Gert Helbemäe

Gert Helbemäe (10. november 1913 Tallinn – 15. juuli 1974) oli eesti kirjanik.

Elukäik

Gert Helbemäe õppis Tallinna Prantsuse Lütseumis. Töötas ajalehereporterina, raamatukoguametniku ja toimetajana. Aastal 1944 põgenes Saksamaale, kust siirdus 1947. aastal Inglismaale. Oli aastast 1960 ajalehe Eesti Hääl toimetaja.

Looming

Gert Helbemäe romaanide tegevuskoht on Eesti ja Tallinn, ajaline perspektiiv ulatub keskajast kaasajani. Kirjutusviisis domineerib psühholoogiline realism.

Teosed

• "Lumikellukeste sünd" (1940)
• "Vana Toomas" (1944)
• "Elamata elu" (romaan, 1952)
• "Kägu odraokkaga" (romaan, 1953)
• "Sellest mustast mungast" (1957–1958; 1998)
• "Õekesed" (1955 ja 1994)
• "Ohvrilaev" (1960)
• "Ainult ajutiseks" (1964)
• "Pagejad" (1971)
• "Vaikija" (novellikogu, 1947)
• "Üleliigne inimene" (näidend, 1972)
• "Öö nõiapoes" (2002)

Kirjandus

• Arvo Mägi, "Gert Helbemäe" (lühimonograafia). Lund 1968
• Maire Liivamets, "Gert Helbemäe" – ettekannete kogumikus "Välismaise eesti kirjanduse konverents Tallinnas 28. ja 29. nov. 1988", II osa, Tallinn 1989, lk. 52–70