Hulagu: erinevus redaktsioonide vahel
P HC: lisatud Kategooria:Sündinud 1210. aastatel |
PResümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
{{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2007}}{{keeletoimeta}} |
{{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2007}}{{keeletoimeta}} |
||
'''Hulagu''' (u. 1217 – [[8. veebruar]] [[1265]]) oli [[Tšingis-khaan]]i lapselaps, [[Hulagiidid]]e dünastia rajaja. |
'''Hulagu''' ehk Hülegü (u. 1217 – [[8. veebruar]] [[1265]]) oli [[Tšingis-khaan]]i lapselaps, [[Hulagiidid]]e dünastia rajaja. |
||
[[1251]] sai [[Mongoli impeerium]]i uueks suurkhaaniks [[Möngke-khaan]] (Munke), kes otsustas, et tuleb jätkata vallutusi - piiride kindlustamist ning mongolite sõjakuse väljaelamist. Ühena Tšingise järglastest osales Möngke koos Batu- |
[[1251]] sai [[Mongoli impeerium]]i uueks suurkhaaniks [[Möngke-khaan]] (Munke), kes otsustas, et tuleb jätkata vallutusi - piiride kindlustamist ning mongolite sõjakuse väljaelamist. Ühena Tšingise järglastest osales Möngke koos [[Batu-khaan]]iga [[Euroopa]]-sõjakäigul [[1235]]-[[1242]], juhtides üht osa sellest retkest. Ta andis oma vennale Hulagule voli vallutada alad [[Pärsia]]s (tänapäeva [[Iraan]]is), [[Iraak|Iraagis]] ja [[Türgi]]s. |
||
Hulagu jõudis [[1256]]. aastal Pärsiasse. Enamik alasid alistus mongolitele võitluseta. Tõsisemat vastupanu ei osutanud isegi [[assassiinid]], keda [[moslemid]] olid pidanud võitmatuteks - nende kindlused vallutati vähem kui aastaga. [[1258]]. aastal vallutati ka [[Bagdad]], kaliif tapeti. |
Hulagu jõudis [[1256]]. aastal Pärsiasse. Enamik alasid alistus mongolitele võitluseta. Tõsisemat vastupanu ei osutanud isegi [[assassiinid]], keda [[moslemid]] olid pidanud võitmatuteks - nende kindlused vallutati vähem kui aastaga. [[1258]]. aastal vallutati ka [[Bagdad]], kaliif tapeti. |
||
Redaktsioon: 26. mai 2012, kell 00:34
 | See artikkel vajab toimetamist. (Mai 2007) |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Hulagu ehk Hülegü (u. 1217 – 8. veebruar 1265) oli Tšingis-khaani lapselaps, Hulagiidide dünastia rajaja.
1251 sai Mongoli impeeriumi uueks suurkhaaniks Möngke-khaan (Munke), kes otsustas, et tuleb jätkata vallutusi - piiride kindlustamist ning mongolite sõjakuse väljaelamist. Ühena Tšingise järglastest osales Möngke koos Batu-khaaniga Euroopa-sõjakäigul 1235-1242, juhtides üht osa sellest retkest. Ta andis oma vennale Hulagule voli vallutada alad Pärsias (tänapäeva Iraanis), Iraagis ja Türgis.
Hulagu jõudis 1256. aastal Pärsiasse. Enamik alasid alistus mongolitele võitluseta. Tõsisemat vastupanu ei osutanud isegi assassiinid, keda moslemid olid pidanud võitmatuteks - nende kindlused vallutati vähem kui aastaga. 1258. aastal vallutati ka Bagdad, kaliif tapeti.
Ainsana hakkasid Hulagule tugevalt vastu mamelukid - enamjaolt stepirahvaste seast pärit orjadest sõjamehed, kes olid Egiptuses võimule tulnud 1250. aastal. Ain Jaluti lahingus (Baalbeki all Palestiinas) lõid nad 1260. aastal mongolite väge. Selle lahingu tähtsust on tihti üle hinnatud. Tegelikult võitles seal umbes 20 000 moslemit (keda aitasid ristisõdijad, sh templirüütlid, arvatavasti ka nende kutsel) umbes 10 000mehelise mongolite väe vastu.
Pärast Ain Jaluti ei olnud mongolitel võimalust mamelukkide alasid Palestiinas ja Egiptuses vallutada, kuigi neil olnuks jõudu seda teha - samal aastal suri Möngke ning algas kodusõda. Seni polnud mongolid ühtegi kaotust tasumata jätnud (varasemad lüüasaamised merkititelt, mandžudelt-tšurtšenidelt, Volga bulgaritelt jt tasuti nende rahvaste täieliku alistamisega).