna Elizabeth II isa George VI troonilepääsemisest ja kõnedefektist jagusaamisest.
Hooper hakkas filmi tegemiseks materjali koguma juba 1970. aastate lõpul, vesteldes filmitegelaste prototüüpide ja nende järeltulijatega. Kuid George VI abikaasa Elizabeth Bowes-Lyon palus tema eluajal seda filmi mitte valmis teha ja alles pärast viimase surma 2002. aastal hakkas Hooper selle projektiga edasi töötama.
Film on võitnud mitmeid mainekaid auhindu Euroopa ja Ameerika filmifestivalidel. Samuti kandideeris film 12 Oscarile 27. veebruaril 2011 toimunud galal ning võitis neist neli, muuhulgas parima filmi Oscari. Kuna filmi produtseerisid ka austraallased, siis ühtlasi tähendas see Austraalia esimest parima filmi Oscarit.
Tõepära
Üldiselt kajastab film sündmusi nii, nagu need toimusid. Siiski on üksikuid erinevusi. Kõigepealt on muudetud kõneravi ajalist kestust, muutes seda pikemaks. Lionel Logue hakkas prints Alberti kogelemist ravima 1926. aasta oktoobris ja ta saavutas kiiresti edu: juba 7 kuud hiljem, 1927. aastal suutis Albert Canberras Austraalia Vana parlamendihoone avamisel pidada kõne ilma kogelemata. Filmis on raviperiood venitatud aastatepikkuseks. Edward VIII troonist loobumise kriis toimus alles kümmekond aastat pärast Alberti paranemist kogelusest.
Winston Churchillile on filmis antud ülemäära suur roll. See tuleneb asjaolust, et tänapäeva filmivaatajad ei tunne teisi tolle ajal poliitikuid, näiteks Edward Woodi ja Samuel Hoare'i. Erinevalt filmist oli Churchill vastu Edward VIII loobumisele troonist ja ärgitas teda loobumissurvele vastu seisma, mistõttu George VI suhtus oma esimestel valitsusaastatel Churchilli üsna leigelt.
Reiting
Filmide Klassifitseerimise Briti Nõukogu andis esialgu filmile reitingu "15", mis tähendas, et alla 15-aastased ei tohi filmi vaadata. Põhjuseks on koht, kus Logue soovitab kuningal sündsusetusi karjuda, et stressi maandada. Hooper kritiseeris seda otsust, viidates asjaolule, et näiteks filmid "Salt" ja "Casino Royale", mis sisaldasid üksikasjalikke piinamisstseene, said reitingu "12A", mis lubas 12-aastastel neid täiskasvanute juuresolekul vaadata. Ka Bonham Carter kritiseeris seda otsust, öeldes, et see film on täis inimlikkust ja selles puudub igasugune vägivald. Lõpuks andis nõukogu sellelegi filmile reitingu "12A".
Ameerika Filmistuudiote Assotsiatsioon andis filmile reitingu "R", mis tähendab, et keegi ei tohi seda enne 17-aastaseks saamist ilma täiskasvanute juuresolekuta vaadata. Filmi tegevdirektor Harvey Weinstein kaalus filmi ümberlõikamist, et seal vandesõnu ei oleks, aga Hooper keeldus seda tegemast, kuigi kaalus kõigi vandesõnade asendamist piiksudega. Pärast seda, kui film "Oscari" võitis, valmis USA-s filmist versioon, milles kõik vandesõnad olid nii-öelda maha keeratud, nii et neid enam kuulda polnud. Niimoodi toimetatud film sai reitingu PG-13.
Näitlejad
- Colin Firth – Prints Albert, hilisem kuningas George VI
- Geoffrey Rush – Lionel Logue
- Helena Bonham Carter – Elizabeth Bowes-Lyon, kuningas George VI kuninganna-abikaasa
- Guy Pearce – Prints Edward, hilisem kuningas Edward VIII
- Michael Gambon – George V
- Timothy Spall – Winston Churchill
- Jennifer Ehle – Myrtle Gruenert Logue
- Derek Jacobi – Canterbury peapiiskop Cosmo Gordon Lang
- Anthony Andrews – Stanley Baldwin
- Eve Best – Wallis Simpson (Wallis Windsor), Windsori hertsoginna
- Freya Wilson – Printsess Elizabeth
- Ramona Marquez – Printsess Margaret
- Claire Bloom – Kuninganna Mary, George V abikaasa
- Tim Downie – Prints Henry, Gloucesteri hertsog
Auhinnad
Briti Filmi- ja Telekunsti Akadeemia auhind (2011)
- Parim film
- Parim meesnäitleja – Colin Firth
- Parim originaalkäsikiri – David Seidler
- Parim meeskõrvalosatäitja – Geoffrey Rush
- Parim naiskõrvalosatäitja – Helena Bonham Carter
- Parim filmimuusika – Alexandre Desplat
Briti Sõltumatu Filmiauhind (2010)
- Parim Briti film
- Parim meesnäitleja – Colin Firth
- Parim originaalkäsikiri – David Seidler
- Parim meeskõrvalosatäitja – Geoffrey Rush
- Parim naiskõrvalosatäitja – Helena Bonham Carter
- Parim draamafilmi meesnäitleja – Colin Firth
Oscar (2011)
- Parim film
- Parim lavastaja – Tom Hooper
- Parim meespeaosa – Colin Firth
- Parim originaalkäsikiri – David Seidler
Välislingid
- "Kuninga kõne" andmebaasis Box Office Mojo (inglise)
- "Kuninga kõne": kas meisterlik kogelemine toob Oscari?, Õhtuleht online, 26. jaanuar 2011