Propeller: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
{{See artikkel|räägib lennukipropellerist, ansambli kohta vaata artiklit [[Propeller (ansambel)]], laevaseadme kohta artiklit [[sõukruvi]].}} |
{{See artikkel|räägib lennukipropellerist, ansambli kohta vaata artiklit [[Propeller (ansambel)]], laevaseadme kohta artiklit [[sõukruvi]].}} |
||
[[Pilt:Flypropel.jpg|pisi|Propeller]] |
[[Pilt:Flypropel.jpg|pisi|Propeller]] |
||
'''Propeller''' ([[ladina keel]]es ''propellere'' 'edasi tõukama') on [[seade]], mis muudab [[pöördemoment|pöördemomendi]] tõmbejõuks |
'''Propeller''' ([[ladina keel]]es ''propellere'' 'edasi tõukama') on [[seade]], mis muudab [[pöördemoment|pöördemomendi]] tõmbejõuks kahe või enama [[laba]] [[pöörlemine|pöörlemise]] abil ümber keskse [[telg|telje]] sarnaselt [[kruvi]] [[pöördliikumine|pöördliikumisega]] [[tahke aine|tahkes aines]]. |
||
Propellereid |
Propellereid kasutavad läbi õhu liikumiseks [[lennuk]]id, [[helikopter]]id, [[hõljuklaev]]ad ja [[aerosaan]]id.<ref name=Tehnikaleksikon>[[Tehnikaleksikon]], lk. 393</ref> |
||
Helikopteril on propelleri labad kui pöörlevad [[tiib|tiivad]], mis tekitavad [[tõstejõud]]u vastavalt [[Bernoulli printsiip|Bernoulli printsiibi]]le, analoogselt lennuki [[tiib (lennundus)|tiib]]adele. Nende kandvat propellerit, mis tekitab peamiselt tõstejõudu, nimetatakse [[tiivik]]uks<ref name=Tehnikaleksikon/>. |
|||
[[Laev]]a, [[tiiburlaev]]a, skuutri ja [[allveelaev]]a liikuma panemiseks kasutatavat propellerit nimetatakse [[sõukruvi]]ks ehk [[laevakruvi]]ks. |
[[Laev]]a, [[tiiburlaev]]a, skuutri ja [[allveelaev]]a liikuma panemiseks kasutatavat propellerit nimetatakse [[sõukruvi]]ks ehk [[laevakruvi]]ks. |
||
Otstarbe järgi eristatakse kandvaid, |
Otstarbe järgi eristatakse kandvaid, vedavaid ja kombineeritud propellereid. Paigutuse järgi eristatakse tõmbavaid ja lükkavaid propellereid. Konstruktsiooni järgi eristatakse jäiga ja muutuva sammuga propellereid.<ref name=Tehnikaleksikon/> |
||
Propelleri [[võimsus]] |
Propelleri [[võimsus]]t vähendab tagasipaisatava õhujoa keerdumine. Võimsuskadude vähendamiseks kasutatakse [[tandempropeller]]eid ehk koaksiaalselt vastandsuundades pöörlevaid propellereid.<ref name=Tehnikaleksikon/> |
||
Propellereid |
Propellereid kasutatakse ka [[turbiin]]ides. [[Propellerturbiin]] on niisugune [[reaktiivhüdroturbiin]], mille [[tööratas|tööratta]] labad on jäigalt kinnitatud.<ref name=Tehnikaleksikon/> |
||
Propellerile vajalik pöördemoment muutub võrdeliselt tema võlli pöörete arvuga ruuduga, [[võimsus]]tarve aga võrdeliselt pöörete arvu kuubiga. Propelleri [[kasutegur]] sõltub nii lennuki kiirusest kui propelleri pöörete arvust. Propeller võib saavutada kasuteguri kuni 90%. Sel eesmärgil kasutatakse automaatset propellerilabade seadenurga muutmist ehk automaatse muutuvsammuga propellereid. |
|||
Ökonoomsuse poolest |
Ökonoomsuse poolest ei ületa propelleri abil saavutatav kiirus 700 km/h. Suurim kiirus, mis on puhtalt propelleri abil saavutatud, on 850 km/h. [[FAI]] registreeritud turbopropellerlennuki [[Tu-114]] suurim kiirus 870 km/h on saavutatud osaliselt [[reaktiivmootor]]i turbiini läbinud [[gaas]]ide tõukejõu (alla 10%) arvel. |
||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
Redaktsioon: 2. veebruar 2012, kell 20:18
See artikkel räägib lennukipropellerist, ansambli kohta vaata artiklit Propeller (ansambel), laevaseadme kohta artiklit sõukruvi. |
Propeller (ladina keeles propellere 'edasi tõukama') on seade, mis muudab pöördemomendi tõmbejõuks kahe või enama laba pöörlemise abil ümber keskse telje sarnaselt kruvi pöördliikumisega tahkes aines.
Propellereid kasutavad läbi õhu liikumiseks lennukid, helikopterid, hõljuklaevad ja aerosaanid.[1]
Helikopteril on propelleri labad kui pöörlevad tiivad, mis tekitavad tõstejõudu vastavalt Bernoulli printsiibile, analoogselt lennuki tiibadele. Nende kandvat propellerit, mis tekitab peamiselt tõstejõudu, nimetatakse tiivikuks[1].
Laeva, tiiburlaeva, skuutri ja allveelaeva liikuma panemiseks kasutatavat propellerit nimetatakse sõukruviks ehk laevakruviks.
Otstarbe järgi eristatakse kandvaid, vedavaid ja kombineeritud propellereid. Paigutuse järgi eristatakse tõmbavaid ja lükkavaid propellereid. Konstruktsiooni järgi eristatakse jäiga ja muutuva sammuga propellereid.[1]
Propelleri võimsust vähendab tagasipaisatava õhujoa keerdumine. Võimsuskadude vähendamiseks kasutatakse tandempropellereid ehk koaksiaalselt vastandsuundades pöörlevaid propellereid.[1]
Propellereid kasutatakse ka turbiinides. Propellerturbiin on niisugune reaktiivhüdroturbiin, mille tööratta labad on jäigalt kinnitatud.[1]
Propellerile vajalik pöördemoment muutub võrdeliselt tema võlli pöörete arvuga ruuduga, võimsustarve aga võrdeliselt pöörete arvu kuubiga. Propelleri kasutegur sõltub nii lennuki kiirusest kui propelleri pöörete arvust. Propeller võib saavutada kasuteguri kuni 90%. Sel eesmärgil kasutatakse automaatset propellerilabade seadenurga muutmist ehk automaatse muutuvsammuga propellereid.
Ökonoomsuse poolest ei ületa propelleri abil saavutatav kiirus 700 km/h. Suurim kiirus, mis on puhtalt propelleri abil saavutatud, on 850 km/h. FAI registreeritud turbopropellerlennuki Tu-114 suurim kiirus 870 km/h on saavutatud osaliselt reaktiivmootori turbiini läbinud gaaside tõukejõu (alla 10%) arvel.
Vaata ka
Viited
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Propeller |