Rippsild: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Luckas-bot (arutelu | kaastöö) P r2.7.1) (robot lisas: hy:Կախովի կամուրջներ |
P r2.7.1) (robot lisas: ko:현수교 |
||
54. rida: | 54. rida: | ||
[[fy:Hingbrêge]] |
[[fy:Hingbrêge]] |
||
[[gl:Ponte colgante]] |
[[gl:Ponte colgante]] |
||
[[ko:현수교]] |
|||
[[hy:Կախովի կամուրջներ]] |
[[hy:Կախովի կամուրջներ]] |
||
[[hi:झूला पुल]] |
[[hi:झूला पुल]] |
Redaktsioon: 18. veebruar 2012, kell 19:42
Rippsild on sillatüüp, mille korral silladekk (silla liiklust kandev osa) ripub. Rippsilla korral kasutatakse trossi (või kette, algselt ka nööri), mis on tõmmatud üle takistuse (jõe, kuristiku) pinge alla ning otstest ankurdatud maasse. Selle kõrval leidub ka vähekasutatud iseankurduv rippsild, mille korral peatrossid ankurdatakse peatalade külge.
Rippsilla osad
- Püloonid ehk tugipostid hoiavad trossi üleval
- Ankrud hoiavad trossi pinge all
- Riputid, tavaliselt rippkaablid, kinnitavad silladeki kandva trossi (peakaabel e. peatross) külge. Kasutatakse ka jäiku vardaid.
- Silladekk on sillataladest moodustuv pind, millel toimub liiklus.
Rippsilla eelised
- Rippsilda on võimalik ehitada suhteliselt pikka, võrreldes muude sillatüüpidega
- Rippsild võimaldab säilitada (vee)liikluse silla all
- Konstrueerimine ja ehitamine on suhteliselt lihtne - ehituse ajaks pole vaja oluliselt lisatoestust, mistõttu saab rippsilla ehitada näit. üle sügavate kurude, kus alt toestamise võimalus puudub.
Rippsilla miinused
- Rippsillal puudub jäikus, mistõttu see võib halbade ilmastikuoludega, näiteks tugeva tuulega, muutuda liiklusele ohtlikuks.
- Rippsillale mõjuv jõud seda ületavast liiklusest ei ole tasakaalustatud, mistõttu ei ole rippsild sobiv nt rongiliikluseks.
Kuulsaid rippsildu
- Akashi-Kaikyo rippsild (Jaapan) - pikim rippsild maailmas, pikima sillaava pikkus 1991 m (kogupikkus 3911m)
- Unioni sild (Inglismaa ja Šotimaa vahel) - vanim siiani kasutuses olev rippsild maailmas, ehitatud üle Tweedi jõe 1820. aastal. Pikkus 137 m.
- Brooklyni sild (New York) - kuulus Manhattanit ja Brooklynit ühendav sild.
- Tacoma Narrowsi sild - kurikuulus sild, mis 1940. aastal sattus tugeva tuule käes resonantsi ning purunes. Purunemine on jäädvustatud ka filmilindile
Rippsildu Eestis
- Eesti pikim rippsild (kogupikkus 180 m) asub Võru linnas, ühendab linna Tamula järves asuva Roosisaare poolsaarega. See on mõeldud ainult jalakäijatele, silla projekteeris ka mitu varasemat rippsilda kavandanud Jaan Linno. [1] Uus rippsild asendas vana silla 1999. aastal.
- 1931. aastal paigaldati Viljandis üle Kaevumäe oru rippsild, mille kinkis linnale endine Tarvastu mõisnik Karl von Mensenkampff.
- Rippsildu leidub Eestis ka näiteks Vääna-Jõesuus, Kosel, Saha-Lool[2], Keila-Joal ning Pirita jõel Tallinna botaanikaaia juures.